← Eesti

2-15-2250/145

Obsah (8)§ 175§ 168§ 659§ 178§ 429§ 198§ 477§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-2250 UV avaldus avali

) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei nähtu. MAAKOHTU MÄÄRUS

  1. Harju Maakohus rahuldas
  2. märtsi 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis välja puudutatud isikult I avaldaja kasuks 300 eurot ja puudutatud isikult II avaldaja kasuks 150 eurot. 2

(4)Puudutatud isiku IV menetluskulude kindlaksmääramise avalduse jättis kohus rahuldamata (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1). Maakohus leidis, et puudutatud isikule IV osutatud õigusteenusega seotud kulud on kantud maakohtu menetluses (perioodil
  1. märtsist kuni
  2. oktoobrini 2015), kus kulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Seega ei ole nimetatud kulude väljamõistmine puudutatud isikutelt põhjendatud. Menetluskulude nimekirjaga seotud kulud 0,5 t ulatuses ei kuulu samuti hüvitamisele tulenevalt Riigikohtu
  3. novembri 2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 selgitatust. Kuna menetluskulude nimekirja ja kindlaksmääramise avalduse koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega

§ 175lg 1 mõttes.

MÄÄRUSKAEBUS

  1. Puudutatud isik IV esitas vaidlustatud määruse peale
  2. märtsil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada osas, millega tema avaldus jäeti rahuldamata ja uue määrusega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised:  puudutatud isik IV tugines menetluskulude kindlaksmääramise avalduses

§ 168lg-le 4, kuna avaldaja loobus 29.

oktoobri 2015 kohtuistungil tema vastu esitatud nõudest ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus ei teinud määrust, millega oleks keeldunud avaldusest loobumise vastuvõtmisest;  maakohus kohaldas vääralt

§-s 172 sätestatut, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse;  kuivõrd puudutatud isiku IV suhtes lõppes menetlus avaldusest loobumisega enne maakohtus lahendi tegemist, ei olnud tal võimalust vaidlustada maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. MENETLUSE EDASINE KÄIK

  1. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Avaldaja ja avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 tuleb jätta

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud, st puudutatud isiku IV menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas praegu määruskaebemenetlust ei toimu. 7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Sisuliselt on määruskaebus suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele. Maakohus leidis põhjendatult, et menetluskulude jaotust ei saa praeguses menetlusstaadiumis enam vaidlustada.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praegusel juhul on põhimenetluses Harju Maakohtu 18. veebruari 2016 määrusega jäetud maakohtu menetluses kantud 3

(4)menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja ringkonnakohus ei ole seda 16. juuni 2016 määrusega muutnud. Ekslik on puudutatud isiku IV seisukoht, et kuna maakohus loobumise vastuvõtmisest keeldumise kohta määrust ei teinud, siis on loobumine kohtu poolt vastu võetud. Kohtuasja materjalides pole puudutatud isiku IV suhtes menetluse lõpetamise määrust. Kuigi

§ 429

lg 1 teine lause näeb ette, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, siis

§ 198

lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobumine avaldusest mõnes taotluses või mõne isiku suhtes ei kohusta kohut seda isikut menetlusosaliste seast välja arvama. Seetõttu ei saa ka eeldada, et avaldusest osalise loobumise tõttu kaotas puudutatud isik IV menetlusosalise staatuse. Seega oli puudutatud isik IV menetlusosaline ka ringkonnakohtu 16. juuni 2016 määrusega lõppenud määruskaebusmenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tema seisukoht, et tal ei olnud võimalik esitada määruskaebust kulude jaotuse osas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku IV maakohtus kantud õigusabikulud hüvitamisele ei kuulu. 8.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 9. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm Parandatud 21.04.2017 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2017 määruse kirjeldava osa punkti 2 neljandas ja viiendas lõigus esinev ebatäpsus, lugedes õigeks nende teksti järgmiselt: „Puudutatud isik V leidis, et avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud on ülepaisutatud ja vastavate menetluskulude suurust tuleks vähendada. Puudutatud isik II leidis, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud teise esindaja puhul, kes esindas avaldajat ringkonnakohtus ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei nähtu.“ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.