Obsah (5)

§ 100§ 101§ 109§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 03. mai 2017.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-1394 Tsiviilas

) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 139 järgi on
3. jaanuarist 2017 töötasu alammäär 470 eurot kuus, millest 1/2 elatise alammäär on 235 eurot vanema kohta.
4. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja I Milena Netšiporenko on sündinud 28.05.2005 ja hageja II Xxxx on sündinud 22.06.
5. Laste emana on sünnitunnistustele kantud Kristina Netšiporenko ja isana Ivan Netšiporenko. Seega on Kristina Netšiporenko ja Ivan Netšiporenko laste hooldusõiguslikud vanemad. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatis miinimummääras alates hagi esitamisest.
6. Kostja vastuväite kohaselt ei ole tal võimalik tasuda elatist miinimummääras, kuna kostja ülalpidamisel on neli last, ta on raskes majanduslikus olukorras ja tema sissetulek ei ole stabiilne. Kostja on nõus tasuma elatist 100 eurot lapse kohta.
7. Kohus on pooltele 20.02.2017 kirjas selgitanud, et tulenevalt võlaõigusseadustiku (VÕS) § 200 lg-st 1 ei saa lapse ülalpidamise nõuet tasaarvestada korteri 3 laenulepingust tuleneva nõudega ja selline kokkulepe on tühine (

§ 109). Ühtlasi tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida elatise vaidluses kompromiss.

Hagejad olid kohtu pakutud kompromissiga nõus, kostja pakkus elatise suuruseks 150 eurot kuus. Pooled kokkuleppele ei jõudnud. 17.03.2017 andis kohus kostjale tähtja esitada kostja kõikide sissetulekute andmed ja kostjale kuuluva vara nimekiri kohtule hiljemalt 27.03.

2. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt Riigikohtu

1. oktoobri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kuna hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule laste kulusid tõendada.
5. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 10. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu

§ 102

lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud.

