1-16-7046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2017.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-16-7046 (16267000079) Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik ning
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9K – Tumesinist värvi teksapüksid Next suurusenumbriga 34R - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12.1K – Halli värvi jope The North Face - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12.2K- Musta värvi jope The North Face - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 7K- musta värvi müts NO Fear - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4K- tumesinist värvi jalatsid Adidas (valge kummiäärega) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8K- Musta värvi jalats Nike Air (vasaku jala jalats) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 15K- Musta värvi jalats Nike Air (parema jala jalats) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 14K- Rohelise-hallikirju kruvikeeraja PROLINE - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.2K- musta värvi vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.1K- musta värvi parema käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.3K- rohelise-mustakirju vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13K- rohelise-mustakirju parema käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 15.1K- musta värvi noatupp koos verise sulega - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3K- valget värvi t-särk Next - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8.1K- tumesinist värvi müts Thinsulate - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5K- musta värvi vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.
2) 01.02.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus x x x leitud esemed, mille pakendinumbrite järgi täht P (x): Pakend 1P- Musta värvi nokkmüts Reserved - KarS § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt – Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 7P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12P- musta värvi Kenwood raadiosaatja seeria nr 81100822 - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13P- prillid Look – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 2 1-16-7046 Pakend 14P- hambaproteesid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 16P- sigaretikoni Kent - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 3) 01.02.2016.a x x x sündmuskohalt leitud laiba (isik L. U., ik x) riided, mille pakendinumbrite järgi tähed x (L. U.): Pakend 1LU- musta värvi jalatsid Baldinini - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 2LU- Halli värvi sokid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3LU- Sinist värvi teksapüksid Hugo Boss - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4LU- Tumesinist värvi sulejope Marlboro Classics - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5LU- Tumesinist värvi Lacoste polosärk - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 6LU- Musta värvi kõrge kraega pullover - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 4) 04.02.2016.a majutusasutuses Villa Tennis teostatud läbiotsimise käigus ära võetud järgmised esemed (pakendinumbrite lõpus täht V-x): Pakend 2V- 2 koonusekujulist kõlarit koos juhtmetega, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. 5) 01.02.2016.a Leedu Vabariigis Panevezises kinni peetud isikute Benjamin Hiienurm, ik 39709122721 ja Filip- Artur Hiienurmelt, ik 39512132016 kasutuses olevast L. U. kuuluvast autost leitud ja pakendatud esemed (pakendinumbrite lõpus täht L- Leedu): Pakend 54L – musta värvi nahast parema käe kinnas – KarS § 83 lg
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 60L- mobiiltelefonid: musta värvi korpusega Samsung GT- I9505 IMEI: 358188/05/154642/3 ja valget värvi mobiiltelefon Iphone A1530 IMEI: 352024063306405 koos lisavarustusega (juhtmed, laadijad, kõrvaklapid), mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. Pakend 61L- Musta värvi navigatsiooniseade TOMTOM 4EN52Z1230 seeria nr BQ445A93353 koos kinnitusdetailiga, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla; Pakend 64L- valgest metallist käekett prooviga 925 ja kaaluga 19,6 grammi, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla; Pakend 65L- Leedu Vabariigis võetud proovid 10 ümbrikus, 2 pappkarbis ja 3 purgis - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 50L- Tumerohelist värvi T-särk Next – KarS § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 51L- tumesinist värvi teksapüksid verekahtlase määrdumisega – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 48L- militaarmustriga spordikott verekahtlase määrdumisega - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 52L- musta värvi voodriga jope Next – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 49L- valget värvi T-särk – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada.
6) x reg.nr x sündmuskoha vaatluste käigus (23.02.2016 ja 15.03.2016) leitud ja pakendatud esemed (pakendinumbrite lõpus tähed MB- x): Pakend 20MB- 2 verekahtlase määrdumisega sulge – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 3 1-16-7046 Pakend 44MB- punast värvi käepidemega kruvikeeraja – KarS § 83 lg
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 26MB - DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 27MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 10MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 22MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 33MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 42MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 38MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 16MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 37MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 40MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 34MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 23MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 17MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 6MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 14MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 25MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 29MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 19MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 7) Sõiduauto x reg.nr x koos musta värvi kaantega x sõiduauto hooldusraamatu ja plastikvõtmega (Pakend 63L), mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. 8) Sõiduauto x x x T reg.nr x – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda üle T. U. või V.U.. 9) Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud sularaha 61.33 eurot, mis asub 4 1-16-7046 Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol - jätta kuni tsiviilhagi tasumiseni aresti alla. Tsiviilhagi Rahuldada tsiviilhagejate varalise kahju nõue ning välja mõista V. U. (ik x), T. U. (ik x) ja J. R. (ik x) kasuks KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 127, §128, § 129 § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel solidaarselt Filip-Artur Hiienurmelt ja Benjamin Hiienurmelt (3022.50) kolm tuhat kakskümmend kaks eurot ja 50 senti, mis kanda T. U. arveldusarvele nr x. Rahuldada tsiviilhagejate mittevaralise kahju nõue ning välja mõista V. U. (ik x), T. U. (ik x) ja J. R. (ik x) kasuks KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 127, §128, § 134 § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel solidaarselt Filip-Artur Hiienurmelt ja Benjamin Hiienurmelt (10 000) kümme tuhat eurot, mis kanda T. U. arveldusarvele nr x. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 alusel välja mõista Filip-Artur Hiienurmelt riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (11 482.50) üksteist tuhat nelisada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel (389.88) kolmsada kaheksakümmend üheksa eurot ja 88 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (2526.24) kaks tuhat viissada kakskümmend kuus eurot ja 24 senti ning sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1
(1175)üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot, kokku (15 573.62) viisteist tuhat viissada seitsekümmend kolm eurot ja 62 senti. KarS § 180 lg 1 alusel välja mõista Benjamin Hiienurmelt riigi tuludesse – KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu (11 482.50) üksteist tuhat nelisada kaheksakümmend kaks eurot ja 50 senti, KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel (389.88) kolmsada kaheksakümmend üheksa eurot ja 88 senti ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu (2729.76) kaks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa eurot ja 76 senti ning sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1
(1175)üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot, kokku on (15 777.14) viisteist tuhat seitsesada seitsekümmend seitse eurot ja 14 senti. Välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber. Filip-Artur Hiienurmel kasutada viitenumbrit 99917700015842 ning Benjamin Hiienurmel kasutada viitenumbrit 99917700015868. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, 1-16-7046, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda
(1)ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiisi (akt 16E-KPS0003) kulu 255 eurot jätta psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel riigi kanda. Samuti jätta riigi kanda tõlkimisega (leedu-eesti tõlge) seotud kulud 340.70 eurot, sest need on tekkinud seoses süüdistatavate Leedust loovutamisega. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 319 lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu 5 1-16-7046 Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § 189 lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Asjaolud Filip-Artur Hiienurm´e süüdistatakse selles, et 31.01.2016.a ajavahemikul kell 20.34 -21.07 viibides grupis koos venna Benjamin Hiienurm´ega taksojuht L. U.´le kuuluvas sõiduautos x registreerimismärgiga x ja sõites x x maja eest x x x, ründas sõiduauto x registreerimismärgiga x enda valdusesse saamise eesmärgil grupis koos Benjamin Hiienurm´ega noaga Lembit U.´t. Filip- Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus lõid noaga vähemalt 95 korda L. U. pea, kaela, kaelatüve, kehatüve, üla- ja alajäsemete piirkonda. Filip- Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus tekitasid L. U.