Obsah (7)

§ 97§ 99§ 101§ 102§ 96§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Kohtuotsuse tegemise aeg ja 27.04.2017, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-16-126078 Tsiviilasi A

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hagejate isa (lk 36 – 37) ja et hagejatel on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist. Samuti ei vaidle pooled, et kostja ei ole lastele elatist maksnud. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis seaduses sätestatud määras. Kostja vaidleb nõudele vastu. 7.

§ 99

lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama sätte lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulusid.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitusse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Kuivõrd hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimummääras, ei pea nad tõendama oma igakuiseid kulusid. Seega moodustasid kummagi hageja igakuised kulud

1. a 430 eurot. Eeldatakse, et
2. a moodustavad alaealise lapse igakuised ülalpidamiskulud 470 eurot.
3. Kostja toob välja, et osa laste kuludest on kaetud riiklike toetustega. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 1 sätestab, et lapsetoetuse saamise õigus on igal lapsel sündimisest kuni 16aastaseks saamiseni. Sama sätte lg-st 2 nähtub, et põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Sama sätte lg 3 esimene lause sätestab, et lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kuni 31.12.2016 kehtinud riiklike peretoetuste seaduse § 5 sätestas samad põhimõtted lapsetoestuse maksemiseks nagu hetkel kehtiv PHS. Hageja I õpib Tallinna Tõnismäe Reaalkooli
4. klassis (lk 65) ehk gümnaasiumis ja seega on tal õigus saada lapsetoetust summas 50 eurot PHS § 17 lg 2 ja 3 alusel. Hagist nähtub, et hageja II õpib
5. klassis ehk põhikoolis ja ka temal on õigus saada lapsetoetust summas 50 eurot PHS § 17 lg 2 ja 3 alusel. Seega on laste igakuised kulud kaetud osaliselt riikliku lapsetoetusega.
6. Kostja väidab, et tema varaline seis ei võimalda tal anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras ja elatise suuruse määramisel tuleb arvestada asjaoluga, et vanem oleks võimeline kohtuotsust täitma. Kohus järeldab sellest, et kostja taotleb

§ 102

lg 2 kohaldamist ja elatist vähendamist alla seaduses sätestatud määra.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama sätte lg-st 2 nähtub, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus 4 vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-174-16 p-s 13 avaldanud, et

§ 102

lg 2 puhul on tegemist näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Kolleegium leiab, et

§ 102

lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Tuvastamaks kas esinevad alused

§ 102lg 2 kohaldamiseks tuleb tuvastada kostja varaline seis.

Kostja avaldas, et tema igakuine sissetulek on 470 eurot (bruto) ja väljaminekud 350 eurot. Kostjale kuulub arvelduskonto AS-s LHV Pank, millele ei ole perioodil 21.09.2016 – 21.03.2017 raha laekunud (lk 134 – 136). Kostjal ei ole kontosid muudes krediidiasutustes. Kostja ei ole seotud ütegi äriühinguga (lk 143). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale perioodil 01.03.2016 – 28.02.2017 tehtud pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlusmaksete mahaarvamist väljamakseid summas 4 554,40 eurot või 379 eurot kuus. Kohus ei ole tuvastanud ja hageja ei ole tõendanud, et kostja teenib täiendavat sissetulekut töötades nn „mustalt“. Kohus leiab, et kostja sissetulekuks, mille arvelt ta saaks anda lastele ülalpidamist tuleb lugeda 379 eurot. Arvestades kostja varalist seisundit, st kostja igakuine sissetulek 379 eurot kuus, muu vara, mille arvelt saaks kostja anda lastele ülalpidamist, kostjal puudub, samuti seda, et osa laste igakuistest vajadustest miinimummääras on kaetud riikliku toetusega, ja arvestades vajadust tagada kostjale inimväärne elustandart, asub kohus seisukohale, et esinevad alused

§ 102

lg 2 kohaldamiseks ja kostjalt hagejate kasuks väljamõistetava elatise vähendamiseks.

§ 102

lg 2 kolmanda lause kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Jagades kostja igakuise sissetuleku summas 379 eurot kolmega (st kostja ja tema kaks alaealist last) saame 126,33 eurot. Kohus leiab, et summaks, mille ulatuses on kostja võimeline andma kõigile oma lastele ülalpidamist võrdsetes osades tuleb lugeda 126,33 eurot kuus. Sama summa jääb kostjale tema enda vajaduste rahuldamiseks. Kohus rahuldab

§ 96

, § 97 p 1, § 100 lg 1 ja § 102 lg 2 alusel hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise summas 126,33 eurot kuus alates 04.11.2016 kuni hageja I täisealiseks saamiseni 23.12.

1. Kohus mõistab kostjalt hageja II kasuks välja elatise summas 126,33 eurot kuus alates 04.11.2016 kuni hageja II täisealiseks saamiseni.
2. Kostja esitas 17.04.2017 menetlusdokumendis väite, et kuna hagejate ema sissetuleku suurus ületab kostja sissetuleku suurust, suudab hagejate ema lisaks laste ülalpidamise kohustusest oma osa täitmisele katta ka laste isa tasutava elatisemakse suuruse miinimummärast iga kuu puudujääva osa. Kohus järeldab kostja väitest, et ta soovib tugineda

§ 105

lg-le 3.

