(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 esitatud, on kostja esitanud finantsanalüüsi teostajale mais 2013.a valeandmeid. Kostja ei ole esitanud ühtegi usutavat selgitust, miks ei ole sellises suurusjärgus võimalikke nõudeid kajastatud 2012.a majandusaasta aruandes, kui veel mais 2013.a peeti nõudeid tõenäoliseks. Kostja positsioon on vastuoluline, kui ta ühelt poolt väidab, et mingeid nõudeid ei ole, kuid teisalt põhjendab samade tingimuslike nõuetega dividendide maksmata jätmist. Kohus ei ole sellele vastuolule mingit tähelepanu pööranud. Majandusaasta aruande koostamise aspektist omab aga tähendust see, et võimalikke nõudeid suurusjärgus 55 miljonit eurot aruandes ei kajastu. Hagejad esitasid kohtule dokumentaalse tõendina ka finantsnõustaja BDO Advisory OÜ 30.03.2016.a arvamuse, kus oli esile toodud, et kostja 2012.a konsolideeritud aruandes ei ole kajastatud järgmisi samu võimalikke kahjunõudeid. Kohustused tulnuks tõenäolise kohustusena kajastada kas ettevõtte bilansis või tingimusliku kohustusena, mis avalikustatakse aruande lisades. Neid tõendeid kohus otsuses hinnanud ei ole, mistõttu on ta jõudnud ka ebaõigete lõppjäreldusteni. Nõuete kajastamise seisukohast kontserni konsolideeritud majandusaasta aruandes ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, millise kontserni äriühinguga olid viidatud lepingud sõlmitud. Kostja on ise 07.12.2015.a vastuse punktides 2.2.11 ja 2.2.12 selgitanud, et CSC-il oli leping BLRT Marketex OÜ-ga ning SOV-il oli leping VLG Vakaru Laivu Constructions’iga. Kostja keeldus kohtule neid lepinguid esitamast, lähtudes formaalset faktist, et nende lepingute osapool ei olnud juriidilise isikuna BLRT Grupp AS, vaid teine kontserni kuuluv ettevõte. Samas on vaidluse all kostja enda poolt koostatud 2012.a majandusaasta aruanne, mis kajastab ka tema tütarettevõtete majandustulemusi. Nende nõuetega seotud riske 2012.a majandusaasta aruandes kajastatud ei ole. See omakorda aga tähendab, et majandusaasta aruanne on olulises osas ebaõige. Kohtu käsitlus võimalikest kajastamist väärivatest nõuetest on väär. Hagejad ei nõustunud kohtu seisukohaga, et nõuet ei tulnud kajastada, kuna seda hiljem ei esitatud. See, kas ja millises ulatuses on need võimalikud riskid realiseerunud, ei oma käesoleva vaidluse seisukohast tähtsust. Kui kostja jättis konsolideeritud aruandes kajastamata lepingutest tulenevad riskid 55 miljoni euro ulatuses, olukorras, kus juhtkond ise pidas nõudeid reaalseks, on kostja oluliselt rikkunud majandusaasta aruande koostamisele esitatavaid nõudeid. Riigikohtu praktikas on võimaliku suure viivisenõude kajastamata jätmist majandusaasta aruandes pidanud oluliseks rikkumiseks aruande koostamisel (RKTKo 3-2-1-69-15, p-d 14-16). Juhatus peab tagama, et raamatupidamise aastaaruandes oleksid kajastatud kõik olulised asjaolud, mis võivad mõjutada äriühingu majandusseisu ja mis võivad mõjutada äriühingu lepingupartneri majanduslikke otsuseid. 55 miljoni euro suurused riskid on selline oluline informatsioon. Hagejad ei pea esile tooma, milliseid majandusotsuseid nad oleks tahtnud teha. Oluline on sellise informatsiooni kajastamata jätmine, mis võib mõjutada otsuste tegemist. Riigikohus on üheselt viidanud äriühingu võimaliku lepingupartneri majanduslike otsuste tegemise võimalusele, mitte aktsionäri enda majanduslike otsustustele. Aktsionär ei saa ainuisikuliselt vastu võtta ühtki majanduslikku otsustust, mis mõjutaks äriühingu majanduslikku seisundit (v.a juhul, kui tegemist on absoluutset enamust omava aktsionäriga). Kui aga aktsionär sooviks oma aktsiaid võõrandada, oleks omandajal ilmselgelt huvi teada, milline on aktsiate väärtus, millised õigused aktsiatega kaasnevad ja milline on ühingu enda majanduslik seisund, mille aktsiatega on tegemist. Taoliste majanduslike otsuste tegemisel on kahtlemata oluline teada, palju on ettevõttel rahalisi kohustusi. Seoses Vakaru Laivu Gamykla UAB nõuete mahakandmisega põhineb kohtu järeldus, et hageja pole tõendanud, et kostja oleks kontserni 2012.a majandusaasta kahjumit põhjendanud Vakaru Laivu Gamykla kontserni siseste nõuete mahakandmisega, kostja väidetel, mitte asjas esitatud ja kogutud tõenditel. Kohus jättis hagejate väited ja esitatud tõendid tähelepanuta, mis tõi kaasa ebaõiged järeldused. Vaidlust ei ole, et kostja 2012.a konsolideeritud aastaaruande kohaselt oli 9