´le 36 torkelõikehaava juustega kaetud peanahale kiiru- kuklapiirkonnas koos vigastusi ümbritsevate verevalumitega kõõlustanul, lõikehaav vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, lõikehaav koos nahakriimustusega parema kõrvalesta taga pea piirkonnas, verevalum ja nahamarrastus vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, torke- ja lõikehaavad näol (kokku 5) koos ninakõhrede ja parema sarnaluu vigastusega, torkehaavad (kokku 2) ja nahakriimustus näol; torke-lõikehaavad (kokku 4) kaela tagumisel pinnal ülemises kolmandikus ja alumises kolmandikus, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul pool kaela alumises kolmandikus ja õlavöötmel koos unearteri osalise vigastusega ja verevalumitega vasakul pool kaela pehmetes kudedes, nahaalused verevalumid paremal pool õlavöötmel ja kaelal alumises kolmandikus; lõikehaavad (kokku 2) vasakul kõrvalestal, torke-lõikehaavad (kokku 14) seljal, paremal õlavöötmel ja rindkerel, millest paremasse rinnaõõnde ulatuvad 4 torke-lõikehaava koos parema kopsu sagarate vigastusega (3 haava) ja VIII roide vigastusega verevalumid, roietevahelistes lihastes ja kopsukoes, lõikehaav paremal õlavöötmel; torkelõikehaavad (kokku 5), lõikehaavad (kokku 4), nahakriimustus paremal ülajäsemel; torkelõikehaavad (kokku 6), lõikehaavad (kokku 2), nahakriimustused ja III-IV sõrme kõõluste vigastus vasakul ülajäsemel; nahaalused verevalumid (kokku 2) vasakul õlavöötmel ja vasakul õlavarrel; torke- lõikehaavad (kokku 6) koos parema sääreluu ja sääre tagumiste lihaste ja kõõluste vigastustega, lõikehaav koos põlvekedra eemaldamisega sääreluust paremal ja nahakriimustus paremal alajäsemel, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul alajäsemel; verevalumid torke- lõikehaavade ja lõikehaavade ümber pehmetes kudedes. L. U. surma põhjuseks on torke- lõikehaavad ja lõikehaavad kehatüve, pea, kaela, üla- ja alajäsemete piirkonnas koos parema kopsu vigastusega. Vigastuste tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Seega Filip- Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus panid grupis toime L. U. tapmise, lüües temale vähemalt 95 haava erinevatesse kehaosadesse, millega tekitasid L. U. kestvat valu ja seoses röövimisega, kui hõivasid L. U. kuuluva sõiduauto. Oma sellise tegevusega pani Filip-Artur Hiienurm grupis koos Benjamin Hiienurmega toime KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil ja seoses röövimisega. Benjamin Hiienurm´e süüdistatakse selles, et 31.01.2016 ajavahemikul kell 20.34 -21.07 viibides grupis koos venna Filip- Artur Hiienurm´ega taksojuht L. U.´le kuuluvas sõiduautos x 6 1-16-7046 registreerimismärgiga x ja sõites x x maja eest x x x, ründas sõiduauto x registreerimismärgiga x enda valdusesse saamise eesmärgil grupis koos Filip- Artur Hiienurm´ega noaga L. U.´t. Filip- Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus lõid noaga vähemalt 95 korda L. Ui. pea, kaela, kaelatüve, kehatüve, üla- ja alajäsemete piirkonda. Filip- Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus tekitasid L. U.´le 36 torkelõikehaava juustega kaetud peanahale kiiru- kuklapiirkonnas koos vigastusi ümbritsevate verevalumitega kõõlustanul, lõikehaav vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, lõikehaav koos nahakriimustusega parema kõrvalesta taga pea piirkonnas, verevalum ja nahamarrastus vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, torke- ja lõikehaavad näol (kokku 5) koos ninakõhrede ja parema sarnaluu vigastusega, torkehaavad (kokku 2) ja nahakriimustus näol; torke-lõikehaavad (kokku 4) kaela tagumisel pinnal ülemises kolmandikus ja alumises kolmandikus, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul pool kaela alumises kolmandikus ja õlavöötmel koos unearteri osalise vigastusega ja verevalumitega vasakul pool kaela pehmetes kudedes, nahaalused verevalumid paremal pool õlavöötmel ja kaelal alumises kolmandikus; lõikehaavad (kokku 2) vasakul kõrvalestal, torke-lõikehaavad (kokku 14) seljal, paremal õlavöötmel ja rindkerel, millest paremasse rinnaõõnde ulatuvad 4 torke-lõikehaava koos parema kopsu sagarate vigastusega (3 haava) ja VIII roide vigastusega verevalumid, roietevahelistes lihastes ja kopsukoes, lõikehaav paremal õlavöötmel; torkelõikehaavad (kokku 5), lõikehaavad (kokku 4), nahakriimustus paremal ülajäsemel; torkelõikehaavad (kokku 6), lõikehaavad (kokku 2), nahakriimustused ja III-IV sõrme kõõluste vigastus vasakul ülajäsemel; nahaalused verevalumid (kokku 2) vasakul õlavöötmel ja vasakul õlavarrel; torke- lõikehaavad (kokku 6) koos parema sääreluu ja sääre tagumiste lihaste ja kõõluste vigastustega, lõikehaav koos põlvekedra eemaldamisega sääreluust paremal ja nahakriimustus paremal alajäsemel, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul alajäsemel; verevalumid torke- lõikehaavade ja lõikehaavade ümber pehmetes kudedes. L. U. surma põhjuseks on torke- lõikehaavad ja lõikehaavad kehatüve, pea, kaela, üla- ja alajäsemete piirkonnas koos parema kopsu vigastusega. Vigastuste tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Seega Filip-Artur Hiienurm ja Benjamin Hiienurm ühise tegevuse käigus panid grupis toime L. U. tapmise, lüües temale vähemalt 95 haava erinevatesse kehaosadesse, millega tekitasid L. U. kestvat valu ja seoses röövimisega, kui hõivasid L. U. kuuluva sõiduauto. Oma sellise tegevusega pani Benjamin Hiienurm grupis koos Filip-Artur Hiienurmega toime KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise, mis on toime pandud piinaval viisil ja seoses röövimisega. Kohtumenetluste poolte seisukohad kohtus Süüdistatav Benjamin Hiienurm tunnistas ennast süüdi auto röövimises, kuid eitas L. U. tapmises osalemist. Kaitsja leidis samuti, et B. Hiienurme etteheidetav kuritegu tuleks ümberkvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 7 järgi, s.o röövimine grupis. Süüdistatav Filip-Artur Hiienurm tunnistas ennast L. U. tapmises süüdi ning kinnitas kohtus, et ta tegi seda üksi ning tema vend tapmises ei osalenud. Kaitsja toetas süüdistatava seisukohta ning palus karistuseks mõista kuni 14-aastane vangistus. Tsiviilhagejad leidsid, et süüdistatavatele esitatud süüdistus on põhjendatud. Tsiviilhagejad soovisid nii varalise kui ka mittevaralise kahju hüvitamist. Kuriteo tagajärjel tekkis neile varaline kahju 3022.50 eurot. Varaline kahju hõlmab L. U. matusekulusid. Tsiviilhagejad taotlesid ka mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemises on leidnud tõendamist. Prokurör oli seisukohal, et süüdistatavad panid tapmise toime koos. Prokurör taotles süüdistatavate süüdimõistmist ning nii Filip-Artur Hiienurme kui ka Benjamin Hiienurme karistamist eluaegse vangistusega. 7 1-16-7046 Kohtu seisukoht KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5 sätestab, et tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval viisil ning seoses röövimisega karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Käesoleval juhul väidab prokurör, et L. U. tapmise panid süüdistatavad toime ühiselt, kaastäideviijatena. Teiselt poolt väidavad süüdistatavad, et tapmise pani toime Filip-Artur Hiienurm üksi ning Benjamin Hiienurm tapmises ei osalenud. B. Hiienurm osales süüdistatavate väitel üksnes auto röövimises. Seega esineb vastuolu süüdistatavate ja prokuröri seisukohtades, mistõttu tuleb kohtul hinnata, millisel viisil tapmist, s.o üksi või koos, saab pidada usutavamaks ning kuidas haakuvad süüdistatava ja prokuröri seisukohad muude kriminaalasja menetluses kindlaks tehtud faktiliste asjaoludega. Antud juhul ei ole kohtul alust kahelda prokuröri versioonis toimunust, s.o tapmise ühises toimepanemises. Seda seisukohta kinnitavad teised kriminaalmenetluse käigus ja kohtus uuritud tõendid. Kohus on seisukohal, et süüdistatavate süü neile süüks pandud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda alljärgnevalt. Süüdistatav Benjamin Hiienurm selgitas kohtus (I kd t.l 91-101), et kuna neil oli olnud politseiga probleeme ja nende enda auto asus politsei parklas, millele tema vend Filip-Artur Hiienurm ei soovinud järgi minna, siis tuli ta vend mõttele auto varastada. Varastatavaks autoks valiti takso, kuna seda olevat süüdistatava sõnul kõige lihtsam varastada. Algul B. Hiienurm ei nõustunud auto varastamisega, kuid veenmise peale siiski jäi sellega nõusse. Pärnu kesklinnas valiti takso ja sõideti linnast välja. Taksojuhile anti taksosse istudes paberilipik sihtkohaga. Süüdistatavad istusid takso tagumisele istmele. F.-A. Hiienurm taksojuhi taha ja B. Hiienurm kõrvalistuja taha. Sihtkohta jõudes tasuti sõidu eest. Süüdistatava sõnul oli neil plaan auto peatada ning võtta juhi võtmed ja telefon ning jätta juht maha. Sihtkohta jõudes astus esmalt autost välja taksojuht, seejärel mõlemad süüdistatavad. F.-A. Hiienurm seisis auto juhipoolsel küljel ning B. Hiienurm kõrvalistuja poolel. Seejärel F.A. Hiienurm küsis taksojuhilt auto võtmeid. Võtmete küsimisele aga järgnes võitlus taksojuhi ja venna vahel. Vend lükkas taksojuhi auto tagumisele istmele, samaaegselt käskis B. Hiienurmel eemaldada auto katuselt logo. Logo eemaldamise ajal olevat taksojuht B. Hiienurme löönud vastu põlve, mille peale süüdistatav kukkus ja hakkas kisama. Mõne aja pärast nägi B. Hiienurm, et taksojuht enam ei liiguta. Seejärel käskis F.-A. Hiienurm aidata taksojuht kraavi tassida. Sellejärgselt pöörduti tagasi auto juurde ning B. Hiienurm istus juhi kohale ja F.-A. Hiienurm kõrvalistuja kohale. Suvalises kohas eemaldati taksolt logo ja visati autost asjad välja. Seejärel alustati sõitu Poola poole, kuid Leedus peeti nad kinni. Seega väidab B. Hiienurm, et tema taksojuhi tapmises ei osalenud, vaid taksojuhi tappis Filip-Artur Hiienurm. Seda, et tapmise pani toime Filip-Artur Hiienurm ning Benjamin Hiienurm tapmises ei osalenud kinnitas kohtus ka Filip-Artur Hiienurm. Filip-Artur Hiienurm selgitas kohtus (I kd tl 106-113), et tema tappis L. U.. Süüdistatav selgitas, et ta keeldus tasumast nende auto eest, mis asus politsei valduses, kuna neil oli politseiga konflikt. Süüdistatava sõnul oli tema idee auto röövida. Süüdistatava sõnul istus tema taksos kõrvalistuja taha ning B. Hiienurm juhi taha. Sihtkohta, mille süüdistatav kirjutas ülesse Google Mapsist, jõudes tulid nad autost välja, süüdistatav küsis võtmeid, mis hiljem selgus olid autol ees. F.-A. Hiienurme sõnul tekkis tal taksojuhiga rüselus. Süüdistatava väitel lõi taksojuht B. Hiienurme vastu põlve ning F.-A. Hiienurm lükkas seepeale taksojuhi tagumisele istmele. Süüdistatav selgitas, et kuna tal oli nuga vööl, siis ta pussitas taksojuhti. Põhiline noaga löömine toimus süüdistatava sõnul autos. Lisaks lõi süüdistatav taksojuhti kruvikeerajaga. Kui süüdistatav sai aru, et taksojuht enam ei liiguta, siis palus ta vennalt abi ta autost välja tõmbamiseks ja kraavi tassimiseks. F.-A. Hiienurm võttis kinni jalgadest ning tema vend õlgadest või kätest. F.-A. Hiienurm kinnitas, et löömise juures teda vend ei aidanud. Seejärel istus B. Hiienurm juhi kohale ja F.-A. Hiienurm kõrvalistuja kohale ning hakati sõitma ja veidi aja pärast tühjendati auto asjadest. 8 1-16-7046 Kohus ei nõustu süüdistatavate versiooniga juhtunust, kuna see ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Samuti on ka süüdistatavate ütlused kohati omavahel vastuolus. Kuna süüdistatavate ütlused ei haaku teiste kriminaalasjas kogutud tõendite, samuti esineb Benjamin Hiienurme ja Filip-Artur Hiienurme ütlustes vastuolusid, siis ei saa süüdistatavate ütlusi juhtunu kohta pidada usaldusväärseks. Süüdistatavate loomulik kaitsetaktika on, et süüdistatav ei anna ennast süüstavaid ütlusi. Kohtule teadmata põhjustel on käesolevas asjas süüdistatavad otsustanud, et ainult üks neist võtab omaks tapmise ning teine eitab selles osalemist. Süüdistatavate ebatõeseid ning vastuolulisi ütlusi ilmestab näiteks asjaolu, et Benjamin Hiienurm väitis kohtus (I kd t.l 94), et Filip-Artur istus taksojuhi taha ja tema istus kõrvalistuja taha. Samas Filip-Artur Hiienurm väitis kohtus (I kd t.l 110), et tema istus kõrvalistuja taha ning Benjamin istus juhi taha. Seega ei kattu süüdistatavate ütlused nende paiknemise kohta taksos. Kohus leiab, et juhul, kui süüdistatavate versioon juhtunust vastaks tõele, siis suudaks ka mõlemad süüdistatavad anda tõepäraseid ütlusi oma paiknemise kohta taksos. Lisaks väitis B. Hiienurm kohtus, et F.-A. Hiienurm oli taksojuhi lükanud tahaistmele enne seda, kui taksojuht teda lõi ehk löömise ajal oli L. U. tagaistmel. Samas F.-A. Hiienurm väitis kohtus, et ta lükkas taksojuhi tagaistmele pärast seda, kui L. U. oli ta venda löönud. Seega esineb süüdistatavate ütlustes ka vastuolu selles osa, millal taksojuht siis ikkagi väidetavalt tahaistmele lükati. Oma versiooni loomisel juhtunust on süüdistatavad jätnud osa detaile tähelepanuta ning nende osas on ilmnenud ka kohtus vastuolud. Sellised vastuolud aga näitavad ütluste ebausaldusväärust ja tõele mittevastavust. Samuti kinnitavad teised kriminaalasjas kogutud ja kohtus uuritud tõendid, et süüdistatavate ütlused toimunu kohta ei vasta tõele. 