) § 119 lg 7 ning maksukohustuslasel tuleb tasuda ka intress. OÜ Baltic Bolt tasus maksuotsusega määratud maksusumma 20.10.
lg 2 p 3, § 46 ja § 115 lg 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse § 65 alusel tasuma solidaarselt intressivõla summas 34 640,15 eurot. Intressinõudele lisatud intressiarvestusest nähtub, et intress on tekkinud 25.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/23440-5 määratud maksusummade tähtaegsest tasumata jätmisest ning intressi on vähendatud ettemaksude arvelt. MTA ei arvestanud
lg 7 alusel intressi mittearvestamine puudutab vaid sellist intressi, mis tuleb tasuda sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks tunnistamise tulemusena (ning maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest) tasumisele kuuluvalt tavatollimaksu summalt. MTA arvestas intressi dumpinguvastase tollimaksu osalt. 4. OÜ Baltic Bolt ja OÜ Combidek Logistika esitasid 30.12.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.12.2014 intressinõude nr 13-3/179797 tühistamiseks. 1)
lg 7 välistab intressi arvestamise täies ulatuses, mistõttu oleks MTA pidanud kohaldama
lg-s 7 sätestatud intressivabastust ka dumpinguvastase tollimaksu ja sellelt arvestatava käibemaksu osas. 2) Kaebajad ei olnud teadlikud vaidlusaluse päritolutõendi valedel alustel väljastamisest või selle võimalikust võltsimisest. OÜ Baltic Bolt tugines
lg-s 7 vajalikuks kehtestada intresside arvestamise keelu tollivormistusjärgse imporditollimaksude sissenõudmise korral kauba päritolu suhtes heauskselt importijalt, siis puudub praegusel juhul igasugune mõistlik põhjendus eristamaks „tavatollimaksu ja sellelt arvestatavat käibemaksu“ „dumpinguvastasest tollimaksust ja sellelt arvestatavast käibemaksust“. 4) Intressinõue ei sisalda sellest arusaamiseks ja tõhusaks vaidlustamiseks piisavaid põhjendusi. Intressinõude arvutuskäik on raskesti loetav ning intressiarvestuse tabeli read ja nende nimetused on segadust tekitavad. 5)
lg 7 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-s 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega. Samuti võib esineda vastuolu PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõigusega. 3
lg 7 sõnastusest tuleneb selgelt, et intressi mittearvestamine puudutab vaid sellist intressi, mis tuleb tasuda sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks tunnistamise tulemusena ja olukorras, kus maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest, tasumisele kuuluvalt (tava)tollimaksu summalt. Ka seaduseelnõu 596 SE seletuskirjas käsitletakse kitsalt vaid sooduspäritolu ja sooduspäritolutõendeid. Seega oli
täiendamisel lg-ga 7 eesmärgiks mitte arvestada intresse vaid neil juhtudel, mil sooduspäritolutõendid ei vasta nõuetele ning seadusandja eesmärgiks ei olnud intressidest vabastamine juhtudel, mil kaupadele määratakse dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu. Nende maksude korral sätestab maksuvabastuse
lg 8 ning üksnes tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. 2) Dumpinguvastaste ja muude kaitsemeetmete puhul rakendatavad kaupade mittesoodus- ja sooduspäritolureeglid on oma eesmärkidelt erinevad ja teineteisest sõltumatud. Erinevalt üldiste soodustuste kavast, mille kohaldamise eelduseks on päritolusertifikaadi esitamine, ei ole dumpinguvastast tollimaksu puudutavates õigusaktides kohustust koostada dokumenti, mis kinnitaks kaupade päritolu dumpinguvastaste õigusaktide alusel. Dumpinguvastaste meetmete õige rakendamine oleks ohustatud, kui tariifisoodustusega seotud päritolusertifikaatide ebaõige väljaandmine omaks sellist mõju, mis vabastaks ettevõtja dumpinguvastaste tollimaksude tasumise kohustusest. Seega ei ole eksportiva riigi ametivõimud teinud ÜTS art 220 lg 2 p b tähenduses viga tollivõla osas, mis seondub dumpinguvastaste tollimaksudega. Igasugune Tai ametivõimude viga on praegusel juhul välistatud, kuna päritolusertifikaadid väljastati väärinformatsiooni alusel ehk Tai ametivõimud olid sertifikaate väljastades viidud õigusvastasesse eksimusse. Sooduspäritolu ja mittesooduspäritolu kindlaksmääramise erisust on käsitlenud Euroopa Kohus oma otsuses T-191/09 Hit Trading BV (p-d 42-44). 3)
Kui seadusandja oleks soovinud maksumaksjaid vabastada intressi tasumise kohustusest ka dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult, sisalduks selline regulatsioon
Praegusest regulatsioonist nähtub selgelt, et seadusandja on soovinud eristada tavatollimaksult ning dumpinguvastaselt ja tasakaalustavalt tollimaksult arvestatavaid intresse ning nende arvestamata jätmist.