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 kostja majandusaasta kahjumi suurusena näidatud 19 981 000 eurot. Samuti ei ole vaidlust, et kostja juhatus on esitanud aktsionäridele 20.06.2013.a üldkoosolekul ettekande kontserni 2012.a majandusaasta aruande kohta. Ettekandes märkis kostja juhatus selgelt, et kostja kui kontserni kahjum äritegevusest moodustas 18 212 000 eurot ning üks kahjumi peamine põhjus on Leedu kontserni AB VLG tegevuse kahjumlikud tulemused, mille kahjum äritegevusest moodustas 18 419 000 eurot. Samas on nii kostja ise kui ka hagejad kohtule tõendina esitanud väljavõtte sama kontserni AB VLG (Vakaru Laivu Gamykla AB) konsolideeritud aruandest 2012.a kohta. Nimetatud aruandes on selgelt öeldud, et Vakaru Laivu Gamykla AB 2012.a kahjumi peamine põhjus oli tütarühingutele 100 miljoni liti suuruse laenu mahakandmine, mida anti neile laevaehituse ja sellega seotud tegevuste finantseerimiseks. Seejuures on tegemist Vakaru Laivu Gamykla AB 2012.a konsolideeritud majandusaasta aruandega ning just selles aruandes sisaldub Leedu allkontserni enda selgitus kahjumi põhjuste kohta. Hagejad ei ole tuginenud muudele aruannetele ega konsolideerimata andmetele. Hagejad ei ole kunagi väitnud, et tegemist on konsolideerimata kahjumiga. Muid VLG aruandeid esitatud ei ole. Kostja esitatud Vakaru Laivu Gamykla 2016-05-27 vastuskirjas kinnitab kostja tütarettevõte üheselt, et on hulgaliselt laene maha kandnud. Seejuures kinnitab VLG vastuses üheselt, et tegevuskuludesse on kantud laenud ja ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kogusummas 99 851 961 LTL. Detailselt on ära näidatud ka äriühingute nimed, kellele on laenu antud ja kellega seotud nõuded on 2012.a maha kantud. Seega ei saa olla vaidlust nõuete mahakandmise faktis. Laenude mahakandmise põhjuste osas on Vakaru Laivu Gamykla samas vastuskirjas ise kinnitanud, et laenud kanti maha seoses ebatõenäolise laekumisega. Vaidlust ei ole, et kostja 2012.a majandusaasta aruanne on koostatud Eestis. Kuna kostja kui kontsern põhjendab oma kahjumit Leedu kontserni kahjumliku tegevusega, kuid Leedu kontsern ise aga põhjendab kahjumit tütarettevõtetele antud laenude mahakandmisega suurusjärgus 100 miljonit Leedu litti (mis on ca 29 000 000 eurot), ei saa kostja menetluses väita, et kahjum tulenes üksnes laevaehitusest, kui kahjumi peamise põhjuse „algallikas“ ise väidab vastupidist. Kui võrrelda kostja juhtkonna ametlikku selgitust koostoimes Vakaru Laivu Gamykla AB enda konsolideeritud aruandes sisalduva seisukohaga, on üheselt selge, et kahjumi põhjus on tegelikult tütarettevõtetele antud laenude mahakandmine Leedus, mida kostja on kahjumi põhjusena oma konsolideeritud majandusaasta aruandes varjanud. Seega on majandusaasta aruande sisu selles osas ebaõige, mida hagejad ongi algusest saadik väitnud. Hagejate käsitluse õigsust kinnitab ka finantsnõustamisega tegeleva tunnustatud büroo BDO Advisory OÜ arvamus. BDO arvamuse kohaselt peaks kostja konsolideeritud tulemus seega paranema ca 29 miljoni euro võrra. Kuna seda muudatust kajastatud ei ole, ongi majandusaasta aruanne olulises osas ebaõige. Puudub vaidlus, et kostja ning tema Leedu allkontserni näol on tegemist konsolideerimisgrupiga. Hagejad viitasid