01.02.2016.a määruse (III kd t.l 42-43) alusel teostati surnu ekspertiis. Surnu ekspertiisiaktiga nr 16E-LäS0002/023 (III kd t.l 44-87) on kindlaks tehtud järgmine: L. U. surma põhjuseks on torke-lõikehaavad ja lõike haavad kehatüve, pea, kaela, üla- ja alajäsemete piirkonnas koos parema kopsu vigastusega. Vigastuste tagajärjel tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Isiku surm saabus lühikest aega peale vigastuste saamist, võimalik, et lähteandmetes märgitud ajal, s.o 31.01.2016.a. L. U. sedastati järgmised vigastused: torke-lõikehaavad (kokku 82), lõikehaavad (kokku 11), torkehaavad (kokku 2), nahaalused verevalumid, nahamarrastused ja nahakriimustused pea, kaela, kehatüve ja üla- ja alajäsemete piirkonnas: 36 torke-lõikehaava juustega kaetud peanahale kiiru- kuklapiirkonnas koos vigastusi ümbritsevate verevalumitega kõõlustanul, lõikehaav vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, lõikehaav koos nahakriimustusega parema kõrvalesta taga pea piirkonnas, verevalum ja nahamarrastus vasaku kiiru piirkonnas juustega kaetud peanahal, torke- ja lõikehaavad näol (kokku 5) koos ninakõhrede ja parema sarnaluu vigastusega, torkehaavad (kokku 2) ja nahakriimustus näol; torke-lõikehaavad (kokku 4) kaela tagumisel pinnal ülemises kolmandikus ja alumises kolmandikus, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul pool kaela alumises kolmandikus ja õlavöötmel koos unearteri osalise vigastusega ja verevalumitega vasakul pool kaela pehmetes kudedes, nahaalused verevalumid paremal pool õlavöötmel ja kaelal alumises kolmandikus; lõikehaavad (kokku 2) vasakul kõrvalestal, torkelõikehaavad (kokku 14) seljal, paremal õlavöötmel ja rindkerel, millest paremasse rinnaõõnde ulatuvad 4 torke-lõikehaava koos parema kopsu sagarate vigastusega (3 haava) ja VIII roide vigastusega verevalumid, roietevahelistes lihastes ja kopsukoes, lõikehaav paremal õlavöötmel; torke- lõikehaavad (kokku 5), lõikehaavad (kokku 4), nahakriimustus paremal ülajäsemel; torke- lõikehaavad (kokku 6), lõikehaavad (kokku 2), nahakriimustused ja III-IV sõrme kõõluste vigastus vasakul ülajäsemel; nahaalused verevalumid (kokku 2) vasakul õlavöötmel ja vasakul õlavarrel; torke- lõikehaavad (kokku 6) koos parema sääreluu ja sääre tagumiste lihaste ja kõõluste vigastustega, lõikehaav koos põlvekedra eemaldamisega sääreluust paremal ja nahakriimustus paremal alajäsemel, torke-lõikehaavad (kokku 3) vasakul alajäsemel; verevalumid torke- lõikehaavade ja lõikehaavade ümber pehmetes kudedes. 9 1-16-7046 Vigastused on saadud lühikest aega enne surma saabumist ja suremisprotsessi käigus terava vägivalla toimel, võimalik, et korduvatest löökidest lõikeserva omava vahendiga. Nahaalused verevalumid pea piirkonnas ning vasakul õlavöötmel ja vasakul õlavarrel on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et löökidest kõva piiratud pinnaga esemega. Vigastused on elupuhused, kuna vigastuste ümber on jälgitavad verevalumid. Surnukeha mõlemal käel on jälgitavad tüüpilised enesekaitsele viitavad vigastused. Arvestades L. U. surnukehal sedastatud vigastuste arvu ning vigastuste lokatsiooni ja ulatust ning arvestades, et kopsuvigastused on tekitatud esimestena, on tõenäoline, et surm võis saabuda orienteeruvalt 10 minutit peale nende vigastuste tekitamist. Samuti kattuvad ekspertiisiga tuvastatud vigastuste rohkusega tapmise ajal L. U. seljas olnud riietel tuvastatud rohked torkejäljed (IV kd t.l 128-148). Läbistavad riidevigastused on näiteks sokkidel, pükstel, jopel ning isegi jalatsil on läbistav nahavigastus. Ekspertiisiaktis (II kd t.l 52) on sedastatud, et kopsuvigastusega paremasse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad on võimalik tekitada juhul, kui kannatanu tõstab parema käe õlaliigese tasapinnas kõrgemale (näiteks enesekaitseks, löögi pareerimiseks) – seega ei ole välistatud, et need vigastused võivad olla tekitatud sõidukis juhi kohal istuvale kannatanule. Ekspertiisiga on kindlaks tehtud, et L. U. surnukehal oli peas (juustega kaetud peanahale kiirukuklapiirkonnas) kokku 36 torke-lõikehaava, sh vigastused lagipeas. Süüdistatavad väitsid, et taksojuhi tappis F.-A. Hiienurm takso tagaistmel. Juhul, kui nimetatu vastaks tõele, siis ei oleks saanud olla surnukehal niivõrd palju haavu peas, sh lagipeas. Nimelt takso tagaistmel ei ole sellisel hulgal pea vigastuste tekitamiseks piisavalt ruumi. Kui kannatanu oleks istunud, siis ei oleks olnud piisavalt ruumi auto lae ja pea vahel, et selliseid vigastusi tekitada. Samuti juhul, kui inimene on lükatud pikali auto tagumisele istmele, ei ole võimalik sellisel hulgal selliseid peavigastusi tekitada. Viimasel juhul jääks ette auto vastasuks, samuti oleks ründajal äärmiselt keeruline selliseid peavigastusi tekitada, kui ta ise on samal ajal rünnatava jalgade juures. Ulatamaks lööma lagipähe, oleks kaugus sinna jalgade juurest suhteliselt suur. Samuti selliste vigastuste tekitamine ründamiseks ei oleks n.-ö. eesmärgipärane ja oleks ülemääraselt keeruline ja tülikas, sest kui inimene on lükatud pikali auto tagumisele istmele, siis on oluliselt lihtsam sooritada lööke kehasse, kui püüda lüüa pähe. Samuti ei oleks autos piisavalt ruumi löömiseks hoo võtmiseks. Nimetatu kinnituseks on ekspert aktis (III kd t.l 53) märkinud, et vigastused pea-näo-kukla piirkonda on tekitatud suunaga ülevalt paremalt alla vasakule. Asjaolule, et taoliste vigastuste tekitamiseks on vaja piisavalt ruumi, tõendab ka vigastuste iseloom, mis kinnitab, et nende tekitamine pidi toimuma suhteliselt suure jõuga. Kohtu hinnangul vajab suure jõuga löömine aga ruumi n.ö. hoovõtuks, mida sõiduki salong ei võimalda. Arvestades vigastuste suunda ning asjaolu, et samasuunalised vigastused paiknevad sõiduki juhipoolsel küljel tagumise poritiiva piirkonnas, on võimalik, et selle piirkonna vigastused on tekitatud kummargil asendis kannatanule, kelle nägu oli vastu sõiduki külge ja samuti on võimalik sel ajal kätele enesekaitsele viitavate vigastuste saamine. Kohtu hinnangul viitab peavigastuste, sh lagipea vigastuste, olemasolu selgelt sellele, et need vigastused tekitati kohas, kus ruum ei olnud piiratud, s.t. autost väljas. Seega, surnukehal olnud vigastused ei ole kooskõlas süüdistatavate ütlustega, et taksojuht tapeti autos. Samuti tehti ekspertiisiga kindlaks, et surnukehal oli kopsuvigastusega paremasse rinnaõõnde tungivad torke-lõikehaavad, mida on võimalik tekitada juhul, kui kannatanu tõstab parema käe õlaliigese tasapinnast kõrgemale (näiteks enesekaitseks, löögi pareerimiseks). Eksperdi hinnangul ei ole välistatud, et need vigastused võivad olla tekitatud sõidukis juhi kohal istuvale kannatanule. Eelnevaga on tuvastatud vigastused surnukeha paremal küljel. Sellise vigastuse esinemine surnukehal ei lähe kokku süüdistatavate versiooniga juhtunust. Juhul, kui isik on auto tagaistmel, siis on paremale küljele sellise vigastuse tekitamine raskendatud. Tagaistmele lükatud isiku löömine paremale küljele on oluliselt ebamugavam kui löökide sooritamine näiteks otse rindkerre. Nimetatud vigastuse esinemine viitab selgelt sellele, et taksojuhi ründamist alustati hetkel, kui L. U. istus veel juhi istmel ning kõrvalistmel istus üks 10 1-16-7046 süüdistatavatest. Seega viitab surnukehal esinenud kopsuvigastus sellele, et taksojuhi ründamist alustati auto eesistmel. Sellest tulenevalt ei ole usutavad ka süüdistatavate väited selle kohta, et tapmiseni viis taksojuhi rünne Benjamin Hiienurme suhtes, s.o. see, et taksojuht lõi viimast vastu põlve. Ekspertiisi teostatud ja akti koostanud ekspert selgitas kohtus (VI kd t.l 23-30), et L. U. esimesed vigastused olid rindkere paremal pool rinnaõõnde ulatuvad vigastused, sest nende ümber olevad verevalumid on kõige enam väljendunud. Peavigastuste kohta selgitas ekspert, et need on tekitatud paremalt vasakule ülevalt alla ning vigastuste tekitamise ajal pidi L. U. pea olema kuskil vastas, sest osa peast on vigastusteta. Peavigastused on suunaga ülevalt alla, mis tähendab, et löögid on olnud tugeva jõuga. Eksperdi kohtus antud selgitused vigastuste, sh peavigastuste, kohta kinnitavad ekspertiisiga tuvastatut. Ka eksperdi kohtus antud ütlused kinnitavad, et L. U. löömine pidi alguse saama takso eesistmel, kuna esimesed vigastused oli rindkere paremal poolel olevad vigastused. Sellised vigastused on eksperdi kinnitusel võimalik tekitada, kui inimese käsi on tõstetud. Samuti kinnitas ekspert kohtus peavigastuste tekitamist, mis kinnitab kohtu seisukohta, et peavigastuste tekitamine ei saanud toimuda autos, vaid pidi toimuma kohas, kus ruum ei olnud piiratud. Selliseid peavigastusi ei ole võimalik autos tekitada, kuna autos ei ole selleks piisavalt ruumi. x x reg. märgiga x vaatlusega (II kd t.l 137-200 ja III kd t.l 1-41) on tuvastatud järgmine. Sõiduki juhipoolse esiukse klaasis on seespool tuvastatud vigastus. Kohtu hinnangul sai selline vigastus tekkida, kui rünnati L. U. ning löök läks mööda ja vastu klaasi. Võimalik klaasi vigastuse tekitamine L. U. ründamise käigus on tuvastamist leidnud ka uurimiseksperimendiga (IV kd t.l 15). Samuti tuvastati juhipoolse poritiiva tagaukse vastand-detailil verekahtlane määrdumine ning polstri ja metallikahjustused. Nimetatu läheb kokku eksperdi ütlustega ja ekspertiisiaktiga peavigastuste tekitamise kohta, s.o, et L. U. pea pidi vigastuste tekitamise ajal olema kuskil vastas, kuna osa peast on vigastusteta. Samuti tuvastati vaatlusega verepritsmed esiistmete vahel. Verepritsmed auto esiosas viitavad selgelt sellele, et mingi osa rünnakust pidi toimuma esiistmetel. Juhul, kui osa rünnakust ei oleks esiistmel toimunud, siis ei oleks saanud tekkida ka verepritsmed esiistmete vahele. Eelnev on aga kooskõlas sellega, et L. U. rünnak sai alguse esiistmel, kui talle tekitati rindkere paremale poole vigastused (kopsuvigastused). 27.05.2016.a teostati uurimisekspertiment (IV kd t.l 11-16), selgitamaks välja L. U. tekitatud tervisekahjustuste tekkimise viisid, vigastuste tekkimise järjekord ning vigastuste tekitajate paiknemine vigastuste tekitamise hetkel. Benjamin Hiienurme kaitsja leidis istungil, et viidatud uurimiseksperimendi protokoll ei ole lubatav tõend. Kaitsja hinnangul on tõend lubamatu, kuna uurimiseksperiment on korraldatud enne kui süüdistatavad andsid juhtunu kohta ütlusi. Samuti leiab kaitsja, et uurimiseksperiment on vastuolus süüdistatavate ütlustega. Kohus sellise kaitsja seisukohaga ei nõustu. Kohtu hinnangul on uurimiseksperimendi ja selle protokolli puhul tegemist lubatava tõendiga. Õiguskirjanduses1 on märgitud, et uurimiseksperimendi sisuks on katsed. See tähendab, et kuriteo asjaolude selgitamisel on tekkinud versioon mingi toimingu või sündmuse esinemise tajumise kohta. Selleks et veenduda versiooni tõepärasuses või lugeda seda kummutatuks, püütakse uurimiseksperimendi käigus võimalikult maksimaalselt taastada väidetava toimingu või sündmuse või selle tajumise olustik ja siis kontrollida, kas versioon leiab katselist kinnitust või mitte. Uurimiseksperimendi protokollist (IV kd t.l 11) nähtub, et uurimiseksperimendi teostamisel lähtuti kriminaalmenetluses kogutud tõenditest ning kohtuarsti lahangu tulemustest. Vastavalt ekspertiisiaktile nr 16E-LäS0002/023 surnukeha ekspertiis teostati 02.02.2016.a. Uurimiseksperiment toimus 27.05.2016.a. Seega eksperimendi läbiviimise ajaks oli ekspertkohtuarstil omapoolne seisukoht L. U. tervisekahjustuste tekitamise viisist, järjekorrast ning 1 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012.a, lk
