) § 423 lg 1 p 12 näeb ette, et kohus jätab hagi läbivaatamata, kui hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.
näeb ette, et kohus määrab käesoleva seadustiku §-s 196 sätestatud juhul hagejale kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise andmise tähtaja. Tallinna Ringkonnakohus on 25.04.2017.a lahendiga jätnud muutmata maakohtu 10.03.2017.a määruse, millega kohustati hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise summas 2000 eurot. Kohus määras, et hagejal tuleb tagatis tasuda 500 euro suuruste osamaksetena. Esimene osamakse tuleb tasuda 14 päeva jooksul määruse jõustumisest alates. Maakohtu 10.03.2017.a määrus on jõustunud 25.04.2017.a, mistõttu oli esimese osamakse tasumise tähtajaks 09.05.2017.a. Hageja ei ole tähtaegselt ega hiljem tagatise esimest osamakset tasunud. Kohus ei ole praegusel juhul tuvastanud hagejapoolset makse laekumist kohtute infosüsteemist. Lisaks ei ole hageja kohtule tähtaegselt ega ka hiljem esitanud maksekorraldust osamakse tasumise kohta.
teine lause sätestab, et kui hageja tähtaja jooksul tagatist ei anna, jätab kohus kostja taotlusel hagi läbi vaatamata. Kostja on 29.11.2016.a menetlusdokumendis esitanud taotluse jätta tähtaegselt tagatise tasumata jätmisel hagiavaldus läbivaatamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagiavalduse
Kohtu hinnangul puuduvad hagi läbivaatamata jätmist välistavad asjaolud. Kohus selgitab, et tulenevalt
lg-st 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle uuesti kohtusse. 2.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Käesoleval juhul on hagejal menetluskulude kandmise kohustus.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud, et kostja oleks tsiviilasjaga seoses menetluskulusid kandud. Seega ei ole tsiviilasjas vastaspoolel tekkinud kulusid, mille hüvitamise ulatuse peaks kohus kindlaks määrama. Hageja poolt tasutud riigilõiv ning hageja õigusabikulud jäävad hageja enda kanda. 2 2-16-9588 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.