Obsah (6)

§ 113§ 76§ 100§ 101§ 94§ 115

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Tsiviilasja number 2-17-101147 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2017. a, Jõhvi Kohtuasi Consortio Fashion Group OÜ h

§ 113lg 1 sätestatud määras.

3.3 Kostja L. D. kohustub tasuma hagejale Consortio Fashion Group OÜ-le võlgnevuse summas 1 020 (üks tuhat kakskümmend) eurot 68 senti osamaksetena 12 kuu jooksul, summas 85 (kaheksakümmend viis) eurot 06 senti kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumistest kuni võlgnevuse tasumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja Consortio Fashion Group OÜ-lt kaupa 07.03.
2. a väärtuses 192,70 eurot; 17.03.
3. a väärtuses 194,38 eurot; 17.03.
4. a väärtuses 84,99 eurot, 27.04.
5. a väärtuses 311,27 eurot, 18.05.
6. a väärtuses 261,36 eurot, 19.05.
7. a väärtuses 69,95 eurot, 12.06.
8. a väärtuses 262 eurot, 12.06.
9. a väärtuses 262 eurot, 23.06.
10. a väärtuses 342,32 eurot, 30.06.
11. a väärtuses 81,29 eurot, 09.07.
12. a väärtuses 262,33 eurot, 22.01.
13. a kaupa väärtuses 199,52 eurot. Kostja on saadetised kätte saanud postkontori kaudu. Tulenevalt kostja isiklikust konto väljavõttest oli kostja kohustus hageja ees 22.01.
14. a seisuga 2 048,22 eurot. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tasumata igakuised kokkuleppelised maksed ning väikelaenulepingu tingimuste kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda ning nõuda kogu võlasumma kohest tasumist, kui klient on osaliselt või täielikult viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja kui krediidiandja on edutult andnud täiendava tähtaja summas tasumiseks. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmiseks, hoiatades, et võla tasumata jätmise korral antakse nõue hiljemalt 20.01.
15. a inkassomenetlusse. Kostja tähtaegselt oma kohustust ei täitnud. Kostja tasus inkassomenetluses 150 eurot. 2 Hageja palub kostjalt välja mõista, põhivõlgnevus 1 898,22 eurot, viivis 564,51 eurot (21.01.2016 -27.03.2017.a.) ja kahju 37,27 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista L. D.lt välja hageja menetluskulude katteks 520 eurot (millest 250 eurot riigilõiv ja 270 eurot õigusabikulu). KOSTJA VASTUVÄITED
16. Kostja nõustub, et soetas hagejalt kaupa 2 895,62 euro väärtuses. Kostja väidab, et ajavahemikul 10.08.
17. a kuni oktoober
18. a on kostja tasunud hagejale kokku 2 110 eurot. Kostja ei nõustu hagis märgitud põhivõla summaga kuna hageja on põhivõla sisse märkinud nii intressi, konto haldustasu kui ka leppetrahvi. Hageja nõuab kohustuste rikkumise eest kahte leppetrahvi – makse hilinemise tasu ja makse meeldetuletustasu, so 10 eurot iga hilinemise eest. Kostja leiab, et eelnimetatud summa on ebamõistlik, heade kommete vastane ja põhjendamatu. Hageja on kokku arvestanud maksete hilinemise eest 42,12 eurot. Kostja taotleb eelkirjeldatud ebamõistliku leppetrahvi vähendamist nullini. Kostja osundab, et maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja teistsuguse protsendimääraga viivist. Kostja palub viivist vähendada

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määrani.

Hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on kostja arvates ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt suur. Hageja on kostja vastu esitanud kaks samasisulist hagi (teine on tsiviilasi nr 2-17-101145). Mõlema hagiavalduse koostamiseks väidetavalt kulutatud aeg ei ole usutav ja õigusabikulu ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja palub muuhulgas arvestada, et on vähekindlustatud üksikema, kasvatab üksi alaealist last. Kostja pere igakuise sissetuleku moodustavad peretoetus, lapse toitjakaotuspension ja töötasu, mis kulub pere esmavajalike vajaduste katteks. Kostja sissetulek ei võimalda võla kohest tasumist, mistõttu palub kostja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt et kostja tasub võla igakuiste maksetega 20 eurot kuni võla täieliku tasumiseni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Arvestades hagi hinda 2 500 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Nii hageja kui ka kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega.
2. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 1 898,22 eurot, viivised 564,51 eurot ja kahju hüvitist 37,27eurot.
3. Vaidlust ei ole selles, et kostja soetas hagejalt kaupa. Poolte vahel olid lepingulised suhted (tl 20), sõlmitud tarbijakrediidileping võlaõigusseaduse (

) § 405 mõttes. Vastavalt üldtingimustele loeti leping sõlmituks tellija poolt krediidiga tellitud kauba vastuvõtmisest (tl 20).Vaidlust ei ole selles, et kostja kauba kätte sai. Hagile lisatud kliendikonto väljavõttest tulenevalt on kostja põhinõue hageja ees 2 048,22 eurot (sisaldab intressi, konto haldustasu, meeldetuletustasu) - 150 eurot (inkassomenetluses tasutud 150 eurot) = 1 898,22 eurot. 6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi 2. lõike järgi lasub hagimenetluses tõendite esitamise kohustus pooltel. 3 7.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue hageja ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust, mille alusel kostja tellis hagejalt kaupa ja kohustus kauba eest tasuma. Hageja esitas kohtule arve/saatelehed (tl 21-32) ja konto omaniku Liilija D. kontoväljavõtted (tl 42-46). Hageja märgib hagis, et kostja tellis hagejalt kaupa 07.03.

1. a kuni 20.01.
2. a, nõude aluseks on kostja poolt nimetatud ajavahemikul tellitud kauba eest tasumata jätmine. Kostja ei ole nõus põhivõla suurusega, kuid ühtegi tõendit tasutud maksete kohta esitanud ei ole.
3. Kohus ei nõustu hageja poolt võlgnevuse summaga. Hageja nõue tuleneb alates 07.03.
4. a esitatud tellimusest, seega ei loe kohus enne nimetatud kuupäeva kontojääki nõude hulka.
5. Hageja esitatud kliendikonto väljavõttest tulenevalt on kostja ajavahemikus 07.03.2014.a 22.01.
6. a tellinud kaupa summas 2 292,15 euro väärtuses ning tasunud makseid kokku 1 384,56 eurot (tl 42-44). Konto väljavõtte kohaselt tellis kostja 07.03.
7. a kuni 22.01.
8. a kaupa summas 2 292,15 eurot. Kostja on nimetatud perioodi eest tasunud 1 384,56 eurot. 2 292,15-1 384,56150 (inkassomenetluses tasutud) = 757,59 eurot. Kohus arvestab kostja võlgnevuseks 757,59 eurot.
9. Kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 757,59 euro ulatuses ning mõistab kostjalt välja 07.04.2014 kuni 22.01.2016 tarbijakrediidileping alusel saadu eest 757,59 eurot. Viivis. 11.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, samuti täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumine annab võlausaldajale õiguse õiguskaitsevahendite kohaldamiseks võlgniku vastu. 12.

§ 101

sätestab õiguskaitsevahendid, mida võlausaldajal on õigus rakendada kohustust rikkunud võlgniku vastu. Muuhulgas võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, samuti nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest (

§ 101lg 1 p 1 ja 6).

13. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja viivise nõue on 21.01.