- 11 1-16-7046 võimalikust vigastuste tekitajate paiknemisest vigastuste tekitamise ajal. Kohtuarst-ekspert viibis 27.05.2016.a uurimiseksperimendi juures, st kohtuarst-ekspert sai vahetult selgitada ekspertiisiga tuvastatut ja jälgida eksperimendi läbi viimist, sh kas eksperiment kinnitab tema seisukohta või mitte. Antud juhul ongi kujunenud kuriteoversioon uurimiseksperimendi teostamise ajaks kogutud tõenditest, eelkõige tulenevalt L. U. tuvastatud vigastustest. Ka uurimiseksperimendi protokolli kohaselt märkis kohtuarst-ekspert ohvrit kehastanud isiku kehal markerite ja kleebistega lahkamisel saadud teabe alusel ohvrile tekitatud vigastused, nende suunad ja umbkaudsed pikkused. Uurimiseksperimendiga kontrollitigi, kuidas said sellised vigastused tekkida. Uurimiseksperimendiga on kindlaks tehtud, et L. U. ründamine pidi alguse saama auto salongis, kui ohvrit rünnati noaga. Ohvrit löödi korduvalt õlavarde ja rindkere piirkonda. Samal ajal tõstis ohver käe üles, et pareerida lööke ning kaitsta nägu, milline on loomulik ja instinktiivne kannatanu käitumine taolise ründe puhul. Samuti on loomulik ja tõepärane, et kannatanu püüdis pärast tema ründamist edasise ründe vältimiseks sõidukist väljuda. Autost väljumise hetkel sai ohver torkevigastusi paremasse jalga, mis ei võimaldanud paremale jalale toetuda ning tekitasid liikumisraskusi. Samal ajal takistas ohvri liikumist tagauksest väljunud teine ründaja, kes kannatanule teise ründajaga võrreldes lähemal viibijana tõkestas kannatanu tee ja lõi ohvrit kruvikeerajaga nii pea kui ülakeha piirkonda. Samuti tabas ta kruvikeerajaga juhipoolset küljeklaasi, millest tekkis klaasile n.-ö. täke. Samal ajal oli väljunud ka juhi kõrvalistmel istunud isik, kes jõudis ohvri ja teise ründaja juurde. Ründajad lükkasid L. U. vastu auto külge ning teda löödi korduvalt noaga pea ja ülaselja piirkonda. Seejärel püüdis ohver ründe eest kaitsmise eesmärgil pugeda auto tagaistmele, kuna n.-ö. väljapoole põgenemine ei olnud võimalik, kuid autosse ronimisel sai ta vigastusi alaselga ning parema sääre tagaosasse, mille käigus vigastas ründaja auto tagaukseava metallpinda ning ukseaugutihendit. Seejärel jäeti ohver sündmuskohale, liigutades teda ründekohast mõne meetri kaugusele maanteekraavi. Teise versiooni kohaselt oli rünnaku käik hetkeni, mil teine ründaja lõpetas kruvikeerajaga löömise, rünnaku käik sama, mis esimese versiooni kohaselt. Seejärel tõmbab teine ründaja ohvri kahe ukse vahelt välja, kuid ohver püüab siseneda auto tagaukse kaudu autosse, sest ümbritsevate ründajate tõttu ta väljapoole põgeneda ei saa. Samal ajal lööb üks ründajatest ohvrit alaselga ning reiepiirkonda, vigastades auto tagaukseava metallpinda ning uksetihendit. Ohver tõmmati tagaukse kaudu autost välja ning suruti põlvili parema küljega vastu auto külge. Üks ründajatest hoidis ohvrit kinni ning teine lõi noaga korduvalt pea ja ülaselja piirkonda. Seejärel jäeti ohver sündmuskohale, liigutades teda mõne meetri kaugusele maanteekraavi. Uurimiseksperimendiga on kindlaks tehtud, et L. U. ründamine pidi alguse saama auto eesistmel ja seejärel jätkus väljaspool autot ning ründajaid oli kaks. Eelnimetatu kinnitab seda, et L.U. ründasid mõlemad süüdistatavad koos. Uurimiseksperimendiga tuvastatu on kooskõlas surnukehale teostatud ekspertiisiga, samuti sündmuskoha vaatluse käigus sõiduautol x reg. märgiga x tuvastatud vigastustega, nt täke juhiklaasil, juhipoolse tagaukse piirkonna vigastused, verekahtlane määrdumine autos jms. Kaitsja väide, et tõend on lubamatu, kuna eksperiment tehti enne kui süüdistatavad andsid ütlusi, on asjakohatu. Nimelt oli antud juhul uurimisversioon kujunenud teiste kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel, nt surnukeha ekspertiis, sündmuskoha vaatlus jms. Uurimiseksperiment kinnitas tekkinud versiooni ning oli kooskõlas teiste tõenditega. Ainus tõend, mis antud juhul väidab sündmuste teistsugust käiku, on süüdistatavate ütlused. Asjaolu, et süüdistatavate ütlused ei ole kooskõlas teiste tõenditega, on mõistetav ja ootuspärane. On ilmne, et süüdistatavad püüavad anda ennast mitte süüstavaid ütlusi ning antud juhul on otsustanud üks süüdistatav tapmise n.-ö. oma peale võtta. Ka ei saa uurimiseksperimendi läbiviimine kohtu hinnangul sõltuda üksnes süüdistatavate ütluste 12 1-16-7046 andmisest. Juhul, kui süüdistatavad ütluste andmisest loobuvad, siis oleks uurimiseksperimendi läbiviimine üldse välistatud. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt (II kd t.l 112-135) leiti x x muuhulgas erinevad riideesemed, nt teksapüksid, joped, valge Next T-särk, dressipluus. Asitõendi vaatlusprotokolliga (IV kd t.l 110-127) on kindlaks tehtud, et neil teksapükstel oli vööl rihm ning pükstel oli verekahtlane määrdumine, samuti oli verekahtlane määrdumine leitud hallil dressipluusil. Riietel oli verekahtlane määrdumine nii kokkupuutest verise pinnaga kui ka pritsmed. Ekspertiisiaktiga nr 16E-GE0136 (III kd t.l 101-118) on kindlaks tehtud, et vööga pükstelt leiti väljast L. U. DNA-d ning seestpoolt leiti Benjamin Hiienurme DNA-d. Samuti tuvastati viidatud ekspertiisaktiga ka Benjamin Hiienurme DNA dressipluusi sees ning L. U. veri väljas. Seega oli tegemist pükste ja dressipluusiga, mis pidid olema Benjamin Hiienurmel seljas kuriteo toime panemise ajal. Ekspertiisiaktiga nr 16E-G0162 (III kd t.l 131-137) on kindlaks tehtud, et Next T-särgil oli L. U. veri ning välistada ei saanud Benjamin Hiienurme DNA olemasolu sellel. F.-A. Hiienurmel Leedus kinnipidamisel jalas olnud teksapükstelt (asitõendi vaatlusprotokoll IV kd t.l 149) tuvastati L. U. veri (ekspertiisiakt 16E-GE0267 III kd t.l 183). Samuti süüdistatavatelt Leedus (asitõendi vaatlusprotokoll IV kd t.l 151-152) ära võetud T-särkidelt ja mustalt jopelt tuvastati F.-A. Hiienurme DNA (ekspertiisiakt 16E-GE0267 III kd t.l 183-184). Eelnevast tuleneb, et F.-A. Hiienurmel olid Leedus kinnipidamisel seljas riided, vähemalt samad püksid, mis kuriteo toime panemise ajal Eestis. See aga tähendab, et x x leiti muuhulgas Benjamin Hiienurmel kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riideid (nt teksapüksid, dressipluus). x leitud riietel (nt teksapüksid, dressipluus), st Benjamin Hiienurmel kuriteo toimepanemise ajal seljas olnud riietel, olid muuhulgas verepritsmed. Verepritsmete tuvastamine aga lükkab taaskord ümber süüdistatavate versiooni toimunust. Teadupärast purskub verd haavast ja sellised pritsmed saavad ümbritsevale tekkida siis, kui süda veel lööb, st töötab vereringe ehk inimene on veel elus. Kui inimene on surnud, siis vereringe enam ei tööta ja süda verd ringi ei pumpa, mis aga tähendab, et surnukeha haavast ei saa verd pritsida (purskuda). Seega ajal, mil Benjamin Hiienurme riietele tekkisid verepritsmed, pidi L. U. olema veel elus. Pritsmed riietele ei saanud tekkida surnukeha kraavi vedamise ajal, kuna surnu vereringe ei tööta, mistõttu ka haavadest ei pritsi (pursku) verd. Seega verepritsmed riietele said tekkida L. U. ründamise (tapmise) käigus. Samas B. Hiienurm väitis kohtus, et tema oli L. U. tapmise ajal eemal ning L. U. tapmine olevat toimunud takso tagaistmel. Samas juhul, kui B. Hiienurme väidetu vastaks tõele, siis ei oleks mitte kuidagi saanud tekkida verepritsmed tema riietele. Veri ei saanud pritsida mitme meetri kaugusel oleva B. Hiienurme riietele. L. U. vere pritsmed B. Hiienurme riietel näitavad selgelt, et ta pidi viibima L. U. lähenduses, mis aga tähendab, et B. Hiienurm ei saanud L. U. tapmise ajal mitte kuidagi olla kusagil eemal, vaid vastupidi, ta osales L. U. tapmises. Süüdistatav Benjamin Hiienurm väitis kohtus, et ta vennal, s.o F.-A. Hiienurmel oli vööl nuga (I kd t.l 94). Ka Filip-Artur Hiienurm väitis kohtus, et nuga oli tal vööl (I kd t.l 108). Samas süüdistatavate väidetu ei lähe kokku teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Eelnevalt leidis tuvastamist, et x x leiti vööga teksapüksid ning need teksapüksid pidid L. U. tapmise ajal olema B. Hiienurme jalas. Nimelt leiti pükstelt väljast L. U. verd ning seest B. Hiienurme DNA. Leedus kinnipidamisel F.-A. Hiienurme jalas olnud pükstel vööd ei olnud. Samas olid need püksid F.-A. Hiienurmel L. U. tapmise ajal jalas, sest neilt leiti L. U. ja tema enda DNAd. Kuna F.-A. Hiienurmel olid Leedus kinnipidamisel jalas samad püksid, mis kuriteo toimepanemise ajal, siis ei ole ka eluliselt usutav, et F.-A. Hiienurm oleks pükstelt vöö minema visanud, kuid püksid jalga jätnud. Seega nuga sai olla B. Hiienurme, mitte F.-A. Hiienurme vööl. Samuti on sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd t.l 112-135) tuvastatud, et x x leiti noatupp. Nimetatud noatuppe vaadeldi 26.05.2016.a (IV kd t.l 110-127). Vaatlusprotokollist nähtuvalt 13 1-16-7046 on tegemist noatupega, mida on võimalik kinnitada vööle, s.o püksirihmale. Selles noatupes oli sulg, millel oli L. U. veri. Nimetatu on kindlaks tehtud ekspertiisiaktiga nr 16E-GE0136 (III kd t.l 101-118). Kuna noatupes olevalt sulelt leiti L. U. verd, siis ilmselgelt oli tegemist selle noa, mida kasutati L. U. tapmiseks, tupega. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas leidnud tuvastamist, et nuga sai olla B. Hiienurme vööl. Juhul, kui nuga oleks olnud vastavalt süüdistatavate väitele F.-A. Hiienurme käes, siis oleks pidanud ta seda hoidma lahtiselt taskus või käes, sest F.-A. Hiienurme pükstel ei olnud vööd. Nimetatu aga ei ole tõenäoline ega eluliselt usutav, kuna teisel vennal oli nuga hoida oluliselt lihtsam ja käepärasem ehk tupega vööl. Samuti ei ole usutav kahepoolselt terava teraga noa hoidmine lahtiselt käes või taskus. Eeltoodule tuginedes saab asuda seisukohale, et tegelikkuses oli nuga Benjamin Hiienurme käes ning vastavalt sellele võis kruvikeeraja olla F.-A. Hiienurme käes. Samuti on käesolevas kriminaalasjas teostatud erinevaid ekspertiise. Näiteks on ekspertiisiga (akt nr 16E-GE0135) (III kd t.l 88-98) kindlaks tehtud, et x asfaldil oli L. U. verd. Ka x x leitud kruvikeerajalt (sündmuskoha vaatlusprotokoll II kd t.l 112-135) tuvastati ekspertiisiga (akt nr 16E-GE0190) L. U. verd ning välistada ei saanud Filip-Artur Hiienurme DNA-d. Selle kruvikeeraja puhul oli tegemist ilmselt kruvikeerajaga, millega rünnati L. U. ja oli ründamise ajal F.-A. Hiienurme käes. Ka leiti Kalda tee sündmuskoha vaatlusel sündmuskohalt mustad spordijalatsid. Ekspertiisiga (akt nr 16E-TJ0012) (III kd t.l 149-160) on kindlaks tehtud, et viidatud jalatsite vasaku jalatsiga on jäetud jälg x. Samuti leidis ekspertiisiga (akt nr 16EGE0136) (III kd t.l 101-118) tuvastamist, et nendel jalatsitel oli L. U. veri ning ei saanud välistada süüdistatavate DNA olemasolu jalatsitel. Ekspertiisiga (akt nr 16E-GE0267) on kindlaks tehtud, et L. U. verd leiti sõiduautost x, reg. märgiga x erinevatest kohtadest, nt tagaukse tihendilt, juhiistme seljatoe tagaosalt, juhipoolse tagaistme plastikust eesäärelt, plastikust porivannilt, tagaistme seljatoelt, tagaistmes oleva nahakahjustuse servalt, tekstiilipolstrilt. Samuti leiti L. U. verd militaarmustriga kotilt, mis asus autos süüdistatavate Leedus kinnipidamisel. Ka leiti L. U. verd F.