RPS § 30 lg-le 1 ja § 27 lg-le 4. Grupi majandusaasta aruanne on sisuliselt koond tütarettevõtete finantstulemustest. Seoses tooraine- ja materjalikuludega märkisid hagejad juba hagiavalduses, et kostja 2012.a majandusaasta aruande lisast 22 nähtuvalt kasvas kostja tooraine ja materjali kulu võrreldes 2011.a aastaga 17%, müügitulu samal perioodil kasvas 6,9%, kuid samal ajal langes hagejate andmetel musta terase kui laevaehitussektori põhilise tooraine hind maailmaturul 48%. Sellest järeldasid hagejad, et kostja on kas kasumit varjanud läbi ebaõige kuluarvestuse või on teadlikult toorainet turuhinnast kallimalt sisse ostnud näiteks läbi juhtkonnaga seotud firmade, viies kasumit varjatult välja. Igal juhul on kostja 2012.a majandusaasta aruanne oma sisult olulises osas ebaõige. Hagejate arvates ei oma tähtsust, mis konkreetse metalliga oli tegemist (kuigi ei saa olla kahtlust, et must teras on laevaehitussektoris põhiline tooraine). Oluline on põhimõtteline tähelepanek, et olukorras, kus tooraine hind hageja põhistuse kohaselt langes 48%, oli kostja majandusaasta aruandes hoopis näidatud tooraine hinna tõus 17%. Selles olukorras pidanuks kostja tõendama majandusaasta aruande õigsust ja vastuolu puudumist. Kui 10

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 kostja väitel ei osta ta toorainet Lääne- Euroopast, tulnuks tal selgitada, kust kohast ja milliste hindadega ta toorainet ostab ning miks teeb ta seda sel juhul maailmaturu hindadest kallimalt (milline tegevus ei ole kindlasti äriühingu huvides). Neid tõendeid kostja ei esitanud. Kuivõrd hagejatele ei olnud täpselt teada, milliste lähteandmete alusel oli tooraine hinna tõus aruandes kajastatud, taotlesid hagejad kohtult (mille kohus ka rahuldas), et kostja esitaks kohtule müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu rida 1 tooraine ja materjali aruande nii 2012.a kui ka 2011.a kohta (sh lao sissetulekute aruanne ja lao väljaminekute aruanne). Samuti nõudis kohus välja kostja 2012.a majandusaasta aruande konsolideeritud kasumiaruande rea 1 müügitulude aruande. Kostja neid dokumente kohtule ei esitanud, vaid leidis, et ta ei saa neid dokumente esitada põhjusel, et neid ei olevat olemas. Kostja ei koostavat analüütilisi aruandeid. Kostjal puudub enda sõnul nii ladu kui müügitegevus, mistõttu tal neid dokumente ei ole. Need väited on otsitud ja kinnitavad hagejate nõude põhjendatust. Kirjeldatud olukorras tulnuks lugeda õigeks hageja põhistused ja seisukohad, et majandusaasta aruanne on sisu mõttes vale. Hagejad lähtusid dokumentide väljanõudmisel seoses toodangu ja tooraine materjalikuludega kostja enda poolt koostatud 2012.a majandusaasta aruandes fikseeritud konkreetsetest numbrilistest näitajatest. Kui kostja väitel tal neid andmeid ei ole, tähendab see seda, et kostja ei oma mitte mingit ülevaadet tooraine hindadest ja ühingu kuludest ja tuludest. See omakorda aga tähendab, et kostja raamatupidamine on korraldatud puudulikult. Vaidluse all oleva 2012.a majandusaasta aruande on koostanud kostja kui kontserni emaettevõte, mitte mõni muu isik. Seetõttu on asjakohatud kostja argumendid, et tal emaettevõttena puudub müügitegevus ja ladu, mistõttu tal neid andmeid ei ole. Kui kostja andmete päritolu selgitada ei suuda, siis kinnitabki see majandusaasta aruande ebaõigsust. Kostja väited olid ka vastuolulised. Hagejad osundasid menetluse käigus, et kostja esitatud raamatupidamise sise-eeskirjast nähtub, et kostjal siiski eksisteerivad varude arvestuse ja tooraine arvestuse põhimõtted. Eeskirja kohaselt hoitakse varusid füüsiliselt kontserni firmade ladudes ja laoarvestuseks kasutatakse moodulit „varude haldamine“ või programmi FREGAT. Tarnijate arved kantakse ostude raamatusse programmis SCALA. Arvutiväljatrükke võrreldakse kord kuus pearaamatu saldoga. Niisiis kinnitab ainuüksi see dokument kostja väidete ebaõigsust andmete esitamise võimatuse kohta ja ühtlasi hagejate käsitluse õigsust. Hagejad ei vaidlusta kohtu käsitlust alternatiivse nõude osas, millega kohus jättis rahuldamata hagejate nõude tunnistada otsus kehtetuks. Vastustaja seisukoht 8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht 9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus jättis õigesti hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks alust. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 tehtavaid majandusotsuseid. Sellise järelduse tegemiseks peaks hageja tooma kohtu ette eelkõige asjaolud, mille alusel saaks kohus järeldada, et majandusaasta aruandes peaksid sisalduma teised andmed. Hagi rahuldamise eeldusena ei pea hageja esitama seaduses sätestatud nõuetele vastavat majandusaasta aruannet ega tõendama, milline täpselt peaks seadusele vastav majandusaasta aruanne olema, kuid asjaolude, mille alusel saab kohus järeldada, et üldkoosolekul kinnitatud majandusaasta aruanne on olulisel määral ebaõige, kohtu ette toomise kohustus lasub hagejal. Seda võib muuhulgas teha ka viisil, et hageja näitab ära, mis peaks aruandes olema teisiti. Selline lähenemine oleks ka ökonoomne, sest iseenesest on oluline, et äriühingu majandusaasta aruanne saaks kinnitatud. Hageja eesmärk ei saa olla suunatud sellele, et majandusaasta aruanne jääks kinnitamata. Sellisel hageja eesmärgil puuduks õiguskaitse vajadus. Hageja eesmärk, millele riik peaks andma õiguskaitset saaks olla suunatud sellele, et lõppkokkuvõttes kinnitatakse selline majandusaasta aruanne, mis äriühingu majanduslikku olukorda oluliselt valesti ei kajasta. Seetõttu on oluline, et kohtumenetluses tuvastataks võimalikult täpselt, mis majandusaasta aruandes äriühingu majandusseisu oluliselt valesti kajastab. 11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, et maakohus jagas konkreetses asjas tõendamiskoormise lõppkokkuvõttes valesti. Kuigi korrektse ja seadusele vastava majandusaasta aruande koostamise eelduseks olevad andmed on äriühingul (kostjal) ja mitte aktsionäridel (hagejatel), lasub hagi aluseks olevate asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus hagejatel. Hagejad peavad selleks tegema kõik, mis on nende mõjusfääris. Muuhulgas saavad nad taotleda kohtult abi tõendite kogumisel. Selle hulgas saavad hagejad taotleda kohtult, et kohus kohustaks kostjat esitama dokumente ning juhul, kui kostjal dokumente ei ole, võib hageja taotleda, et kohus kohustaks kostjat dokumente koostama (

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 ümberhindamise eesmärgil taotlusi. Hagejad vaidlustavad apellatsioonkaebuses pelgalt seda, kuidas maakohus jaotas asjaolude tõendamiskoormise. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kuna hagejad ei teinud kõike võimalikku, mida nad oleksid saanud asjaolude kohtu ette toomise ja tõendite esitamise ning asjaolude tõendamise eesmärgil teha, sh ei kasutanud hagejad kõiki neile seadusega antud võimalusi, ei saa asuda seisukohale, et tõendamiskoormis saaks kostjale üle minna. Ringkonnakohus rõhutab, et tõendamiskoormis saab tõendama kohustatud poolelt vastaspoolele üle minna üksnes iga konkreetse asjaolu osas, mille suhtes muudab tõendama kohustatud pool kohtu jaoks usutavaks selle, et asjaolud ja tõendid on vastaspoole mõjusfääris, et tõendama kohustatud pool on teinud kõik, et asjaolu tõendada ning sellest hoolimata ei ole tal õnnestunud asjaolusid välja selgitada ning tõendeid hankida. Sellest tulenevalt ei saa nõustuda hagejate poolt apellatsioonkaebuses esitatud käsitlusega, et kuna kogu informatsioon on kostja valduses ja kuna hagejad seda kostjalt kätte ei saa, läheb tõendamiskoormis, et majandusaasta aruandes esinevad andmed on õiged, kostjale üle.