lg 7 ei ole vastuolus PS-st tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna isikule maksude ja intresside tasumisel üldreeglist soodustusi andvaid sätteid tulebki tõlgendada kitsendavalt ning lähtuvalt konkreetse sätte sõnastusest ja mõttest. Analoogiat ei saa kasutada ning sätte mõtet ei saa meelevaldselt laiendada, kuivõrd see looks soodustuse, mida seadusandja ei ole ette näinud. 6. Tallinna Halduskohus jättis 20.06.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. 1) Intressinõudes on esitatud piisavad põhjendused ning sellele lisatud arvutuskäik on kontrollitav. Intressisumma arvestamisel on lähtutud
Kuivõrd kaebajatele on MTA 25.09.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/23440-5 määratud tasumisele maksusumma 62 385,21 eurot, on intressinõudel õiguslik alus. 2)
Tegemist ei ole
lg-s 7 kirjeldatud olukorraga, kus sooduspäritolutõend on väljastatud valedel alustel ja maksukohustuslane pole olnud sellest teadlik. OÜ Baltic Bolt poolt maksuhaldurile esitatud äriühingule United Frontier Co. Ltd väljastatud päritolusertifikaadi vorm A nr IA2001-0060818 osutus võltsinguks ning maksuotsusega on tuvastatud, et Tai Kuningriigi ametivõimud pole nimetatud äriühingule sertifikaate vormil A kunagi väljastanudki (maksuotsuse p 3.3, tl 18). Seega on intressinõudes
lg 7 kohaldamine ei riku kaebajate õigusi, puudub vajadus käsitleda kaebajate väiteid, mis käsitlevad selle väidetavat põhiseadusevastasust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. OÜ Baltic Bolt ja OÜ Combidek Logistika paluvad apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 20.06.2016 otsus tühistada ning uue otsusega kaebus rahuldada. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks
lg 7 põhiseaduskonformset tõlgendamist, paluvad apellandid jätta
lg 7 vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega kohaldamata osas, milles see ei vabasta maksukohustuslast intressist dumpinguvastase tollimaksu tagantjärele määramise korral järelkontrolli raames. 1) Halduskohus on ebaõigesti leidnud, et
Kaebus rajaneb peamiselt väitele, et MTA oleks pidanud kohaldama
lg 7 intressivabastust ka dumpinguvastase tollimaksu ja sellelt arvestatava käibemaksu järelarvestuskande osas ning selle vabastuse kohaldamata jätmise tõttu on intressinõue materiaalselt õigusvastane.
lg-s 7 sätestatud intressivabastuse mittekohaldamine on maksumaksja õigusi riivav tegevus ning toonud kaebajatele kaasa intressikohustuse.