-A. Hiienurmel Leedus kinnipidamisel jalas olnud pükstelt ja jopelt. Süüdistatavate versiooni kohaselt viis taksojuhi tapmiseni see, et L. U. ründas Benjamin Hiienurme. Selle versiooni ebatõenäolisust kinnitavad lisaks eelnevale ka L. U. lähendaste kohutus antud ütlused. Nimelt selgitas V. U. (I kd t.l 101-105) kohtus, et tema isa, s.o. L. U., oli rahulik inimene ning ta ei tea ühtegi juhtumit, et ta isa oleks olnud vägivaldne. V. U. ei teadnud mitte ühtegi põhjust, miks ta isa oleks pidanud mitte eriti väärtusliku auto ja telefoni nimel osutama vastupanu. V. U. selgituste kohaselt oleks tema isa autost ja telefonist sellises olukorras vastupanuta loobunud. T. U., s.o L. U. abikaasa, selgitas kohtus (I kd t.l 105-106), et tegemist oli tasakaaluka ja hea läbirääkimisoskusega inimesega. T. U. selgitas, et tema ei usu, et auto oleks olnud L. U. nii tähtis, et sellepärast oleks ta oma elu kaalule pannud. Seega on ohvri lähedased kohtus selgitanud, et L. U. ei olnud selline inimene, kes oleks hakanud auto pärast võitlema ja pannud selleks oma elu ohtu. Sellega on ka ohvri lähedased kinnitanud, et L. U. tapmiseni ei saanud viia see, et ta oleks B. Hiienurme rünnanud. Kohtu hinnangul on viimane asjaolu ebatõenäoline ka seetõttu, et L. U., eaka meesterahvana, oli ebareaalne ja n.-ö. juba ette kaotatud füüsilisse vastasseisu asumine kahe temast tunduvalt noorema ning ilmselgelt füüsiliselt tugevama sportliku isikuga. Samuti kinnitavad süüdistatavate ütluste ebausaldusväärust ka selgitused nende Eestis viibimise kohta. Süüdistatavate sõnul tegid nad Euroopas ringreisi ja siis tulid ka Eestisse, et külastada siin elavat pere (vanavanemaid). Samas sellised põhjendused Eestis viibimise kohta ei ole tõenäolised. Nimelt on F.-A. Hiienurm pidanud kirjavahetust, mis viitab selgelt soovile relvi osta (VI kd t.l 12-15, 23-24). 14.01.2017.a süüdistatavate kinnipidamisel leiti nende autost relvataolisi esemeid. Kuna politsei tuvastas mitmed rikkumised (nt sõidukile mitte kuuluv reg. märk, talverehvide puudumine jm), siis tõi see endaga kaasa B. Hiienurmele karistuseks 15-ööpäevase aresti määramise (I kd 121-166, 194-201). Sel ajal kui B. Hiienurm 14 1-16-7046 kandis määratud aresti, viibis F.-A. Hiienurm Pärnus Villa Tennises. Süüdistatavate Villa Tennises viibimist kinnitasid kohtus ka tunnistajad M. S. (I kd t.l 83-85) ja A. L. (I kd t.l 8890). Samuti on F.-A. Hiienurme nimele tehtud broneering (I kd t.l 48-52). Lisaks leiti Villa Tennise läbiotsimisel süüdistatavate sealviibimist kinnitavad esemeid, nt PUMA jalatsid, kõlarid (vaadeldud 01.06.2016.a IV kd t.l 157-160). Lisaks kõigele eeltoodule on süüdistatavate ütlustes teisigi küsitavusi. Näiteks selgitasid süüdistatavad kohtus, et B. Hiienurm püüdis kruvikeerajaga eemaldada takso katuselt taksoplafooni ning pani kruvikeeraja takso katusele, kust selle võttis F.-A. Hiienurm. Samas kuritegu pandi toime 31.01.2016.a kella 21 paiku õhtul. Teadupärast on sellisel ajal väljas väga pime. Taksojuht tapeti kõrvalises kohas, kus puudub igasugune täiendav kunstlik valgustus, nt tänavalaternad. Seega ei ole tõenäoline ega eluliselt usutav, et F.-A. Hiienurm sai talvisel ajal õhtul kell 21 näha kuhu ja kuidas B. Hiienurm pani kruvikeeraja katusele ning selle sealt hiljem võtta. Ründevahendid, s.o nuga ja kruvikeeraja, pidid olema süüdistatavate vahel juba varem jagatud. Eelnevalt leidis tuvastamist, et nuga pidi olema B. Hiienurme käes, mistõttu on põhjendatud järeldada, et kruvikeeraja võis olla F.-A. Hiienurme käes. Ka ei välistanud ekspertiis (akt nr 16E-GE0190) ründamiseks kasutatud kruvikeerajal Filip-Artur Hiienurme DNA-d. Käesolevas asjas on uurimiseksperimendiga (II kd t.l 50-53) kindlaks tehtud, et süüdistatavad said x sündmuskohal viibida umbes 10 minutit, st süüdistatavatel oli L. U. tapmiseks ja surnukeha kraavi tassimiseks umbes 10 minutit. Antud juhul tuvastati L. U. surnukehal rohkelt vigastusi, kokku 95 haava. Sellisel hulgal vigastuste tekitamine võtab ilmselgelt aega ja ei toimu 1-2 minutiga. Arvestades L. U. tuvastatud vigastusi, siis kohtu hinnangul ei ole sündmuskohal viibitud u 10 minutit selline aeg, mis oleks võimaldanud sündmustel juhtuda süüdistatavate kirjeldatud viisil. Kohtu hinnangul ei piisa viidatud ajast selleks, et kõigepealt oleks saanud toimuda võtmete küsimine, seejärel esimene rüselus ja alles siis rüselus, mis lõppes L. U. surmaga. Sündmuskohal viibitud aeg viitab selgelt sellele, et L. U. ründamist alustati sisuliselt kohe sihtkohta jõudes, st sellele ei saanud eelneda võtmete küsimist vms. Nimetatud kohtu seisukohta kinnitab ka surnu ekspertiisiga tuvastatu, mille kohaselt saabus L. U. surm umbes 10 minutit pärast esimesi vigastusi. Viidatu aga kinnitab, et L. U. ründamist pidid süüdistatavad alustama koheselt sihtkohta jõudes. Samuti ei ole kohtu hinnangul sündmuskohal viibitud aeg piisav selleks, et sellisel viisil tapmise oleks toime saanud panna üks inimene, vaid selline vähene aeg viitab selgelt sellele, et tapjaid pidi olema kaks. Tuginedes käesolevas kriminaalasjas tuvastatule, siis kohtu hinnangul leidsid 31.01.2016.a toimunud sündmused aset järgmiselt. Kella 20.30 paiku valivad süüdistatavad x, x eest takso. Nimelt on erinevate asitõendite vaatlusprotokollidega (II kd t.l 1-36) tuvastatud süüdistatavate liikumine Pärnu kesklinnas 31.01.2016.a kella 20.20 ja 20.30 vahemikus. Ka kinnitas tunnistaja A. S. kohtus, et kell 20.34 püüdis ta anda L. U. klienti, kuid L. U. teatas, et ta võttis just kliendid peale ning pärast seda tunnistaja enam L. U. ühendust ei saanud. Hiljem, s.o kell 23.02, helistas tunnistaja ka 112 ja teatas taksojuhi kadumisest. Pärast takso valimist sõideti x, kus süüdistatavad koos tapsid taksojuhi. Nimelt on sündmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd t.l 58-111) tuvastatud L. U. surnukeha asumine ühes x tee ääres asuvas kraavis. Pärast L. U. tapmist võtsid süüdistatavad tema auto ja sõitsid x x. x visati autost välja autos olnud esemed (sündmuskoha vaatlusprotokoll II kd t.l 112-135). Näiteks oli esemete hulgas B. Hiienurmel kuriteo toimepanemise ajal jalas olnud püksid, kusjuures x x sõites mööduti kell 21.07 x, x asuvast Maximast. Nimelt on asitõendi vaatlusprotokolliga (II kd t.l 37-39) tuvastatud L. U. kuuluva taksot meenutava sõiduki möödumine Maximast. Samuti on uurimiseksperimendiga (II kd t.l 50-53) kindlaks tehtud, et arvestades takso marsruuti x-x-x x, siis on võimalik, et L. U. takso möödus 21.07 x Maximast. Pärast x asjade autost välja viskamist võetakse suund Iklasse, st lahkutakse Eestist. Kriminaalmenetluses on kindlaks tehtud (II kd t.l 54-57), et Eesti-Läti piir ületati 31.01.2016.a kell 22:13 ning Läti-Leedu piir ületati juba 01.02.2016.a kell 02:
- Leedus peeti 15 1-16-7046 süüdistatavad kinni 01.02.2016.a kell 3.45 ning nad viibisid seal loovutamisvahistuses (V kd t.l 114-154) kuni Eestile üleandmiseni ja Pärnu arestimajja saabumiseni (V kd t.l 57-63 ja 6677). Samuti teostati süüdistatavatega Leedus esmased uurimistoimingud (IV kd t.l 18-109), nt sõiduauto ülevaatus, võeti proovid võrdlevaks uuringuks, koostati daktüloskoopiline kaart jm. Vastavalt KarS § 21 lg-le 2 kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolud viitavad selgelt teo kaastäideviimisele. L. U. tapmist sellisel piinaval viisil ei saanud üks isik toime panna, selleks oli vajalik mõlema süüdistatava teopanus. Süüdistatavatel oli ühine teootsus ja tegutseti selle järgi. Samas selline ühine teootsus ei eeldagi isikute võrdset rolli või panust teo toime panemisel. Piisab kui tegutsetakse teootsuse elluviimiseks. Kohus on seisukohal, et süüdistatavad olid antud kuriteos kaastäideviijad. Juhul, kui antud asjas ei oleks olnud kaastäideviimist, siis ilmselt ei oleks kuritegu vähemalt sellisel kujul toime pandud. Mõlemal süüdistataval oli oma osa kuriteo toime panemisel. Lähtudes eeltoodust, on kohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas on leidnud vastuvaidlematud tuvastamist, et süüdistatavad, s.o Benjamin Hiienurm ja Filip-Artur Hiienurm, pandid L. U. tapmise toime koos. Arvestades toime pandud tegu ning kriminaalasjas kogutud tõendeid, ei ole kohtul kahtlust teo ühises toimepanemises. Süüdistatavatele heidetakse ette KarS § 114 lg 1 p 1, 5 sätestatud kuriteo toime panemist. Algses süüdistusaktis, mis saabus kohtusse 18.08.2016.a, heideti süüdistatavatele ette KarS § 114 lg 1 p 5 sätestatud kuriteo toime panemist, kuid kohtus prokurör täiendas süüdistusakti. Süüdistakti täiendamine on vastavalt KrMS § 268 lg-le 2 lubatud kuni kohtuliku uurimise lõpuni. Käesoleval juhul täiendas prokurör süüdistuakti enne kohtuliku uurimise lõpule viimist. Seega oli tegemist lubatava süüdistusakti täiendamisega. KarS § 114 lg 1 p 1 ja 5 sätestab, et tapmise eest, kui see on toime pandud piinaval viisil ning seoses röövimisega karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Õiguskirjanduses2 on märgitud, et tapmine on piinav, kui see põhjustab ohvrile suurt valu või kauakestvalt muid füüsilisi vaegusi. Suure valu tekitamisele viitavad rohked vigastused ohvri kehal, samuti külmrelva, happe või muu vahendi kasutamine, mis ei suuda põhjustada kohest teadvusekaotust. Riigikohus on pidanud piinavaks kolmekümne kolme peas ning rindkeres asuvat torke- ja lõikehaava, mis valmistasid kannatanule vähemalt 10-15 minutit suurt valu (RKKK 3-1-1-125-96). Ekspert on ekspertiisiaktis (III kd t.l 54) sedastanud, et L. U. surm saabus tõenäoliselt 10 minutit peale kopsuvigastuste, mis olid esimesed vigastused, tekitamist. Lisaks selgitas ekspert kohtus (VI kd t.l 25), et L. U. tekitatud vigastused põhjustasid talle püsivat valu kogu vigastuste tekitamise aja. Samuti märkis ekspert, et mitte ükski surnukehal tuvastatud vigastustest ei põhjusta kohest teadvusekadu. L. U. teadvusekadu tekkis tõenäoliselt veidi hiljem verejooksust. Lisaks märkis ekspert, et L. U. ei kaotanud kindlasti teadvust pärast esimesi vigastusi, s.o kopsuvigastusi, kuid täpset teadvuse kao aega on raske määrata. Täiendavalt märkis ekspert, et ka teadvusekao algfaasis on võimalik valu tundmine. Käesoleval juhul tuvastati ohvri kehal kokku 95 haava. Samuti on ekspertiisi ja eksperdi ütlustega tuvastatud, et L. U. surm saabus umbes 10 minutit pärast esimesi vigastusi, s.o kopsuvigastusi. Võttes arvesse Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-125-96 väljendatud seisukohta, siis tuleb käesoleval juhul pidada L. U. tapmist piinavaks. Nimelt tekitati L. U. tapmise käigus rohkelt vigastusi, kokku 95, ning ta suri umbes 10 minutit pärast esimesi vigastusi, mis tähendab, et L. U. pidi teatud aja vältel taluma suurt valu. 2 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne, Juura 2015.a, lk