1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega selles, et maakohus oleks pidanud järeldama sellest, et kuna majandusaasta aruandes kajastatud käive suurenes ja musta terase hind Londoni börsil langes, seda, et kahtluse alla seatud majandusaasta aruandes esitatud andmed on oluliselt valed. Esiteks ei võtnud kostja omaks seda, et hageja poolt viidatud materjal on see, mida kostja laevaehituses kasutab. Seega oleks hagejal tulnud seda tõendada. Hageja oleks saanud esitada kohtule taotlusi, mis oleksid olnud suunatud sellele, et välja selgitada, mis olid need materjalid, mida kostja tootmistegevuse jaoks hankis ja mida 2012.a majandusaasta aruandes kajastati. Hagejad oleksid saanud taotleda kohtult, et kohus kohustaks kostjaid esitama andmed, mille alusel saanuks selgitada, kust toorainet hangiti ja mille alusel kujunesid tooraine hinnad. Juhul, kui vastavad taotlused ei oleks viinud edukalt andmete saamiseni, oleksid saanud hagejad kasutada eespool nimetatud protsessuaalseid võimalusi.
2. Praegusel juhul on üritanud hagejad püstitada kahtlust, et ei ole võimalik, et olukorras, kus kostja käive suurenes ning musta terase hinnad Londoni börsil langesid, siis kostja majandustulemused langesid. Sellise väite alusel asus maakohus õigesti seisukohale, et sellest tulenevalt majandusaasta aruande ebaõigsust järeldada ei saa. Kostja vaidles vastu sellele hageja poolt esitatud väitele, et nimetatud materjal on see, mida kostja kasutab. Teiseks vaidles kostja vastu sellele väitele, et kostja vastavat materjali Londoni börsi kaudu või Londoni börsi hindadest lähtuvalt omandab. Kolmandaks esitas kostja asjaolud, mis viitavad sellele, et kostja majandusaasta aruande alusena omandati väga palju erinevaid materjale, mille hind kujunes erinevalt, mille tõttu ei saa üks-ühest järeldust ühe materjali hinna muutuse alusel teha. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejad ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et hagejad oleksid muutnud usutavaks kahtluse, et käibe kasvu ja Londoni börsil musta terase hinna languse kaudu on muudetud usutavaks, et kostja 2012.a majandusaasta aruanne peab olema olulises ulatuses vale. Musta terase hinna muutus Londoni börsil ei kajasta kõikide metallide hinnataset, samuti mitte kõikide laevaehituses kasutatavate materjalide hindade muutumist.