lg 7, mida kaebajate väitel on praegusel juhul vääralt kohaldatud, kaitseb kaebajate kui maksumaksjate subjektiivset avalikku õigust heale haldusele (PS § 14) ja teiste asjassepuutuvate isikutega võrdsele kohtlemisele (PS § 12 lg 1) ning ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandi puutumatust (PS § 32). Halduskohus on jätnud
lg 7 võimaliku vastuolu põhiseadusega täielikult analüüsimata, rikkudes sellega oluliselt menetlusnorme. Kohtuotsus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning menetlusnormide rikkumine on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise. 2)
lg-s 7 sätestatud intressivabastus laieneb nii tavatollimaksule kui dumpinguvastasele tollimaksule. Halduskohtu ja MTA tõlgendused on meelevaldsed ning toovad kaasa kaebajate põhiõiguste ülemäärase riive. Seadusandja on kehtestanud
lg-s 7 intressivabastused olukordadeks, kus intressi nõudmine ei teeniks selle eesmärki või poleks õiglane. Olukorras, kus importija ei olnud teadlik valedel alustel sooduspäritolutõendi väljastamisest ja seetõttu tuleb importijal tasuda tagantjärele tollimaksud, millest ta oli päritolutõendi alusel täielikult või osaliselt vabastatud, ei oleks intresside arvestamine ja nõudmine õigustatud. Sisuliselt sama põhjendusega täiendati 13.12.2011
§-i 119 8. lõikega. Nii tavatollimaksu kui dumpinguvastase tollimaksu järelarvestuskande tegemisel on oluline kauba tegeliku päritoluga seotud asjaolude kindlakstegemine. Tollivormistuse ajal on tavapärane, et kauplejad (sh importijad) lähtuvad kauba päritolu kindlakstegemisel eelkõige päritolusertifikaadist ning mõeldamatu on olukord, kus samaaegselt kohaldatakse päritolusertifikaadile tuginedes tollitariifisoodustust ja dumpinguvastast tollimaksu. Seega luuakse mõlemal juhul heauskse maksukohustuslase usaldus tollisoodustusteks just päritolusertifikaadiga ning mõlemal juhul on ebaõiglane nõuda tagasiulatuvalt intressi. Kaebajad tuginesid kaupade importimisel päritolusertifikaadi vormile A, mille ebaõigsus (võltsitus) ilmnes alles järelkontrollis peaaegu 3 aastat pärast imporditehingu tegemist. Puudub vaidlus, et kaebajad ei olnud varasemalt teadlikud vaidlusaluse päritolusertifikaadi valedel alustel väljastamisest või selle võimalikust võltsimisest. Samuti ei olnud ega pidanudki kaebajad olema teadlikud, et 29.09.2011 imporditud kaupade tegelik päritolumaa on Tai Kuningriigi asemel Hiina Rahvavabariik. Kõik järelkontrollis kogutud tõendid näitavad, et OÜ Baltic Bolt tegi mõistliku äripartnerina kõik endast oleneva selleks, et imporditavate kaupade sooduspäritolu oleks kindlustatud ja ta saaks rakendada 0%-list tollimaksu. Kaebajatel oli piisav alus eeldada, et kaupade päritolumaa on Tai Kuningriik. Kaebajatele ei ole varem maksualaseid etteheiteid tehtud ning nad ei ole varem 5
lg-t 7 põhiseadusega kooskõlas olevalt, tuleb
lg 7 jätta kohaldamata osas, milles see ei võimalda vabastada maksukohustuslast intressist dumpinguvastase tollimaksu järelkontrolli raames tagantjärele määramise korral.
lg 7 on asjassepuutuv säte, kuivõrd MTA on intressinõude põhjendamisel viidanud
See, et seadusandja on pidanud vajalikuks kehtestada
lg-ga 7 intressivabastuse üksnes nn tavatollimaksu ja sellelt arvestatava käibemaksu puhul ning välistada vabastus dumpinguvastase tollimaksu puhul, avaldab kaebajate rahaliste kohustuste suurusele vahetut mõju.
Ebavõrdselt on koheldud maksukohustuslasi, kellele määratakse järelkontrolli käigus tagantjärele tasumisele nii tavatollimaksu kui ka dumpinguvastast tollimaksu, ning maksukohustuslasi, kellele määratakse järelkontrolli käigus tagantjärele tasumisele üksnes nn tavatollimaksu. Ebavõrdne kohtlemine seisneb viidatud subjektidele erinevas lähenemises maksuintresside tasumise kohustuse kehtestamisel. Kaebajate suhtes läbi viidud tollijärelkontrolli eesmärgiks oli kontrollida päritolusertifikaadi vormis A märgitud kaupade päritolu õigsust. Kui päritolusertifikaadi vormis A märgitud kauba päritolu ei leia järelkontrolli käigus kinnitust, tuleb asuda seisukohale, et kauba päritolu on teadmata ning päritolusertifikaadi väljaandmine ja tariifse sooduskohtlemise kohaldamine on olnud ekslik. Kuna seadusandja on pidanud vajalikuks kehtestada
