Tsiviilasi nr 2-14-20930 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2017.a, Tallinn Ts

) § 153 lg 1 p-i 1 kohaselt käendus lõpeb käendusega tagatud kohustuse lõppemisega. Antud juhul põhikohustust enam ei eksisteeri selles osas, milles hageja kui võlausaldaja sõlmis põhivõlgnikuga kokkulepped. Kostja kui käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine

§ 145

lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Ülaltoodud kompromisside sõlmimisega lõppesid põhivõlgniku kohustused hageja ees. Vastavas osas lõppes ka kostja kui käendaja vastutus hageja ees. Hageja apellatsioonkaebus 4. Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega rahuldatakse hagi osaotsusega lahendatud osas täielikult ja mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 65 982,40 eurot ning jäetakse menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus asus ekslikule seisukohale, nagu oleks OR8 alltöövõtulepingutest tulenev põhinõue kostja vastu lõppenud ning nagu oleks see nõue lahendatud varasemates kohtuvaidlustes, mille puhul oleks hageja esitanud nõude põhivõlgniku vastu. Hageja ja põhivõlgniku vahel ei ole sõlmitud kompromisse ega võlasuhte lõpetamise kokkuleppeid. Hageja ei nõua kostjalt ei täiendavalt ega teistkordselt summade tasumist, nagu ekslikult leidis maakohus. Hageja ja OÜ Kinema vahel on tsiviilasjas nr 2-16-147 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt kohustub OÜ Kinema tasuma hagejale hiljemalt 17.02.2017.a kokku 20 000 eurot (mis on hagejale ka tasutud). Samas ei muuda see kompromiss ega kompromissi kohase makse laekumine hageja põhinõude suurust kostja vastu. Hageja ja Kinema AS (pankrotis) vahel sõlmitud alltöövõtulepingust nr 30122013-2 tulenevate Kinema AS (pankrotis) kohustuste täitmine oli tagatud nii kostja käendusega kui ka OÜ Kinema poolt antud garantiiga. Hageja selgitas, et OÜ Kinema poolt tasutud makse 20 000 eurot on kantud võlgnevuse katteks selliselt, et 3400 eurot on arvestatud tsiviilasjas nr 2-16-147 hagejale tekkinud menetluskulude katteks, sh riigilõiv summas 1050 eurot, õigusabikulud maakohtus summas 1650 eurot ja õigusabikulud ringkonnakohtus summas 700 eurot ning 16 600 eurot on arvestatud alltöövõtulepingust nr 30122013-2 tuleneva viiviste võlgnevuse katteks, mille tulemusena jääb tasumata viiviste võlgnevuseks 117,83 eurot. Arvestades eelnevat, on alltöövõtulepingu nr 30122013-2 alusel hagejale jätkuvalt tasumata põhivõlgnevus summas 27 474,58 eurot, täiendav põhivõlgnevus summas 6492,76 eurot ja viiviste võlgnevus minimaalselt summas 117,83 eurot. Hageja poolt 4

§ 153lg 1 p 1).

Maakohus ei ole aga välja selgitanud ega tuvastanud asjaolusid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, kas ja mis ulatuses on käendusega tagatud kohustused (põhikohustused) lõppenud. Seetõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul kontrollida ka maakohtu otsuse seaduslikkust. Asjaolu, et käendusega tagatud kohustuste osas oli antud ka garantii ning garantiiandja suhtes algatatud kohtuasjad lõppesid kompromissiga, ei tähenda seda, et käendusega tagatud kohustused on lõppenud. Garantiiandja ja käendaja on tagatud kohustuse suhtes solidaarvõlgnikud ning ühe suhtes menetluse lõpetamine kompromissiga ei too kaasa teise solidaarvõlgniku kohustuse lõppemist. Tagatise andja saab võlausaldajaga kokku leppida üksnes tagatissuhtest tulenevate nõuete lõppemises, mitte tagatud kohustustest tulenevate 5

§ 66

lg 1 kohaselt kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. Kohtu ette ei ole toodud ka

§ 66

lg 2 asjaolusid.

§ 67

lg 1 lause 1 kohaselt kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Seega üksnes tagatud kohustuste täies ulatuses täitmine solidaarvõlgniku poolt vabastab teise solidaarvõlgniku kohustuse täitmisest. Seega peab maakohus välja selgitama ja tuvastama asjaolud, kas ja mis ulatuses on kostja kui solidaarvõlgnik kohustuse täitmisest vabastatud. Ringkonnakohus märgib, et solidaarkohustuse täitmise vastuväite esitamisel on täitmisega seotud asjaolude kohtu ette toomise ja tõendamise kohustus kostjal.

1. TsMS § 656 lg 1 p 6 kohaselt on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kuna asi tuleb maakohtule saata uueks lahendamiseks sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest, siis ei ole põhjust määrata apellatsioonimenetluses kohtuistungit. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
2. Vastuapellatsioonkaebuses taotles kostja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist ringkonnakohtu poolt. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab asja uueks läbivaatamiseks saatmisel maakohtu otsuse täielikult, sh ka menetluskulude jaotuse osas, kuid ei tee selles osas ise uut otsust, tuleb vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3 viimane lause). Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 6