- 16 1-16-7046 Õiguskirjanduses3 on selgitatud, et tapmine seoses röövimisega eeldab, et süüdlane täidab kannatanu suhtes samaaegselt nii tapmise (§ 113) kui röövimise (§ 200) koosseisu. Sisuliselt tähendab see, et süüdlane peab asja äravõtmiseks kasutatava vägivallaga põhjustama kannatanu surma, tegutsedes sealjuures surma suhtes otsese või kaudse tahtlusega. Käesoleval juhul on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et nende eesmärgiks oli auto saamine ning selleks otsustati valida takso, kuna see oli süüdistatavate hinnanguil lihtsaim. Autot sooviti ilmselt seetõttu, et sooviti lahkuda Eestist, kuid muud võimalused süüdistatavate hinnangul puudusid. Ei ole eluliselt usutav ega terve mõistusega kokku käiv süüdistatavate väide, et auto otsustati röövida seetõttu, et F.-A. Hiienurm ei soovinud politsei parklas asuva auto eest tasuda. Pigem tuleb nentida, et süüdistatavatel puudusid rahalised vahendid selle eest tasumiseks. Näiteks nähtub erinevate pankade vastustest (IV kd t.l 190-199, V kd t.l 1-11), et süüdistatavatel ei olnud Eesti pangaarvetel rahalisi vahendeid. Samuti ei leitud süüdistatavate Leedus kinnipidamisel nende juurest märkimisväärset summat sularaha. Kokku on süüdistatavatelt leitud 61.33 eurot (V kd t.l 53-55). Ei ole mõistlik ega keskmisele inimesele omane, et lihtsalt konflikti pärast või uhkusest loobutakse mitu tuhat eurot väärt esemest, s.o. autost, ning selle asemel otsustatakse omale auto röövida, tappes selleks inimese. Tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad tahtsid omale hankida auto, kuna nende enda hinnangul ei olnud neil muud võimalust Eestist lahkumiseks. Sõiduki enda valdusesse saamiseks oli süüdistatavatel kaasa võetud nuga, mis asus vööl, ning kruvikeeraja. Ründevahendite valdamine näitab, et süüdistatavad olid valmis soovitu enda valdusesse saamiseks kasutama vägivalda. Seega käesoleval juhul oli süüdistatavate eesmärgiks enda valdusesse auto saamine ning selleks oldi valmis kasutama vägivalda, kuna kaasa võeti vähemalt nuga ja kruvikeeraja. Tuleb möönda, et noa kaasa võtmisega pidid süüdistatavad möönma mistahes võimaliku tagajärje saabumist. Seda enam, et nuga asus vööl, s.o äärmiselt kättesaadavas kohas ja seda oli võimalik koheselt kasutada. Noa puhul on tegemist ohtliku vahendiga, millega on võimalik tekitada surmavaid vigastusi. Sellega on tuvastatud, et süüdistatavate eesmärgiks oli toime panna röövimine, kuid kuna selle käigus tapeti L. U., siis kvalifitseerub tegu § 114 lg 1 p 5 järgi. Eeltooduga on kohtu hinnangul täidetud süüdistatavale KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi etteheidetud kuriteo objektiivne koosseis. Süüdistatavad on KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava mõrva toime pannud kavatsetult. Nimelt võeti auto röövimiseks kaasa nuga ja kruvikeeraja. Noa kaasavõtmisega pidid süüdistatavad möönma mistahes võimaliku tagajärje saabumist, sh surma ehk süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, sest noa puhul on tegemist ohtliku vahendiga, millega on võimalik tekitada surmavaid vigastusi. Samuti kinnitab süüdistatavate tahtlust ka teojärgne käitumine. Surnukeha tõsteti kraavi ja lahkuti Eestist. Juhul kui nende tahe ei olnud suunatud taksojuhi tapmisele, siis pärast rünnaku lõppemist oleks olnud neil võimalik kiirabi kutsuda vms. Lisaks kinnitab süüdistatavate tahtlust ka teo toime panemise viis. L. U. ründamist alustati esiistmelt. Nimetatu näitab, et sisuliselt isegi ei kaalutud muid võimalusi kui noaga ründamist auto enda valdusesse saamiseks. Kui süüdistatavate tahe oleks olnud suunatud ainult röövimisele, siis oleks neil olnud võimalik taksojuht tinglikult öeldes ka lihtsalt n.-ö. taksost välja tõsta ja kõrvalisse kohta maha jätta. Seda enam, et tegemist oli juba pensionieas meesterahvaga, kes vaevalt oleks suutnud kahele noorele mehele märkimisväärset vastupanu osutada. Vastupidiselt on süüdistatavad sisuliselt kohe sihtkohta jõudes asunud isikut noaga ründama, kaalumata muid võimalusi, nt ainult peksmist, auto enda valdusesse saamiseks. Ka vigastuste rohke arv näitab tahtlust tapmise osas. Juhul kui süüdistatavatel puuduks tapmise osas tahtlus, ei oleks süüdistavad L. U. tekitanud sedavõrd palju vigastusi. Lihtsalt 3 Sealsamas, lk 366 17 1-16-7046 auto röövimiseks oleks ilmselgelt piisanud ka oluliselt vähematest vigastustest, muutmaks taksojuht võimetuks osutama vastupanu. Sellisel hulgal vigastuse tekitamine ei olnud vajalik takso enda valdusesse saamiseks. Süüdistatavad ei lõpetanud käesoleval juhul L. U. ründamist enne kui olid veendunud, et isik on surnud. Selline vigastuste rohkus näitab selgelt tegevuse eesmärgistatust, st süüdistatavate eesmärk oli põhjustada L. U. surm. Eelnevast järeldub, et süüdistatavad panid KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlusega KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu (piinaval viisil tapmise röövimise eesmärgil) teostamise ning teadsid, et see tagajärg nende tegevuse tulemusena ka saabub. Mõlema süüdistatava puhul puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. F.-A. Hiienurme süüdivus on kindlaks tehtud ka statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisiga (akt nr 16E-KPS0003) (V kd t.l 12-17). Seega, hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatavate poolt neile KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine. B. Hiienurme kaitsja arvates tuleks B. Hiienurme süüdistus ümberkvalifitseerida KarS § 200 lg 2 p 7 järgi. Kohus on aga antud juhul tuvastanud, et B. Hiienurm on toime pannud KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo, mistõttu puudub alus teo ümberkvalifitseerimiseks. Süü ja karistus Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimelised süüdistatavad, s.o Benjamin Hiienurm ja Filip-Artur Hiienurm, pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisule vastava teo. KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemiset ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Raskendavaks asjaoluks on mõlema süüdistatava suhtes toe toime panemine grupis, s.o KarS § 58 p 10 sätestatud asjaolu. Nimelt leidis eelnevalt tuvastamist, et süüdistatavad panid L. U. tapmise toime ühiselt, s.o tegemist oli kaastäideviijatega. Kergendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatavad avaldasid küll kohtus kahetsust, kuid seda ei saa pidada KarS § 57 lg 1 p 3 nimetatud puhtsüdamlikuks kahetsuseks. Nimelt kohtueelses menetluses ei ole süüdistatavad ütlusi andnud ning oma tegusid selgitanud. Esimesed ütlused anti alles kohtus. Seega ka kahetsust tehtu pärast on süüdistatavad hakanud tundma alles kohtus, mil neid ähvardab reaalne karistus tehtu eest. Avaldatud kahetsus on kohtu hinnangul pigem kantud soovist saada võimalikult leebe karistus. Süüdistatavate süüd tuleb antud kuriteos pidada suureks. Antud juhul on kuriteo tagajärjel kaotanud inimene elu. Inimelu on üks olulisemaid väärtusi. Kohtu hinnangul ei saa süü tahtliku mõrva toime panemisel olla midagi muud kui suur. Süüdistatavad on otsustanud võtta täiesti põhjendamatult elu teiselt inimeselt. Seetõttu tuleb ka süüdistatavate süüd antud kuriteo toime panemisel pidada suureks. Mõrva puhul on tegemist alati äärmiselt jõhkra kuriteoga. Samas näeb KarS § 114 karistuse alammäärana ette 8-aastase vangistuse ning ülemmäärana 20-aastase või eluaegse vangistuse. Kuna karistuse alamäär on 8-aastat vangistust, siis ei saa isegi mitte kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine või asendamine üldkasuliku tööga. Antud juhul on tuvastatud raskendava asjaoluna teo grupis toime panemine ning kergendavad asjaolud puuduvad. Samas on tegemist varasemalt Eestis kriminaalkorras karistamata isikutega. Kuna esineb siiski raskendav asjaolu, leiab kohus, et süüdistatavatele tuleb karistus mõista üle sanktsiooni keskmise määra. 18 1-16-7046 Kohus leiab, et võttes arvesse isikute süü suurust, rikkumise raskust, eri- ja üldpreventsiooni ning teisi kuriteo asjaolusid, siis kohaseks karistuseks on antud juhul mõlemale süüdistatavale 15 aastat vangistust. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud kuriteo ulatuse ja iseloomuga. Kohus möönab, et antud juhul on tegemist jõhkra kuriteoga, samas mõrv on alati jõhker, kuid antud kuritegu ei ole siiski selline, mis õigustaks 20-aastase või eluaegse vangistuse määramist. Lähtudes eeltoodust, süüdi mõista Filip-Artur Hiienurm KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi ning karistuseks mõista 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka loovutamisvahistuses viibitud aeg Leedu Vabariigis ning eelvangistuses viibitud aeg Eesti Vabariigis. Seeläbi arvata karistuse kandmise algust alates 01.02.2016.a, kuna süüdistatav peeti Leedus kinni 01.02.2016.a. Lähtudes eeltoodust, süüdi mõista Benjamin Hiienurm KarS § 114 lg 1 p 1, 5 järgi ning karistuseks mõista 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka loovutamisvahistuses viibitud aeg Leedu Vabariigis ning eelvangistuses viibitud aeg Eesti Vabariigis. Seeläbi arvata karistuse kandmise algust alates 01.02.2016.a, kuna süüdistatav peeti Leedus kinni 01.02.2016.a. Tõkendid Mõlema süüdistatava suhtes on tõkendina kohaldatud vahistamist. Vahistamine tuleb mõlema süüdistatava suhtes jätta kohtuotsuse täitmise tagamiseks kuni otsuse jõustumiseni muutmata. Menetluskulud KarS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kuna süüdistatavad mõistetakse toime pandud kuriteos süüdi, siis kohustuvad nad hüvitama ka menetluskulud vastavalt § 180 lg-le
- Filip-Artur Hiienurmele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud kokku on 2526.24 eurot. Benjamin Hiienurmele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud ja kulud kokku on 2729.76 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel F.-A. Hiienurmelt välja mõistmisele 2526.24 eurot ning Benjami Hiienurmelt 2729.76 eurot. Süüdistatavad peeti kinni Leedus L. U. autoga. Nimetatud auto toimetati Eestisse ning sõiduki Eestisse toimetamise kulu oli 779.76 eurot. Auto Eestisse toimetamisega seotud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 6 nimetatud menetluskulu. Kuna süüdistatavad panid teo toime ühiselt, siis tuleb nimetatud kulu süüdistatavatelt välja mõista võrdsetes osades. Seega KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kuulub F.-A. Hiienurmelt välja mõistmisele 389.88 eurot ning B. Hiienurmelt samuti 389.88 eurot. Käesolevas kriminaalasjas teostati erinevaid ekspertiise, nt surnukeha ekspertiis, DNA ekspertiisid ja jäljeekspertiis. Surnukeha ekspertiisiga tuvastati süüdistatavate poolt L. U. tekitatud vigastused. DNA ekspertiisidega tuvastati süüdistatavate ja ohvri DNA leidumine autos, riiete jm. Jalajäljeekspertiis kinnitas, et jälg oli sündmuskohale jäetud süüdistatava jalatsiga. Seega ekspertiisidega koguti tõendeid teo toime pannud isikute tuvastamiseks. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 nimetatud menetluskulu. Kuna süüdistatavad panid teo toime ühiselt, siis tuleb nimetatud kulu süüdistatavatelt välja mõista võrdsetes osades. Erinevate ekspertiiside kulu oli kokku 22965 eurot. Seega kuulub KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel F.-A. Hiienurmelt välja mõistmisele 11 482.50 eurot ning B. Hiienurmelt samuti 11 482.50 eurot. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 tuleb nii F.-A. Hiienurmelt kui ka B. Hiienurmelt välja mõista ka sundraha 1175 eurot seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega. 19 1-16-7046 Lähtudes eeltoodust, kuulub F.-A. Hiienurmelt kokku välja mõistmisele menetluskulud summas 15 573.62 eurot ning B. Hiienurmelt 15 777.14 eurot. Käesolevas kriminaalasjas teostati F.-A. Hiienurme suhtes statsionaarse kohtupsühhiaatria ekspertiis (akt 16E-KPS0003). Selle kulu 255 eurot tuleb jätta psühhiaatrilise abi seaduse § 19 alusel riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda tõlkimisega (leedu-eesti tõlge) seotud kulud 340.70 eurot, sest need on tekkinud seoses süüdistatavate Leedust loovutamisega. Samuti on tõlgi kulu KrMS § 177 p 1 nimetatud lisakulu, mis vastavalt KrMS § 173 lg-le 4 jääb selle isiku kanda, kellele need on tekkinud. Asitõendid 1) 01.02.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus x x x leitud esemed, mille pakendinumbrite järgi täht K (x): Pakend 12.3K – halli värvi dressipluus Mckenzie – KarS § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9K – Tumesinist värvi teksapüksid Next suurusenumbriga 34R - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12.1K – Halli värvi jope The North Face - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12.2K- Musta värvi jope The North Face - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 7K- musta värvi müts NO Fear - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4K- tumesinist värvi jalatsid Adidas (valge kummiäärega) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8K- Musta värvi jalats Nike Air (vasaku jala jalats) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 15K- Musta värvi jalats Nike Air (parema jala jalats) - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 14K- Rohelise-hallikirju kruvikeeraja PROLINE - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.2K- musta värvi vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.1K- musta värvi parema käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9.3K- rohelise-mustakirju vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13K- rohelise-mustakirju parema käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 15.1K- musta värvi noatupp koos verise sulega - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3K- valget värvi t-särk Next - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8.1K- tumesinist värvi müts Thinsulate - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5K- musta värvi vasaku käe kinnas - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Märgitud esemete puhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Samas on esemed Kr