3. Hagejad leidsid, et kuna musta terase hinnad Londoni börsil langesid, pidi kostja juhtkond andmeid majandusaasta aruandes valesti kajastama või pidi kostja juhtkond ostma toorainet läbi juhtkonnaga seotud äriühingute kallimalt selleks, et selle kaudu kasumit äriühingust välja viia. Ringkonnakohus märgib, et nimetatud hageja väide ei muuda eespool toodud põhjustel usutavaks seda, et kostja juhtkond soetas toorainet kasumi välja viimise eesmärgil läbi kostja juhtkonnaga seotud äriühingu. Kuid isegi, kui see nii oleks olnud, ei viitaks turuhinnast kallimalt tooraine omandamine sellele, et kostja majandusaasta aruanne oleks vale. Juhul, kui kostja juhtkond teeks äriühingule kahjulikke tehinguid, võiks sellele 13

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 järgneda juhtorgani liikme vastutus, kuid see ei muudaks iseenesest majandusaasta aruandes kajastatud andmeid valeks, kui kahjulikud tehingud tegelikkusele vastavalt kajastatakse. Käesoleva vaidluse ese on see, kas kostja 2012.a majandusaasta aruandes sisalduvad andmed on õiged või mitte. See, kas kostja või kostja juhtorganite liikmed on teinud midagi kahjulikku, ei tähenda veel, et käesolev hagi peaks kuuluma rahuldamisele.

1. Hagejad üritasid usutavaks muuta, et kostja 2012.a majandusaasta aruanne on vale seeläbi, et aruandes ei kajastatud kahe äriühingu võimalikke nõudeid, mis äriühingutel võinuksid 2012.a seisuga kostja suhtes olla. Hagejad leidsid, et kui kostja kasutas vastavate nõuete esitamise ohtu dividendipoliitika analüüsis sisendandmetena, tulnuks kasutada samu andmeid ka 2012.a majandusaasta aruandes. Hagejad leidsid, et vale on kas nende nõuete kajastamata jätmine kostja 2012.a majandusaasta aruandes või andmete kasutamine 2013.a koostatud dividendipoliitika analüüsis. Hagejad tuginevad sellele, et 2012.a majandusaasta aruanne tuli koostada nende andmete pinnalt, mis olid aruande koostamise ajal kättesaadavad ning kuna tollel ajahetkel ei olnud teada, et ühte võimalikest nõuetest ei esitatud ja et teine võimalik nõue esitati sadu kordi väiksemas suuruses, oleks tulnud lähtuda sellest, et nõuded võidakse esitada kõige suuremas võimalikus ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kuigi 2012.a majandusaasta aruanne oleks tulnud koostada nende andmete alusel, mis olid kostjale teada 2013.a kevadel, saab käesoleval juhul, kui vaidlust kostja 2012.a majandusaasta aruande õigsuse üle peetakse 2017.a esimeses pooles, arvestada ka neid andmeid, mis on saanud vahepeal teatavaks. See tähendab, et kui 2012.a majandusaasta aruande õigsust hinnatakse 2017.a aastal, ei tule kõrvale jätta neid andmeid, mis on vaidlusaluse majandusaasta kohta selgunud hiljem. Sellest tulenevalt leidis maakohus õigesti, et viidatud võimalike nõuete majandusaasta aruandes kajastamata jätmisest ei saa järeldada, et vaidlusalune majandusaasta aruanne oleks olnud vale.
