Tegemist on teistele menetlusosalistele kahju tekitamine läbi menetluskulude hüvitamise kohustuse tekitamise. Reaalsuses on hagejat esitanud menetluses tema juhatuse liige xxxx, kuid selleks, et saada menetluskulude hüvitist, on vormistatud õigusabiteenuse osutajaks OÜ Õiguseleidja. Lisaks leiavad kostjad, et hageja menetluskulude nimekirjas on tegevusi, mida ei saa olla aset leidnud. Punktis 1.2.4. on märgitud tegevusena „nõupidamine kliendiga“. Kuna õigusabiteenust on osutanud XxxxOÜ Õiguseleidja kaudu, siis tuleb antud tegevust mõista selliselt, et Xxxxpidas OÜ Õiguseleidja 2 2-16-6862 esindajana nõu iseendaga hageja juhatuse liikmena. Kostjate arvates on hageja esindajakulud ebamõistlikult suured ning leiavad, et juhul, kui kohus kavatseb need kostjatelt välja mõista, siis paluvad kostjad neid vähendada mõistliku suuruseni. Kostja 2/vastuhageja esitas 20.12.2016 kohtule oma seisukoha hageja menetluskulude nimekirja osas (II kd tl 93-97), milles palub menetluskulude taotluse rahuldada osaliselt, st riigilõivu osas. Õigusabikulude osas leiab, et kostja 2, et OÜ Xxxxning Õigusbüroo OÜ Õiguseleidja on mõlemad seotud samade isikutega ja üks nendest on Xxxx. Tegemist on küll eraldi juriidiliste isikutega, kuid sisuliselt samade isikutega seotud ja väidetav nõue kuulub seonduvatele äriühingutele ja ka seonduvalt esindavale isikule.
ei näe ette võimalust vara/nõude omanikul või seaduslikul esindajal enda töötasu jaoks menetluskulude tagatist nõuda, kuna see ongi omaniku tegevus ja esindamine ei ole eraldi tasustatav. 5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist
lõikes 2 kohaselt mõistliku aja jooksul.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on
6.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Riigikohtu üldkogu lahendiga tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt sellekohaseid põhjendusi Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-153-13, p-d 70–76). Seega menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Samuti ei tohiks üldjuhul väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). 7. Riigikohtu 11.02.2015 määruse nr 3-2-1-115-14 p-des 11 ja 12 on selgitatud, et
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. 8. Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal/vastukostjal on õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist. Hagejale on õigusabi osutanud Xxxxläbi OÜ Õigusleidja. Puudub vaidlus, et Xxxxon ka hageja seaduslik esindaja. Kostjad on seisukohal, et hagejale sisuliselt hageja juhatuse liikme enda poolt osutatud õigusabiteenuse ostmisega kaasnevad kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud ning et seadus ei näe ette võimalust vara/nõude omanikul või seaduslikul esindajal enda töötasu jaoks menetluskulude hüvitamist nõuda, kuna see ongi omaniku tegevus ja esindamine ei ole eraldi tasustatav. 3 2-16-6862 Riigikohus on asunud seisukohale, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea äriühingu seaduslik esindaja osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (RKTKm nr 3-2-1-102-16, p. 15). Samuti on Riigikohus leidnud, et juriidilisel isikul on õigus volitada omal äranägemisel end kohtumenetluses esindama iga isikut, kes vastab
lg 1 sätetele (sh juriidilise isiku juhatuse liiget), ning sellised õigusabikulud on hüvitatavad (RKTKm nr 3-2-1-184-15, p. 13). Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat (RKTKm nr 3-2-1-86-16 p. 11). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest tulenevalt on ka kohus seisukohal, et hagejal äriühinguna on õigus võtta endale kohtumenetluses esindamiseks lepinguline esindaja. Samuti ei saa äriühingu juhatuse liikme puhul eeldada, et ta peab äriühingule tasuta õigusabiteenust osutama, olenemata sellest, et hagejaks on õigusbüroo ning seaduslikuks esindajaks õigusteadmisi omav isik. Seega on hagejal käesoleval juhul õigus nõuda õigusabikulude hüvitamist.
lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja/vastukostja on vastavasisulise taotluse esitanud. 18.
lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.