lg-s 7 intresside arvestamise keelu tollivormistusjärgse imporditollimaksude sissenõudmise korral kauba päritolu suhtes heauskselt importijalt, puudub igasugune mõistlik põhjendus eristamaks „tavatollimaksu ja sellelt arvestatavat käibemaksu“ „dumpinguvastasest tollimaksust ja sellelt arvestatavast käibemaksust“. Vastupidine tõlgendus oleks otseselt vastuolus järelkontrolli eesmärgi ja olemusega ning maksuintresside eesmärgiga. Lisaks ei ole
lg 7 kooskõlas PS §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega ja PS §-st 32 tuleneva omandipõhiõigusega. 8. MTA palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et kuivõrd sooduspäritolutõendit ei ole vaidlusalusele kaubale üldse väljastatud, on maksuhaldur kohaldanud
2)
lg-s 7 sätestatud intressi mittearvestamise võimalus puudutab vaid sellist intressi, mida tuleb tasuda sättes nimetatud eelduste esinemisel tasumisele kuuluvalt tavatollimaksu summalt. Selle sätte eesmärgiks ei ole intressidest vabastamine juhtudel, mil kaupadele määratakse dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu. Nende maksude puhul on intressivabastus reguleeritud
Kuivõrd isikutele üldreeglist soodustusi andvaid sätteid tuleb tõlgendada kitsendavalt ja lähtuvalt konkreetse sätte sõnastusest, ei ole
3) Intressinõue on piisaval määral motiveeritud ning selle lisas toodud intressi arvestuskäik selge ja kontrollitav. 6
Kaebajad seevastu on seisukohal, et sarnaselt tavapärasele tollimaksule tuleb
lg-s 7 sätestatud intressivabastust kohaldada ka tagantjärele määratud dumpinguvastase tollimaksu puhul ning paluvad jätta
lg 7 vastuolu tõttu põhiseadusega kohaldamata osas, milles see ei vabasta maksukohustuslast intressist dumpinguvastase tollimaksu tagantjärele määramise korral järelkontrolli raames. 11. Ringkonnakohus on sarnaselt halduskohtuga seisukohal, et
lg 7 ei kohaldu praeguse vaidluse asjaoludele juba ainuüksi seetõttu, et sooduspäritolu tõendavat sertifikaati, millele kaebajad soodustuse saamiseks tuginesid, ei olnud kolmanda riigi tolli ega selleks volitatud muu asutuse poolt üldse väljastatud ning tegemist oli võltsinguga. 12.
lg 7 sätestab, et intressi ei arvestata tollimaksu summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva riigi toll või muu selleks eksportivas riigis volitatud asutus on tunnistanud sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks ning maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest.
koosseisu 596 SE) on selgitatud selle sätte kohta järgmist: „Euroopa Ühenduse tolliseadustiku alusel määratakse kaubale sooduspäritolu, et oleks võimalik rakendada Ühenduse tolliseadustiku artikli 21 lõike 3 punktides d ja e nimetatud meetmeid. Sooduspäritolutõendeid, mis annavad tollimaksusoodustust, võib saata nende õigsuse kontrollimiseks järelkontrolli eksportivate riikide vastavatele asutustele kuni 3 aastat nende väljastamise kuupäevast. Samuti võivad ka eksportiva riigi vastavad ametkonnad ise kontrolli käigus avastada, et kaubad ei vasta päritolunõuetele ja tühistavad sooduspäritolutõendid. Nüüd peab importija tasuma tagantjärele tollimaksud, milledest ta oli päritolutõendi alusel täielikult või osaliselt vabastatud. Samuti peab importija praegu kehtiva seaduse alusel tasuma ka intressi sellest päevast, kui algselt aktsepteeriti päritolutõendit. Samas ei ole tihti importija teadlik, et eksportija on valedel alustel väljastanud sooduspäritolutõendi. Seega ei ole sellisel juhul intresside arvestamine õigustatud.“
lg 7 sõnastuse ning seletuskirjas esitatud selgituste pinnalt saab ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et seadusandja on pidanud ebaõiglaseks arvestada intressi heausksele importijale tagantjärele määratud tollimaksult, mille tasumise kohustuse on toonud kaasa eksportiva riigi tolli või muu selleks volitatud asutuse poolt sooduspäritolutõendi ebaõigetel alustel väljastamine ning selle hilisem tühistamine (s.o eksportiva riigi tolliviga).