2. Hagejad rajasid käesoleva hagi muuhulgas ka sellele, et vaidlusalune majandusaasta aruanne on vale ka seetõttu, et kostja kajastas väidetavalt konsolideeritud majandusaasta aruandes tütarettevõttele antud laenu mahakandmist kahjuna, mis ei ole lubatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus õigesti seisukohale, et hagejad ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, mis võimaldaksid hagejate poolt soovitud järeldust teha. Maakohus tuvastas õigesti, et kahjumi puhul on tuginetud tütarettevõtte kahjumile ja see, et käsitletakse ka tütarettevõtte laenu mahakandmist, ei anna alust järeldada, et kahjumi alusena ainult seda käsitletigi. Kuigi Vakaru Laivu Gamykla AB on kostja tütarühing, on viidatud äriühingu puhul tegemist ka emaettevõttega. Viidatud äriühingu majandusaasta aruandes tuleb näidata nii selle ühingu enda majandustulemused kui ka konsolideeritud majandustulemused. Hagejate poolt viidatud Vakaru Laivu Gamykla AB 2012.a majandusaasta aruandest ei saa järeldada, et kahjum tekkis ainult seetõttu, et maha kanti tütarühingutele antud laene. Hagejate poolt viidatud kahjumit käsitleva osa alguses räägitakse laenude mahakandmisest, kuid sellele järgnevast lausest alates räägitakse sisulisest tegevusest tekkinud kahjust. Käesoleva menetluse raames ei ole esile toodud asjaolusid, mis viitaksid sellele, et viidatud grupp oleks vormistanud kahjumi üksnes sellel põhjusel ja alusel, et tütarühingutele antud laenud kanti maha. Selle juures räägitakse ka sisulisest tegevusest tekkinud kahjumist. Seega ei saa hagejate poolt viidatud majandusaasta aruande osa alusel hagejatele meelepärast järeldust teha. Seda toetab ka asjaolu, et Vakaru Laivu Gamykla AB kontserni kahjum tulenes mh Vakaru Baltios Laivu Statykla UAB kahjumist summas 65763,805 LTL (vt t I kd lk 263). See, et kostja tütarettevõtte kontsernis kanti kontsernisiseselt laene maha, ei tähenda iseenesest veel, et kostja majandusaasta aruanne oleks vale. Juhul, kui kontserni kuuluval ettevõttel tekib sisulise majandustegevuse tagajärjel kahjum, ei ole välistatud sellest tulenevalt kontsernisiseselt ka laenude mahakandmine. Hagejad ei ole 14

(15)Tsiviilasi nr 2-13-44140 tõendanud ega usutavaks muutnud, et ainuke kahjumi tekkimise alus oleks olnud ilma sisulise majandusliku kahjumita kontsernisiseselt laenude mahakandmine. Sellele vastupidiselt on aga kostja kohtu ette toonud asjaolud, millest nähtub, et kostja tütarettevõtte kahjum tekkis sisulisest majandustegevusest. Hageja poolt soovitud järeldust ei saa teha ka hageja tellimusel koostatud BDO Advisory OÜ poolt koostatud arvamusest (t III kd lk 73), sest selles arvamuses ei ole esitatud väidet, et kogu Vakaru Laivu Gamykla AB majandusaasta aruande analüüsi tulemusena tuleks asuda seisukohale, et kogu kahjum summas 100 000 000 LTL tekkis viidatud äriühingu poolt tütarettevõtetele antud laenude allahindlusest. Kuigi lause, et kahjum sellest tekkis, viidatud majandusaasta aruandes sisaldus, käsitles kohus eespool seda, miks ainult sellest lausest ei saa teha järeldust kogu kahjumi tekkimisest ning miks tuleb asuda seisukohale, et kontserni kahjum tekkis sisulise majandustegevuse tulemusena.

1. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust see, et maakohus viitas, et kostja majandusaasta aruanne on auditeeritud. Ringkonnakohus nõustub hagejatega selles, et aruande auditeerimine iseenesest ei välista aruande ebaõigsusele ja seadusvastasusele tuginemist. Maakohus ei ole järeldanud, et mõni hagejate tõenditest tuleb jätta arvestamata või mõni tõend tuleb jätta kõrvale põhjusel, et vaidlusalune kostja majandusaasta aruanne on auditeeritud.
2. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ega esitanud selliseid tõendeid, millest saaks järeldada, et hageja oleks usutavaks muutnud, veelgi enam, tõendanud, et kostja majandusaasta aruanne on ebaõige. Ka sellel põhjusel ei saanud tõendamiskoormis ümber pöörduda.
3. Maakohtu otsuse muutmist ega tühistamist ei saa tingida ka see, et maakohus viitas võimalikule hagejate vastuolulisele käitumisele. Kuigi maakohus sellele viitas, ei jätnud maakohus sellel põhjusel hagi rahuldamata. Kuna maakohus otseselt sellele hagi rahuldamata jätmist ei rajanud ja sellest, kas hagejad vastuoluliselt käitusid või mitte, hagi rahuldamine ei sõltu, ei saaks vastupidise järeldamine tingida teistsuguse otsuse tegemist. Eespool toodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hagejate vastavasisulised etteheited ei saa tingida teistsuguse kohtuotsuse tegemist. Eespool toodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
4. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb jätta menetluskulud hagejate kanda. Kohus jätab kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Vastavalt