§ 105

lg 3 sätestab, et mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 5 Kohus määras pooltele 07.04.2017 kirjaga tähtaja 17.04.2016 lõplike seisukohtade esitamiseks. Kohus hoiatas menetlusosalisi, et lõplikes seisukohtades ei saa pooled esitada uusi asjaolusid, taotlusi ja väiteid ning kui menetlusosalised esitavad uued asjaolud, taotlused või väited, võib kohus jätta neid tähelepanuta. Kohus ei menetle TsMS § 331 lg 1 alusel kostja väidet, et kuivõrd laste ema sissetulek on kostja oma suurem, võib ema kanda laste kulusid suuremas mahus kui kostja ja seega esineb alus kalduda kõrvale vanemate osade võrdusest

§ 105lg 3.

Esmakordselt esitas kostja vastava väite lõplikes seisukohtades, st pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Varem ei ole kostja sellele väitele tuginenud, samuti ei ole hageja põhistanud, et väidete esitamise hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja väite menetlemine põhjustab menetluse lahendamise viibimist. 11. Hagejad nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi eest 01.11.2016 – 03.11.2016. Hagejate nõude aluseks on

§ 108

, mis sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd kostja on rikkunud laste ülalpidamise kohustust ja ta ei ole maksnud lastele elatist sealhulgas hagiavalduse esitamisele eelnenud ajal, on hagejatel õigus nõuda kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist perioodi eest 01.01.2016 – 03.11.2016. Kohus on otsuse ps 8 tuvastanud, et kostja peab maksma kummalegi hagejale elatist summas 126,33 eurot kuus. Kostjalt tuleb mõista

§ 108

alusel kummagi hageja kasuks välja elatis perioodi 01.11.2016 – 03.11.2106 eest summas 12,63 eurot (arvutuskäik: (126,33 eurot : 30 päeva) x 3 päeva). 12. Järgnevalt käsitleb kohus hageja I nõuet välja mõista kostjalt elatis seaduses sätestatud määras alates 24.12.2016 kuni hageja I kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni. Hageja I nõude aluseks on

§ 99

p 2, mis sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus märgib, et hageja I poolt

§ 99

p 2 alusel esitatud nõude lahendamisel ei kohaldu

§ 101. Hageja I nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras.

Sellest järeldub, et hageja I hinnangul moodustasid tema igakuised ülalpidamiskulusd

1. a 430 eurot ja
2. a moodustavad 470 eurot. Kohus selgitas hagejale II 18.01.2017 määruses (lk 44 – 46), et eeldada ei saa, et tema igakuised ülalpidamiskulud moodustavad seaduses sätestatud miinimummäära, ning et hagejal II tuleb välja tuua tema igakuiste kulude koosseis ja esitada tõendeid iga kulukirje kohta. Hageja II esitas oma kulude tõendamiseks tõendeid. Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja I kulusid ning hindab nende vajalikkust ja põhjendatust

§ 99lg-st tulenevalt.

Hageja I märgib, et tema igakuised kulud koosnevad kulutustest elamisele. Kulude suuruse kinnitamiseks esitas hageja Eesti Energia AS arveid (lk 59 – 60), millest nähtub, et hageja igakuised kulud moodustavad aasta lõikes keskmiselt 22,40 eurot kuus (arvutuskäik: ((136,62 eurot + 185,06 eurot + 239,33 eurot + 245,72 eurot) : 12 kuud) : 3 inimest (eluaset kasutatavate inimeste arv). Kohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja I kuluks on kulutused internetile summas 6,32 eurot kuus (lk 61, arvutuskäik: 18,96 eurot : 3 inimest (teenust kasutavate inimeste arv). Kohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud. 6 Hageja I saab täiendavat õpet matemaatikas, millega kaasneb kulu keskmiselt 16,25 eurot kuus (lk 61 pöördel, arvutuskäik: 65 eurot : 4 kuud). Kohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud. Samas kohus märgib, et kulu langeb ära siis, kui hageja I lõpetab gümnaasiumi, mis toimub eelduslikult suvel

