← Eesti

1-14-6705/77

Obsah (7)§ 184§ 65§ 68§ 871§ 199§ 266§ 64

Kriminaalasi nr 1-14-6705 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-6705 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Rasmus Antonsile Harju Maakohtu 22.05.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-143109 mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.10.2014. a otsusega mõistetud karistusega. Rasmus Antonsile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Rasmus Antonsi karistusaeg algas 11.03.

  1. a ja lõppeb 30.08.
  2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Rasmus Antonsi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Rasmus Antonsi suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokurör osundab, et Rasmus Antonsi suhtes on olemas formaalsed alused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör leiab, et Rasmus Antons ei ole endale leidnud sõpru, kes ei oleks vangistuses karistust kandnud ning kes ei tarvitaks narkootikume. Rasmus Antons on konstateerinud fakti, et kolm tema tuttavat on narkootikumide tarvitamise tulemusena surnud kõigest ühe nädala jooksul ning see fakt vist hirmutab Rasmus Antonsit. Prokurör, olles tutvunud kinnipeetava iseloomustusega, leiab, et Rasmus Antonsi käitumisele karistuse kandmise ajal midagi ette heita ei ole. Distsipliinirikkumised ei ole olnud väga suure kaaluga ega ka ohtlikud. Rasmus Antons mõtleb positiivselt, tema muutuste teostamist võib toetada tugiisiku teenus ning töö AN grupis. Prokurör leiab, et Rasmus Antonsil on olemas eesmärgid - tahab leida endale nii elu- kui ka töökoha. Rasmus Antons mõistab, et kui ta samamoodi jätkab, möödub ta elu vanglas või läheb sõpradele teispoolsusesse järele. Prokurör leiab, et Rasmus Antonsi suhtes ei ole vajalik kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Rasmus Antonsil on vaja lasta oma elu sisse seada leida töökoht ja maksta ära võlad ning osaleda AN tugigrupis. Süüdimõistetu Rasmus Antons palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. KOHTU SEISUKOHT
  3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Rasmus Antonsi ja prokuröri leiab, et Rasmus Antonsi suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Rasmus Antons kannab karistust Harju Maakohtu 08.10.2014. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati Rasmus Antons süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti Rasmus Antonsile Harju Maakohtu 22.05.2014.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-3109 mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.10.

  1. a otsusega mõistetud karistusega. Rasmus Antonsile mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Varasemalt on Rasmus Antons süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 22.05.
  2. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati Rasmus Antons süüdi

§ 199lg 2 p 7, 8 alusel ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra. Rasmus Antonsile mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta vangistust. Nimetatud otsus jõustus 24.10.

  1. a. 2 Eeltoodust tulenevalt on kohus Harju Maakohtu 08.10.
  2. a otsusega mõistnud Rasmus Antonsile toimepandud tahtliku kuriteo (

§ 184

lg 2 p 1, 2) eest karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, s.o vähemalt kaheaastane vangistus (

§ 871

lg 1 p 1).

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 loeti Rasmus Antonsile Harju Maakohtu 22.05.2014.

a otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 08.10.

  1. a otsusega mõistetud raskema karistusega ja Rasmus Antonsile mõisteti lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Seega on pärast Harju Maakohtu 22.05.
  2. a otsuse tegemist tuvastatud, et Rasmus Antons on enne viimati nimetatud süüdimõistva kohtuotsuse tegemist toime pannud veel ühe kuriteo, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Selle tõttu mõistetigi Rasmus Antonsile liitkaristus

§ 65lg 1 alusel.

Viidatud liitkaristuse moodustamise eeskirjad lähtuvad arusaamast, mille järgi tuleb kõiki sama isiku poolt enne tema suhtes kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegusid menetleda koos ja karistus mõista ühe süüdimõistva kohtuotsusega (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04). Seega Rasmus Antonsile mõistetud liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel väljendab kahe kohtuotsusega mõistetud karistust olukorras, mis oleks olnud siis, kui kõiki kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ja nende eest oleks mõistetud liitkaristus sama süüdimõistva kohtuotsusega. Kuigi Rasmus Antonsi poolt toimepandud süütegusid (

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 184 lg 2 p 1, 2) arutati eri aegadel erinevates menetlustes, tuleb võrduspõhiõigusest (PS § 12) tulenevalt Rasmus Antonsi puhul lähtuda olukorrast justkui tema poolt toimepandud kuritegusid oleks arutatud ühes menetluses ning nende eest oleks mõistetud liitkaristus sama süüdimõistva kohtuotsusega. Seega karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsete aluste hindamisel tuleb arvestada, et Rasmus Antonsile Harju Maakohtu 08.10.2014. a otsusega mõistetud liitkaristus on moodustatud

§ 65lg 1 alusel.

Seega on lubamatu arvestada eelneva karistusena

§ 871lg 1 p 2 mõttes Harju Maakohtu 22.05.2014.

a otsusega mõistetud karistust. Enne Harju Maakohtu 22.05.

  1. a otsust tunnistati Rasmus Antons süüdi Harju Maakohtu 04.04.
  2. a otsusega (kriminaalasi nr 1-13-2641)

§ 266

lg 2 p 1, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust ja

§ 199

lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel mõisteti Rasmus Antonsile liitkaristuseks 9 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra, mõistes Rasmus Antonsile lõplikuks liitkaristuseks 6 kuud vangistust. Seega on kohus eelnimetatud otsusega mõistnud Rasmus Antonsile karistuseks vähem kui üks aasta vangistust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Rasmus Antonsit on küll karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega (

§ 871

lg 1 p 1), kuid käesoleval juhul ei ole täidetud

§ 871

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isikut on enne

§ 871

lg 1 p-s 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku teo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Sellest tulenevalt ei ole täidetud formaalsed eeldused, et Rasmus Antonsi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.