MS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetud. Tegemist on määrdunud ja kasutatud riideesemete ja jalatsitega ning kruvikeerajaga. Sellised esemed ei oma rahalist väärtust. Seega tuleb esemed konfiskeerida ja hävitada. 20 1-16-7046 2) 01.02.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus x x x leitud esemed, mille pakendinumbrite järgi täht P (x): Pakend 1P- Musta värvi nokkmüts Reserved - KarS § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt – Kr
MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 7P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 8P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 9P- DNA-proov 2 vatipulgal, võetud asfaldilt - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12P- musta värvi Kenwood raadiosaatja seeria nr 81100822 - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13P- prillid Look – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 14P- hambaproteesid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 16P- sigaretikoni Kent - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. DNA-proovidest on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada. Esemete puhul on tegemist L. U. kuulunud asjadega. Samas on need kuriteoga muudetud kasutuskõlbmatuteks, mistõttu ei oma need enam väärtust KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes, ja tuleb seetõttu hävitada. Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovinud lähedased. 3) 01.02.2016.a x x x sündmuskohalt leitud laiba (isik L. U., ik x) riided, mille pakendinumbrite järgi tähed LU (L. U.): Pakend 1LU- musta värvi jalatsid Baldinini - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 2LU- Halli värvi sokid - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 3LU- Sinist värvi teksapüksid Hugo Boss - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 4LU- Tumesinist värvi sulejope Marlboro Classics - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5LU- Tumesinist värvi Lacoste polosärk - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 6LU- Musta värvi kõrge kraega pullover - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Esemete puhul on tegemist L. U. kuulunud asjadega. Samas on need kuriteoga muudetud kasutuskõlbmatuteks, mistõttu ei oma need enam väärtust KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes, ja tuleb seetõttu hävitada. Samuti ei ole viidatud esemete tagastamist soovinud lähedased. 4) 04.02.2016.a majutusasutuses Villa Tennis teostatud läbiotsimise käigus ära võetud järgmised esemed (pakendinumbrite lõpus täht V-Villa): Pakend 2V- 2 koonusekujulist kõlarit koos juhtmetega, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse ka tsiviilhagi ning märgitud süüdistatavatele kuuluvad kõlarid omavad teatud rahalist väärtust (V kd t.l 21-34), siis tuleb need kuni tsiviilhagi tasumiseni jätta aresti alla, mõjutamaks süüdimõistetuid tsiviilhagi tasumisele. 5) 01.02.2016.a Leedu Vabariigis Panevezises kinni peetud isikute Benjamin Hiienurm, ik x ja Filip- Artur Hiienurmelt, ik x kasutuses olevast L. U. kuuluvast autost leitud ja pakendatud esemed (pakendinumbrite lõpus täht L- Leedu): Pakend 54L – musta värvi nahast parema käe kinnas – KarS § 83 lg
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada; 21 1-16-7046 Pakend 60L- mobiiltelefonid: musta värvi korpusega Samsung GT- I9505 IMEI: 358188/05/154642/3 ja valget värvi mobiiltelefon Iphone A1530 IMEI: 352024063306405 koos lisavarustusega (juhtmed, laadijad, kõrvaklapid), mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. Pakend 61L- Musta värvi navigatsiooniseade TOMTOM 4EN52Z1230 seeria nr BQ445A93353 koos kinnitusdetailiga, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla; Pakend 64L- valgest metallist käekett prooviga 925 ja kaaluga 19,6 grammi, mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla; Pakend 65L- Leedu Vabariigis võetud proovid 10 ümbrikus, 2 pappkarbis ja 3 purgis - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 50L- Tumerohelist värvi T-särk Next – KarS § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 51L- tumesinist värvi teksapüksid verekahtlase määrdumisega – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 48L- militaarmustriga spordikott verekahtlase määrdumisega - Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 52L- musta värvi voodriga jope Next – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 49L- valget värvi T-särk – Kar
S § 83 lg
§ 126lg 3 p 4 alusel hävitada. Riideesemete puhul on tegemist kuriteo toimepanemise vahenditega. Samas on esemed Kr
MS § 126 lg 3 p 4 mõttes väärtusetud. Tegemist on määrdunud ja kasutatud esemetega. Sellised esemed ei oma rahalist väärtust. Seega tuleb esemed konfiskeerida ja hävitada. DNA-proovidest on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse ka tsiviilhagi, siis eelmärgitud asjadest rahalist väärust omavad (V kd t.l 21-34 ja 39-52) ja süüdistatavatele kuuluvad esemed, s.o mobiiltelefonid, navigatsiooniseade, käekett, tuleb jätta kuni tsiviilhagi tasumiseni aresti alla, mõjutamaks süüdimõistetuid tsiviilhagi tasumisele. 6) x reg.nr x sündmuskoha vaatluste käigus (23.02.2016 ja 15.03.2016) leitud ja pakendatud esemed (pakendinumbrite lõpus tähed MB- x): Pakend 20MB- 2 verekahtlase määrdumisega sulge – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 44MB- punast värvi käepidemega kruvikeeraja – KarS § 83 lg
§ 126
lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 26MB - DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 27MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 13MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 10MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 22MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 33MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; 22 1-16-7046 Pakend 42MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 38MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 16MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 37MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 40MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 5MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 34MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 23MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 17MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 6MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 14MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 25MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 12MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 29MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; Pakend 19MB- DNA-proovid verekahtlaselt määrdumiselt 2-l vatipulgal pakitud steriilsesse paberkarpi - KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Märgitud sule puhul on tegemist väärtusetu esemega, mistõttu tuleb see hävitada. Samuti tuleb hävitada väärtuse puudumise tõttu kruvikeeraja. DNA-proovidest on teostatud vajalikud analüüsid ning KrMS § 126 lg 3 p 4 mõttes on tegemist väärtusetute asjadega, mistõttu tuleb need hävitada. 7) Sõiduauto x reg.nr x koos musta värvi kaantega x sõiduauto hooldusraamatu ja plastikvõtmega (Pakend 63L), mis on Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud tsiviilhagi tagamiseks – jätta kuni tsiviilhagi täieliku tasumiseni aresti alla. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse ka tsiviilhagi ning süüdistatavatele kuuluv sõiduauto omab väärtust (V kd t.l 35-38), siis tuleb see jätta kuni tsiviilhagi tasumiseni aresti alla, mõjutamaks süüdimõistetuid tsiviilhagi tasumisele. 8) Sõiduauto x x x reg.nr x – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel anda üle T. U. või V. U.. Märgitud sõiduauto puhul on tegemis L. U. kuuluva autoga ning lähedased on soovinud selle tagastamist. Seetõttu tuleb nimetatud auto KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada. 9) Pärnu Maakohtu 04.08.2016.a määrusega arestitud sularaha 61.33 eurot, mis asub Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontol - jätta kuni tsiviilhagi tasumiseni aresti alla. Kuna käesoleva otsusega rahuldatakse ka tsiviilhagi, siis süüdistatavatel leitud raha tuleb jätta kuni tsiviilhagi tasumiseni aresti alla, mõjutamaks süüdimõistetuid tsiviilhagi tasumisele. 23 1-16-7046 Tsiviilhagi
- a)Varaline kahju Lembit Uibo lähedased, s.o abikaasa ja lapsed, taotlevad seoses L. U. surma põhjustamisega tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 3022.50 eurot. Varaline kahju hõlmab L. U. matusekulusid. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui kahju tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluses olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 129 lg 1 sätestab, et isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Käesoleval juhul on L. U. lähedased esitanud varalise kahju nõude summas 3022.50 euro. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi varalise kahju nõude osas on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et F.-A. Hiienurm ja B. Hiienurm põhjustasid L. U. surma, s.o tapsid L. U.. Seega oma õigusvastase käitumisega on süüdistatavad põhjustanud teise inimese surma. L. U. lähedasetel tuli seetõttu ilmselgelt kanda L. U. matusekulud. Seega puudub igasugune vaidlus süüdistatavate kohustuse olemasolu osas. Tegemist on solidaarse kohustusega, kuna süüdistatavad põhjustasid L. U. surma koos. Varalise kahju tõendamiseks on kohtule esitatud Reval Kivi OÜ arve summas 416 eurot. Tegemist on hauakivi maksumust tõendava dokumendiga. Postimees Grupp AS arve summas 25 eurot seoses surmateate avaldamisega. OÜ Matusebüroo Viimne Tee arve summas 855.60 eurot, mis tõendab matusega seotud kulusid. Linden Hotell OÜ arve summas 1725.90 eurot, mis tõendab lähedaste kulusid peielauale. L. U. matusega seotud kulud kokku on 3022.50 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist vajalike ja asjakohaste kuludega. Seega varalise kahju nõue 3022.50 eurot on põhjendatud ja kuulub välja mõistmisele. Varalise kahju nõude osas vastuväiteid kaitseaktis, istungil ega kohtuvaidlustes kaitsjad ega süüdistatavad ei esitanud. Lähtudes eeltoodust, rahuldada tsiviilhagejate varalise kahju nõue ning välja mõista V. U. (ik x), T. U. (ik
- x)ja J. R. (ik
- x)kasuks KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 127, §128, § 129 § 1043, § 1045 ja § 1050 alusel solidaarselt Filip-Artur Hiienurmelt ja Benjamin Hiienurmelt 3022.50 euro, mis tuleb kanda T. U. arveldusarvele nr x.
