) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei nähtu. MAAKOHTU MÄÄRUS
MÄÄRUSKAEBUS
oktoobri 2015 kohtuistungil tema vastu esitatud nõudest ja kohus võttis loobumise vastu. Kohus ei teinud määrust, millega oleks keeldunud avaldusest loobumise vastuvõtmisest; maakohus kohaldas vääralt
§-s 172 sätestatut, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse; kuivõrd puudutatud isiku IV suhtes lõppes menetlus avaldusest loobumisega enne maakohtus lahendi tegemist, ei olnud tal võimalust vaidlustada maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas. MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi ega korda neid. Ringkonnakohus kontrollib määruskaebuse alusel maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud, st puudutatud isiku IV menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas praegu määruskaebemenetlust ei toimu. 7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Sisuliselt on määruskaebus suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele. Maakohus leidis põhjendatult, et menetluskulude jaotust ei saa praeguses menetlusstaadiumis enam vaidlustada.
lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Praegusel juhul on põhimenetluses Harju Maakohtu 18. veebruari 2016 määrusega jäetud maakohtu menetluses kantud 3
lg 1 teine lause näeb ette, et kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, siis
lg 3 esimese lause järgi kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Avaldaja loobumine avaldusest mõnes taotluses või mõne isiku suhtes ei kohusta kohut seda isikut menetlusosaliste seast välja arvama. Seetõttu ei saa ka eeldada, et avaldusest osalise loobumise tõttu kaotas puudutatud isik IV menetlusosalise staatuse. Seega oli puudutatud isik IV menetlusosaline ka ringkonnakohtu 16. juuni 2016 määrusega lõppenud määruskaebusmenetluses, mistõttu ei ole põhjendatud tema seisukoht, et tal ei olnud võimalik esitada määruskaebust kulude jaotuse osas. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isiku IV maakohtus kantud õigusabikulud hüvitamisele ei kuulu. 8.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 9. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule
lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm Parandatud 21.04.2017 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 13. aprilli 2017 määruse kirjeldava osa punkti 2 neljandas ja viiendas lõigus esinev ebatäpsus, lugedes õigeks nende teksti järgmiselt: „Puudutatud isik V leidis, et avaldaja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud on ülepaisutatud ja vastavate menetluskulude suurust tuleks vähendada. Puudutatud isik II leidis, et avaldaja õigusabikulu on põhjendatud teise esindaja puhul, kes esindas avaldajat ringkonnakohtus ning tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 172 lg-st 8 ja § 152 lg-st 3 sedagi vaid 3,17 euro ulatuses. Puudutatud isiku IV õigusabikulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, kuna menetluskulude nimekirjast esindust ringkonnakohtus ei nähtu.“ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.