1. a kuni 27.03.
2. a summas 564,51 eurot (1 898,22 eurot x 0,069%=1,31 eurot x 431 päeva= 564,51 eurot).
3. Kuna kohus vähendab võlgnevuse suurust, esitab kohus omapoolsed arvestused viivise kujunemise osas. Kohus lähtub lepinguga kokkulepitud viivisemääras. 4 21.01.
4. a kuni 27.03.
5. a 757,59 eurolt moodustab viivis summas 225,82 eurot (vt viiviseraport).
6. Kohus rahuldab hageja viivise nõude summas 225,82 eurot.
7. Kohus möönab, et tulenevalt hageja poolt esitatud kostja konto väljavõtte seisust, ei ole kostja täitnud oma maksekohustust nõuetekohaselt. Samuti nähtub konto väljavõttest, et kostja on alates 07.03.
8. a kuni 22.01.
9. a tellinud kaupa väärtuses 2 292,15 eurot ja hageja on nimetatud perioodil arvestanud intresse 865,65 eurot, mis teeb u. 37,75% tellitud kauba summast.
10. Hageja ei ole mitte millegagi põhjendatud hageja enda poolset viivitamist oma nõudeõiguse teostamisega kohustust rikkunud võlgniku suhtes. Samuti ei ole kohtule esitatud selgeid tõendeid, kui suures summas on laekunud maksetest arvestatud põhivõlgnevuse katteks ja palju intresside katteks, mistõttu on hageja loonud ebaselge olukorra, kus kostjale võib jääda ekslik mulje võlgnevuse suurusest.
11. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist (sissenõudmiskulu) 37,27 eurot inkassoteenuse eest (tl 16). Kohus on seisukohal, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlik kulu võib olla vaadeldav võlausaldaja kahjuna

§ 115mõttes seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega 19.

Kostja taotleb kohtult määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis selliselt, et võimaldada tasuda kohustus igakuiste maksetena 20 eurot. Kostja märgib, et majanduslik seisund ei võimalda tasuda võlga koheselt (tl 63).

1. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus ei pea põhjendatuks määrata kindlaks otsuse täitmise viisi samadel tingimustel nagu kostjal oli lepingujärgsete maksete tasumisel. Kohus möönab, et ühekordse maksena võib olla kostjal kohustuse täitmine raskendatud ning ohustaks kostja ja alaealise lapse igapäevast toimetulekut, kuid kostjal tuleb oma majanduslikku seisundit ja maksevõimelisust arvestada ka kohustuste võtmisel. Kohus on seisukohal, et otsuse täitmise võimaldamine 12 (kaksteist) kuu jooksul võrdsete osamaksetena on kohustuse suurust arvestades mõistlik ega koorma kostjat ebaproportsionaalselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS
2. TsMS § 405 lg 1 p 3 kohaselt võib hagi lahendamisel lihtmenetluses näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad. Kohus rahuldab hagi osaliselt.
3. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 5 Arvestades TsMS § 163 lg 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (40,827%). Seega 40,827% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja on tasutud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses summas 90,81 eurot, hagiavalduse esitamisel 159,19 eurot, kokku 250 eurot ning õigusabikulud summas 270 eurot.
4. Kohus leiab, et hageja taotletud õigusabikulu 270 eurot hagiavalduse esitamise eest tavapärase mahu ja keerukusega võlaõiguslikus vaidluses on põhjendamatult suur ega ole vastavuses õigusabitoimingutele eeldatavalt vajamineva ajakuluga. Viru Maakohtu menetluses on 2 identset tsiviilasja (2-17-101145 ja 2-17-101147), milles Consortio Fashion Group OÜ nõuab Lillia D.lt võla tasumist. Tsiviilasjade asjaolud on samad, erinevus üksnes nõude suuruses, järelikult on sama ka vajalike õigusabitoimingute sisu. Kohus arvestab muuhulgas hagihinda, samuti eeldatavat ajakulu 1,5 leheküljelise hagiavalduse koostamiseks tavapärase mahu ja keeruksega võlaõiguslikus vaidluses ning loeb põhjendatud ajakuluks 1, 5 tundi. Arvestades tunnihinda 90 eurot, on põhjendatud õigusabikulu 135 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist ja TsMS § 163 lg 1 alusel määratud jaotust, mõistab kohus L. D.lt välja hageja menetluskulude katteks 40,827 % ehk 157,18 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6