lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Viidatud sätte teine lause ütleb selgelt, et otsus kehtib lisaks vaidlusaluse asja otsese valdaja suhtes, kes sai valduse selliselt, et üks pooltest või tema õigusjärglane on saanud asja kaudseks valdajaks. Antud juhul on Xxxx ebaseaduslikus valduses vaidluse all olevad kinnisasjad. Kinnisasjad on Xxxx üle andnud Xxxx, kes on kinnistud saanud enda valdusesse omavoliliselt ja ebaseaduslikult. On selge, et Xxxxon pärast hagi esitamist 2 sõlminud tagantjärgi üürilepingu Xxxx, et vältida 19.07.2016 ja 08.08.2016 kohtumääruste täitmist, millega kohustati Xxxx-d välja andma kinnisasjade valdused. 7. Avaldaja on seisukohal, et
lg 1 ja TMS 18 lg 1 välistavad just võlgniku sellise käitumise, et tal ei ole võimalik üksnes kinnisasjade üürile andmisega vältida hagi tagamise määruste täitmist. Vastupidisel juhul saaks võlgnik sõlmida tagantjärgi üha uusi üürilepinguid, sest sissenõudja/avaldaja peab iga uue üürniku suhtes esitama uue hagi ja taotlema uuesti hagi tagamist uue üürniku suhtes, et oleks võimalik hagi tagamise määruseid täita.
lg 1 ja TMS 18 lg 1 välistavad just võlgniku sellise käitumise, et tal ei ole võimalik üksnes kinnisasjade üürile andmisega vältida hagi tagamise määruste täitmist. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäituril on õigus ja kohustus välistada enda tegevusega just kaebuse punktis 1.
) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt
lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 19.
lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe. Enda esialgses avalduses teatas avaldaja, et soovib asja läbivaatamist istungil. 11.05.2017 avaldas aga avaldaja esindaja, et on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Eeltoodust tulenevalt vaatas kohus asja läbi kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. Kohus lahendab esmalt kaebuse sisuliselt (I), seejärel määrab kindlaks tsiviilasja hinna (II) ning lõpetuseks võtab seisukoha menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas (III). I kaebus kohtutäituri tegevuse peale 20. Pooled ei vaidle alljärgnevate asjaolude üle: 4 • Harju Maakohtu 19.07.2016 määrusega tsiviilasjas nr xxxx kohustas kohus hagi tagamise korras Xxxx-d tagastama kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus Xxxx-le ning kohustada Xxxx-d ja tema palgatud Xxxx turvamehi lahkuma kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, ühtlasi andes üle hagejale tasuta kõik ümbervahetatud lukkude võtmed; keelati Xxxx-l kohtumenetluse kestel rikkuda kinnistutel registrinumbritega xxxx ja xxxx hageja valdust ja hagejat kinnistutelt välja tõsta; keelati Xxxx-l kohtumenetluse kestel üle anda/delegeerida kolmandatele isikutele õigusi, mille tagajärjel võidakse rikkuda hageja õigust vallata kinnistuid registrinumbritega xxxx ja xxxx; • Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr xxxx (jõustunud käesolevas asjas viidatud osas Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2016 määrusega) jäeti rahuldamata Xxxx hagi tagamise avaldus osas, milles hageja palus keelata Xxxx-l tema ja Xxxx vahel 03.05.2016 sõlmitud üürilepingu nr 03/05 täitmise kuni tsiviilasja nr xxxx kohtumenetluse lõpuni; jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega kohustada Xxxx-d (registrikood xxxx) tagastama kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus Xxxx-le ning kohustada Xxxx-d ja kõiki temaga seotud muid/teisi/kolmandaid isikuid lahkuma kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, ühtlasi üle andes hagejale tasuta kõik ümbervahetatud lukkude võtmed; jäeti rahuldamata hageja taotlus tagada hagi tsiviilasjas nr xxxx täiendava hagi tagamise abinõuga, millega, kui Xxxx, Xxxx, Xxxx, muud/teised/kolmandad isikud/ või teised valdajad