1. Hageja I käib treeningutel, millega kaasneb kulu 49 eurot kuus (lk 62). Kohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja I kannab kulusid riietele, pesemisvahenditele jne. Hageja I esitas tõendid kulude kandmise kohta summas kokku 331,03 eurot (lk 57, lk 62, lk 63 pöördel – 64). Märgitud summa tuleb jagada 12 kuuga, sest suuri väljaminekuid nõudvaid riideesemeid ja muid esemeid ei osteta igakuiselt ja saame hageja I keskmiseks igakuiseks kuluks 27,58 eurot. Kohus leiab, et kulu on vajalik ja põhjendatud. Hageja I kuluks on koolivälistel ekskursioonidel käimine, kino ja kontsertide külastamine. Kohus loeb märgitud kulud hageja I meelelahutuskuluks. Hageja I väidab, et kulud Praha reisile olid 390 eurot, millele lisandub taskuraha 100 eurot, klassiekskursioon Venemaale maksis 300 eurot. Hageja I esitas tõendid kulude kohta (lk 62 pöördel – 63). Hageja I esitas tõendid kinos ja kontsertidel käimise kulude kohta summas kokku 67,18 eurot (lk 63 pöördel). Kohus leiab, et hageja I meelelahutuskulud on põhjendamatult kõrged. Arvestada tuleb ka seda, et hageja I lõpetab varsti gümnaasiumi ja kulud koolivälistele ekskursioonidele langevad ära. Kohus leiab, et hageja I esmavajaduste hulka ei kuulu kino, kontsertide jne külastamine ühes kuus mitu korda. Arvestades hageja I vanust peab kohus põhjendatuks tema meelelahutuskuluks 40 eurot kuus, milline summa võimaldab hagejale I igakuiselt sedalaadi tasulist meelelahutust. Hageja I väidab, et tema kulud seoses telefoni kasutamisega on 20 eurot kuus. Hageja I ei ole esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks. Seega ei ole hageja I tõendanud, et tema telefonikulud moodustavad 20 eurot kuus. Hageja I väidab, et tema toidukulud on 230 – 270 eurot kuus. Hageja I ei ole esitanud tõendeid oma väite kinnitamiseks. Kohus loeb üldteadaolevaks asjaoluks, et inimene vajab igapäevaselt toitu, millega kaasnevad kulud. Kuigi hageja I ei ole tõendanud oma toidukulude suurust, loeb kohus hageja I toidukulude suuruseks 170 eurot kuus. Seega moodustavad hageja I igakuised kulud kokku 331,55 eurot (22,40 eurot + 6,32 eurot + 16,25 eurot + 49 eurot + 27,58 eurot + 40 eurot + 170 eurot).
2. Hageja I õpib Tallinna Tõnismäe Reaalkooli
3. klassis (lk 65). Kuivõrd hageja I õpib gümnaasiumis, ei saa temalt eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks. Kumbki pool ei ole väitnud ega tõendanud, et hageja I teenib iseseivalt raha enda ülalpidamiseks. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolud, millest saaks järeldada, et hagejale I kuulub vara, mille arvelt ta saaks ennast ülal pidada. Seega jäävad hageja I igakuised kulud talle ülalpidamist andma kohustatud isikute ehk vanemate kanda. Kumbki vanem peab andma hagejale I ülalpidamist summas 165,77 eurot (331,55 eurot : 2 vanemat). Kohus on hinnanud kostja varalist seisundit otsuse p-s 8 ja otsuse samas punktis on kohus tuvastanud, et kostja on võimeline andma kummalegi tema ülalpidamisel olevale lapsele ülalpidamist summas 126,33 eurot kuus. Seega esineb alus vähendada kostjalt hageja I kasuks väljamõistetavat elatist

§ 102lg 1 alusel.

Kohus leiab, et hageja võib maksta hagejale I elatist summas 126,33 eurot kuni viimane omandab põhihariduse või kõrghariduse, kuid mitte 7 kauem kui hageja I 21-aastaseks saamiseni. Hagejale I elatise maksmine summas 126,33 eurot ei kahjusta kostja enda tavalist ülalpidamist ja annab talle võimaluse täita ülalpidamiskohustust ka hagejale II ees. Hageja I kasuks väljamõistetava elatise suuruse otsustamisel on kohus arvestanud ka asjaolu, et osa hageja I kuludest on kaetud riikliku lapsetoetusega, mida on hagejal I õigus saada kuni 19-aastaseks saamiseni või keskhariduse omandamiseni. Kohus rahuldab

§ 96

, § 97 p 2, § 100 lg 1, § 102 lg 1 alusel hageja I nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja I kasuks välja elatise summas 126,33 eurot kuus alates 24.12.2016 kuni hageja I omandab kesk- või kõrghariduse, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1. Hagejad märgivad, et nende ema on saanud elatisabi kokku summas 322,86 eurot (161,43 eurot ühe lapse kohta). Sellest kohus järeldab, et laste ema on taotlenud elatisabi maksekäsu kiirmenetluse käigus. Kohus märgib, et hagejatel ei ole õigust nõuda elatist käesoleva kohtuotsuse sundtäitmisel elatisabi taotlejale riigi poolt kummalegi lapsele väljamakstud 161,43 euro ulatuses. Elatisabi saaja nõue läheb elatisabi määramise otsuse tegemisel üle riigile ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui elatisabi taotlejale riigi poolt väljamakstud elatisabi osas.
2. Hagejate taotlusel ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel määrab kohus otsuse täitmise korra selliselt, et kostjal tuleb maksta elatist laste ema pangaarvele nr XXXX hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks järgmise kuu eest ette. Selgituseks märkida „elatis“ ja viide kalendrikuule, mille eest elatist makstakse. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, sest hagi rahuldatakse osaliselt. Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 8