- b)Mittevaraline kahju Lisaks varalise kahju hüvitamisele taotlevad L. U. lähedased mittevaralise kahju hüvitamist kohtu õiglasel äranägemisel. Tsiviilhais märkisid hagejad, et tekitatud võigaste kehavigastuste nägemine ja teadmine selliste vigastuste olemasolust on tekitanud lähedastes üleelamisi. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et F.-A. Hiienurm ja B. Hiienurm põhjustasid L. U. surma, s.o tapsid L. U.. Seega oma õigusvastase käitumisega on süüdistatavad põhjustanud teise inimese surma. 24 1-16-7046 TsMS § 366 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitamise hagis võib nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. VÕS § 134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Kohtu hinnangul on L. U. abikaasa ja lapsed VÕS § 134 lg 3 mõttes lähedased isikud. Abikaasaga oli L. U. ühine majapidamine, st L. U. jagas abikaasaga oma igapäeva elu. Samuti selgitas kohtuistungil V. U., et isaga olid tal lähedased suhted. Ka sel nädalavahetusel, mil isa tapeti, viibis ta vanematel Pärnus külas. Antud juhul on mittevaralise kahju nõude esitanud tapetu perekonna liikmed. Abikaasat ja lapsi tuleb vaieldamatult pidada VÕS § 134 lg 3 tähenduses lähedasteks isikuteks. Seega on antud juhul L. U. abikaasal ja lastel mittevaralise kahju nõude esitammise õigus. VÕS § 134 lg 3 järgi on hüvitise maksmine õigustatud üksnes erandlikel asjaoludel. Riigikohus on oma 09.04.2008.a lahendi nr 3-2-1-19-08 p-s 17 märkinud, et võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Kolleegiumi arvates õigustaks lähedase kahju hüvitamise nõuet VÕS § 134 lg 3 kohaselt esmajoones lähedase isiku ruumiline lähedus hukkunu või raskelt kannatanuga kahju tekitamise ajal, nt autoõnnetuse ajal samas autos viibimine või õnnetuse või selle tagajärgede vahetu pealtnägemine (n-ö samas ohutsoonis viibimine), samuti nt hukkunud või raskelt vigastatud lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised. Need peavad aga olema isiklikud ja vahetud, mitte aga nt kolmandate isikute vahendatud. Isegi kui hageja laps nägi õnnetuse tagajärgi, ei saa tema võimalikke üleelamisi "kanda üle" hagejale. Erandlikud asjaolud, mis võivad anda alust kolmandatele isikutele neile tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks, võivad seonduda ka kahju tekitamise asjaoludega. Tallinna Ringkonnakohus on 19.10.2011.a lahendis nr 1-09-21700 (jõustus 20.01.2012.
- a)pidanud mittevaralise kahju hüvitamist õigustavaks erandlikuks asjaoluks väga lähedase – poja – surma õigusvastast tekitamist. Ringkonnakohus märkis, et kuigi maakohus on otsuses kannatanute kasuks väljamõistetud mittevaralise kahju osalist hüvitamist põhjendanud üksnes ühe lausega, nõustub kohtukolleegium sellega, kuna kohtu järeldus põhineb kuriteo toimepanemise tehioludel ja on tulenevalt tõendamist leidnud asjaoludest põhjendatud. Viidatud kriminaalasjas põhjustas süüdistatav teise isiku surma kakluse käigus tekitatud noa torke-lõikehaavadega. Selles asjas pidas kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 100 000 krooni Käesoleval juhul on kohtu hinnangul kuriteo asjaolud sellised, mis õigustavad lähedaste kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist. L. U. tekitati rohkelt kehavigastusi, kokku 95 torke-lõikehaava. Antud juhul oli tegemist jõhkra mõrvaga. Ilmselgelt pidid lähedased ka L. U. esinenud vigastusi, nt surnukeha matmiseks väljaandmise, matuste korraldamise käigus, nägema. On ilmne, et selliste rohkete vigastuste nägemine põhjustas lähedastele kahtlemata suurt hingelist valu ja kannatusi ning seda ei saa võrrelda lähedase lahkumisest tingitud tavalise leinaga. Kuigi abikaasa ja isa surma üleelamine on iseenesest tavapärane, ei ole tavapärane, et lähedane isik hukkub sellise jõhkra kuriteo läbi nagu käesoleval juhul. Samuti leiab kohus, et kui isiku surm põhjustatakse jõhkra eluvastase süüteoga, siis tuleb lähedastel sellest tekkinud raskeid üleelamisi eeldada. 25 1-16-7046 Käesoleval juhul kaotas süüdistatavate teo tagajärjel elu L. U., mis ilmselgelt tekitas hingelise trauma lähedastele. Hingeline rahulolu ja tasakaal, millele peaks olema õigus igal inimesel, olenemata vanusest, on kannatanutel häiritud, eriti olukorras, kus surma on saanud abikaasa ja isa. Ilmselgelt on abikaasa ja isa surmast üle saamine väga raske, eriti veel kui surm on põhjustatud jõhkra kuriteoga. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et käesoleval juhul esinevad erandlikud asjaolud, mis õigustavad lähedaste kasuks mittevaralise hüvitise välja mõistmist. Mittevaralise kahju hüvitamise nõue kriminaalmenetluse raames võimaldab mingil määral ületada kuriteo negatiivseid tagajärgi. Samuti võimaldab see korvata ühiskonna õiglustunde riivet, mis kuriteoga kaasneb. Mittevaralise kahju hüvitise määramine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb asjaoludest lähtudes. Ei ole võimalik kindlaks määrata täpseid tariife, mille alusel oleks surma vägivaldse põhjustamise korral võimalik määrata täpne hüvitis. Kohtu ülesandeks on hinnata konkreetseid asjaolusid (nt kuriteo toime panemise viis, tekitatud vigastused jms) ning nendest tulenevalt määrata otsusega ka vastav rahasumma. Seega peab mittevaralise kahju hüvitis olema proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. On keeruline, kui mitte võimatu välja tuua mingit põhimõtet, mis näitaks, millisel juhul on rikkumine raske või kerge. Tegu on üksikjuhtumile antava hinnanguga. Samas peab mittevaralise kahju hüvitist välja mõistes olema kohus veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu heaolu olulist langust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-01 märkinud, et hindama peab nii kahju tekitamise asjaolusid, eelkõige TsÜS § 172 lg-s 4 märgitud kahju iseloomu ja kahju tekitanu süü astet kui kahju tekitanu varalist olukorda. Samuti võib hüvitise vähendamise aluseks olla kahju tekitanu poolt kannatanule hüvitatud või hüvitamisele kuuluv varaline kahju ja selle suurus. Kohus peab olema veendunud, et väljamõistetava hüvitise sissenõudmine ei too kaasa kahju tekitanu ja tema perekonna heaolu olulist langust. Lahendis nr 3-2-1-34-05 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Käesoleval juhul põhjustati L. U. jõhker surm. Samas tuleb kohtu hinnangul hüvitise määramisel arvestada ka sellega, et antud juhul ei olnud tapetu siiski noor mees, kelle elu alles n.-ö. ees, vaid tegemist oli siiski juba vanema meesterahvaga, s.o 65-aastane. Kohus leiab, et noore inimese surma põhjustamise korral on selle ebaõigus mõnevõrra suurem, kui vanema inimese surma põhjustamise korral, kuna noorema inimese puhul võetakse võimalus elada ja kogeda, kuid eakam inimene on oluliselt rohkem maailma n.-ö. näinud ja kogenud. Lisaks tuleb vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-1-01 hüvitise mõistmisel arvestada ka kahju tekitaja varalist olukorda. Maksu- ja Tolliameti teatisest (V kd t.l 79-80) nähtub, et 2015.a F.-A. Hiienurmel Eestis sissetulekuid ei olnud. Samuti ei olnud sissetulekuid B. Hiienurmel (V kdt.l 64-65). Kohus leiab, et süüdistatavate varalist olukorda ei saa pidada selliseks, mis võimaldaks neil veel täiendavalt kanda suuri rahalisi kohustusi, kuivõrd lisaks tsiviilhagile tuleb süüdimõistetutel kanda ka kriminaalasjas tekkinud menetluskulud. Siinjuures märgib kohus, et moraalse kahju rahaline hüvitamine, olenemata väljamõistetava hüvitise suurusest, ei saagi kompenseerida kellelegi tema lähedase surmast tingitud hingelisi üleelamisi, mis võivad kesta elu lõpuni. Samas tuleb aga loomulikult silmas pidada ka seda, et süüdlaselt väljamõistetud moraalse kahju hüvitis ei oleks talle liiga koormav. Võttes arvesse kõike eeltoodut, leiab kohus, et tsiviilhagejate poolt esile toodud ja käesolevas asjas tõendamist leidnud asjaolude pinnalt on lähedaste õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 10 000 eurot. Mittevaralise kahju nõude osas vastuväiteid kaitseaktis, istungil ega kohtuvaidlustes kaitsjad ega süüdistatavad ei esitanud. Lähtudes eeltoodust, rahuldada tsiviilhagejate mittevaralise kahju nõue ning välja mõista V. U. (ik x), T. U. (ik
- x)ja J. R. (ik
- x)kasuks KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 127, §128, § 134 § 26 1-16-7046 1043, § 1045 ja § 1050 alusel solidaarselt Filip-Artur Hiienurmelt ja Benjamin Hiienurmelt 10 000 eurot, mis kanda T. U. arveldusarvele nr x. Teet Olvik kohtunik Piret Saar rahvakohtunik Anne Kalda rahvakohtunik 27