1. Kostja vastuse kohaselt tasub ta igakuiselt 172 eurot laenu Astangu korteri eest, 31,53 ja 37,25 eurot (järelmaksud telefoni ja televiisori eest), 300 eurot elatisraha varasemast abielust laste Xxxx ja Xxxx ülalpidamiseks ja 475 eurot korteriüüri. Kõik väljamaksed on kokku summas 1015,78 eurot. Kostja keskmine sissetulek on 1000 eurot kuus.
2. Kohus on korduvalt kohustanud kostjat esitama andmed enda sissetulekute ja vara kohta, kuid kostja seda teinud ei ole. Kohus tegi päringud elektroonilisse äriregistrisse ja saadud vastuste kohaselt tegutseb Ivan Netšiporenko kaheksas äriühingus alljärgnevalt (tlk 32-39): 4 1) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 2) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse esimees Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on hoonehalduse abitegevused. Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 3) EURO INVEST OÜ (registrikood 12889421), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on liigitamata äritegevust abistavad tegevused. Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 4) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on kapitalirent. 5) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on muu teenindus. Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 6) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on lõbustus- ja vaba aja tegevused. Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 7) XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms). Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub. 8) KORTERIÜHISTU XXXX (registrikood xxxx), juhatuse liige Ivan Netšiporenko. Äriühingu põhitegevusalaks on hoonete ja üürimajade haldus (korteriühistud, elamuühistud, hooneühistud jms). Seisuga 02.05.2017 maksuvõlg puudub.
3. Kohus leiab, et äriregistrist saadud päringud seavad kahtluse alla kostja vastuväited, et tulenevalt tema raskest majanduslikust olukorrast ei ole ta suuteline elatist nõutud määras tasuma. Kohus on seisukohal, et kostja tegutsemine kaheksas äriühingus ilma tasu saamata või seda väikse tasu eest ei ole kohtule eluliselt usutavad. Äriühingu tegutsemise eesmärk on tulu tootmine. Kohus leiab, et kui kostja töötab mitmes kohas piisavat tulu saamata, siis selle asemel tuleks kostjal leida endale üks korralikult tasustatav töökoht. Kohus on Maksu- ja Tolliameti kaudu välja selgitanud, et kostja teenis
4. aastal maksustatavat tulu. Lisaks leidub internetis info, et kostja on seotud Xxxx registreeritud äriühinguga "Xxxx", äriühingu kodulehel ja (http://holdingeurodom.ru/ http://holdingeurodom.ru/%D1%80%D1%83%D0%BA%D0%BE%D0%B2%D0%B E%D0%B4%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%BE/ olevate andmete järgi on kostja äriühingu asutaja ning ettevõtete gruppi kuuluvate äriühingute koostöö koordinaator. Kostja väide, et tema igakuine töötasu on keskmiselt 1000 eurot kuus on paljasõnaline ja kohtule tõendamata. Kostjal on olnud piisavalt raha, eriti sularaha, mida kinnitab kohtule esitatud 07.02.2017 tõend. Eelnimetatud tõendis (tlk 34) kinnitab Jekaterina Piljugina, et kostja maksis sularahas 3600 eurot oma teise kahe lapse ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja elustiil ei kinnita järeldust, et kostjal ei ole piisavalt sissetulekut. Hageja väite kohaselt sõidab kostja kalli sõiduautoga Toyota Land Cruiser 200 - eeltoodud väidet ei ole hageja ümberlükanud, mistõttu kohus loeb hageja väite õigeks. Samuti esindab kostjat käesolevas vaidluses advokaat, kelle jaoks kostjal raha leidub. Kostja elustiil annab alust järelduseks, et kostja ei ole oma sissetulekute kohta täielikku teavet avaldanud, kostja varjab oma tegelikke tulusid, mida kinnitab ka Maksu- ja Tolliameti 10.10.2016 otsus. Maksu- ja Tolliameti jõudis otsuses seisukohale, et kostja korraldas äriühingu Xxxx majandustegevust selliselt, et esitas valeandmetega käibemaksu deklaratsioonid, rikkudes sellega juhatuse liikmena tasumiskohustust. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamist andma 5 kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga (vt viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-17-16, p 14). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära.
5. Kostja poolt tegelike tulude varjamine ei anna alust arvata, et kostja teised lapsed satuks hagejatega võrreldes halvemasse varalisse olukorda. Seda, et kostja leppis oma teiste laste emaga elatise suuruses kokku, ei anna kostjale õigust käesolevas asjas kõrvale kalduda elatise miinimummäärast.
6. Kostja väitele, et tal on võlgnevused ja kohtutäitur on tema pangakontod arestinud selgitab kohus, et lapse elatisnõude alusel tekkinud arestipandiõigus asub sõltumata arestimise ajast muudest arestipandiõigustest eespool, TMS § 65 lg
7. Sõltumata saabumise hetkest loetakse lapseelatisnõude alusel koostatud arestimisakt esimesena saabunuks, TMS §119 lg
8. Teisisõnu lapse elatise nõue täidetakse esmajärjekorras muudest nõuetest.
9. Samuti on kohus selgitanud 20.02.2017 kirjas (tlk 55), et ülalpidamise nõuet ei saa tulenevalt VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada eluasemelaenudega ning

§ 109

kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamise kohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamise kohustust ebamõistlikult, on tühine. Kostja väide, et kostja ema kinkis korteri laste emale, ei ole ülalpidamisega seotud, hagejad ei ole nimetatud õiguslike suhete osapooled. Kingitused (mobiiltelefon, televiisor jne) teeb vanem lapsele vabatahtlikult ja seda ei saa samastada ülalpidamise osutamisega.

1. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
2. oktoobri
3. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. /---/ See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

1. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
2. Eelnevast tulenevalt kohus mõistab kostjalt välja elatise lapse kohta 235,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Eesti Vabariigi kehtestatud kuupalga alammäära.
3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi eest alates 01.11.2016 kuni 25.01.2017 summas 461,85 eurot lapse kohta. 6 22.

§ 108

lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

1. Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodil 01.11.2016 kuni 25.01.2017 eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et elatist tagasiulatuvalt välja mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärele. Hagiavalduse kohaselt on kostja ülalpidamiskohustust osaliselt täitnud ja tasunud 07.12.2016 ühekordse summana 328 eurot (tlk 6). Hagejad on raha vastu võtnud ega ole kostjale vajaduse ilmnedes koheselt suurema elatise nõuet esitanud, tehes seda hiljem nõudes ülalpidamist tagantjärele. Kohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hagejad oleksid enne hagi esitamist nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatise võlgnevuse tagasiulatuvalt perioodi 01.11.2016 kuni 25.01.2017 eest kogusummas 461,85 eurot lapse kohta kostjalt välja mõistmata. Menetluskulude jaotus
2. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 7