lg 7 tõlgendamine selliselt, et see kohaldub ka tollimaksule, mis on jäänud õigeaegselt tasumata võltsitud päritolusertifikaatide esitamise tõttu, mida ei saa samastada pädeva eksportiva riigi asutuse eksimusega, ei oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate tollimaksuga maksustamise põhimõtetega. 13. Olukordi, kus tollivõlg on ebaõigesti deklareeritud, kuid selle kohta hiljem järelarvestuskande tegemine ei oleks importija heausksuse tõttu põhjendatud, reguleerib 7
lg 7 kohta seletuskirjas esitatud selgitusi, saab
lg-t 7 pidada kohaldatavaks olukorras, kus kolmanda riigi tolli või muu selleks volitatud asutuse poolt on sooduspäritolutõend väljastatud eksportija esitatud ebaõigetele andmetele tuginedes ning importija ei olnud tõendi ebaõigetel alustel väljastamisest teadlik. Sellises olukorras ei ole ÜTS art 220 lg 2 p b kolmandast lausest tulenevalt võimalik jätta järelarvestuskannet tegemata ning ebaõige sertifikaadi väljaandmist ei 8
lg 7 ei ole kohaldatav juhtudel, kus importijalt nõutakse tollimaksu tasumist tagantjärele põhjusel, et tema poolt esitatud sooduspäritolutõend osutus võltsituks. Praegusel juhul puudub poolte vahel vaidlus, et OLAF-i raportiga on tõendatud, et kaebajate poolt koos 29.09.2011 tollideklaratsiooniga esitatud päritolusertifikaat vormil A oli võltsitud ning Tai Kuningriigi Väliskaubandusosakond ei ole ettevõttele United Frontier Co. Ltd päritolusertifikaati kunagi väljastanud (25.09.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/23440-5 lk 2, tl 12p). Samuti pole maksuhaldur pidanud maksuotsuses samal põhjusel põhjendatuks hinnata ÜTS art 220 lg 2 p b alusel kaebajate heausksust (maksuotsuse lk 5-6, tl 14-15). Kaebajad ei ole maksuotsust vaidlustanud ega ole ka praeguses asjas esitanud väiteid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et sooduspäritolule tuginemine oleks praegusel juhul olnud tingitud tolli veast sooduspäritolutõendi väljastamisel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2016 otsus nr 3-15-424, p 11). Seetõttu ei ole võimalik kohaldada kaebajatele määratud maksukohustuselt arvestatava intressi osas
17. Kuivõrd maksuhaldur on lõppjärelduses õiguspäraselt jätnud kaebajatele dumpinguvastase tollimaksu ja sellelt arvestatava käibemaksu tasumata jätmiselt määratud intressi arvestamisel
lg 7 kohaldamata , ei sõltuks kaebuse rahuldamine või rahuldamata jätmine sellest, kas
Seetõttu ei ole
lg 7 praeguses asjas otsustava tähendusega säte ning tegemist ei ole asjassepuutuva normiga, mille põhiseaduspärasust saaks põhiseaduslikkuse järelevalve korras praeguse asja raames kontrollida. Kohus saab kontrollida üksnes konkreetses asjas asjassepuutuva normi põhiseaduspärasust (PS § 15 lg 1 teine lause, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Olukorras, kus kohus leiab normi tõlgendamise käigus, et tegemist ei ole asja otsustamist mõjutava normiga, ei ole võimalik normi osas põhiseaduslikkuse järelevalvet algatada (vt Riigikohtu 18.05.2017 otsus nr 3-4-1-3-17, p 18). Seega jääb kaebajate taotlus
lg 7 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks rahuldamata ainuüksi põhjusel, et
lg 7 näol ei ole tegemist asjassepuutuva normiga PS § 15 lg 1 teise lause tähenduses. Samadel põhjustel ei ole ka halduskohus rikkunud menetlusnorme, kui jättis analüüsimata kaebajate väited
18. Ringkonnakohus leiab, et MTA 29.12.2014 intressinõue on õigusaktidega kooskõlas ning MTA ei ole selle andmisel rikkunud menetlusnorme.
lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressinõude põhitekstis on esitatud metoodika, mille alusel intressi arvestatakse – tähtpäevaks tasumata maksusumma korrutatuna viivitatud päevade arvuga korrutatuna intressimääraga – ning intressi määramise õiguslikud alused. Intressinõude osaks olevas lisas on toodud selle valemi sisustamiseks vajalikud andmed – tasumisega viivitatud päevade arv, tähtpäevaks tasumata maksusumma suurus ja intressimäär – ning nende põhjal välja arvestatud intressisumma. Kaebajad ei ole toonud välja, et intressiarvestuses esineks vigu, mis võinuks mõjutada intressikohustuse suurust. Selliseid vigu intressiarvestuses ei nähtu ka kohtule. Kui intressinõue peaks jääma kaebajatele arusaamatuks, on neil
lg-st 1 tulenevalt õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega teabe ja selgituste saamiseks tasumisele kuuluva summa arvutamise korra ja aluste kohta. Seega ei ole kaebajad esitanud kohtumenetluses 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.