lg 1 ja TMS § 18 lg 1 mõttes ei täida enda kohustust lahkuda kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, siis tõsta uut täiendavat tähtaega andmata välja kõik isikud, kes seal asuvad peale kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaega ning anda hagejale üle kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus vabastatuna kõrvalistest/kolmandatest isikutest ehk kui ei täideta vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul käesolevat kohtumäärust, siis täitmise viisiks on väljatõstmine korteriomanditest registrinumbritega xxxx ja xxxx; • Xxxx ja Xxxx vahel oli sõlmitud üürileping nr 03/05; • 19.08.2016 esitas Xxxx kohtutäiturile täitmiseks Xxxx suhtes Harju Maakohtu 19.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx ja Harju Maakohtu 08.08.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr xxxx. Nõude sisuks oli kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx vabastamine, võtmete üleandmine Xxxx-le ja muude mittevaraliste kohustuste täitmine; • Kohtutäitur algatas Xxxx suhtes täitemenetluse täiteasjas nr xxxx; • Xxxxesitas 02.09.2016 kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma tegevuse peale täiteasjas nr xxxx, taotledes 23.08.2016 Xxxx koostatud täitmisteate ja 23.08.2016 Xxxx koostatud sunniraha määramise hoiatuse tühistamist; • Kohtutäitur rahuldas enda 26.09.2016 otsusega Xxxx kaebuse ja lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr xxxx. Kohtutäitur tugines asjaolule, et talle ei esitatud TMS § 18 lg-s 1 sätestatud dokumenti võlgniku õigusjärgluse tõendamiseks; • Xxxx esitas 06.10.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Toomas Saarma 26.09.2016.a otsusele täiteasjas nr xxxx. 21. Poolte vaidlus keskendubki sellele, kas kohtutäitur pidi võlgniku õigusjärgluse ülemineku osas aktsepteerima talle esitatud Xxxxja Xxxxvahel sõlmitud üürilepingut. 22. Avaldaja on seisukohal, et lähtuvalt TMS § 18 lg-st 1 tuleb õigusjärglus lugeda tuvastatuks Xxxx suhtes ja kohtutäitur on kohustatud täitedokumente ka tema suhtes täitma. Kohtutäitur leiab, et pooltevaheline lihtkirjalik üürileping ei vasta TMS § 18 lg-s 1 sätestatud nõuetele. 5 23.
lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus kehtib ka isikute suhtes, kes on saanud pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. Ülalviidatud sätte osas kehtib täitemenetluses aga erisäte TMS § 18 näol. TMS § 18 lg-s 1 on sätestatud, et kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Sama kehtib kohtulahendi täitmise kohta vaidlusaluse asja valdaja suhtes, kui valdaja on pärast kohtulahendi tegemist muutunud.
lg 1 ja TMS § 18 lg 1 mõttes ei täida enda kohustust lahkuda kinnisasjadelt registrinumbritega xxxx ja xxxx, siis tõsta uut täiendavat tähtaega andmata välja kõik isikud, kes seal asuvad peale kohtutäituri poolt vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaega ning anda hagejale üle kinnisasjade registrinumbritega xxxx ja xxxx valdus vabastatuna kõrvalistest/kolmandatest isikutest ehk kui ei täideta vabatahtlikult täitmise tähtaja jooksul käesolevat kohtumäärust, siis täitmise viisiks on väljatõstmine korteriomanditest registrinumbritega xxxx ja xxxx. Eeltoodust nähtub, et kohus on tsiviilasjas nr xxxx tehtud hagi tagamise määrustes (mida vaidlusaluses täiteasjas täidetakse) sõnaselgelt välistanud määruste täitmise Xxxx suhtes. 27. Kohus nõustub, et TMS § 18 lg 1 sisu võib anda pahatahtlikele võlgnikele võimaluse vältida kinnisasjade üürile andmisega hagi tagamise määruste täitmist. Käesolevas asjas ei ole aga kohtutäituril võimalust sellest kõrvale kaldumiseks. 28. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. 6 II Tsiviilasja hinna määramine 29. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.
sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.
lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. III Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramin 30. Vastavalt
lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.
lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 31.
lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.
lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 32. Tulenevalt
lg-st 31 jäävad kohtutäitur Toomas Saarma võimalikud õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt
lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. 33.
lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Puudutatud isik I (võlgnik) ei ole taotlenud enda menetluskulude hüvitamist. Kulude kandmist ei nähtu ka toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tema menetluskulud rahaliselt kindlaks selliselt, et neid avaldajalt välja ei mõista. 34.
lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.