Obsah (7)

§ 15§ 6§ 7§ 14§ 18§ 8§ 29

2-17-10242 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 18.07.2017, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-17-10242 Menetlustoiming Hagita menetlus, l

) ei ole sätestatud teisiti.

§ 15

lg 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

§ 7lg 1 sätestab alused, millal kohus keeldub riigi õigusabi andmisest.

Kohus leiab, et ei esine nimetatud lõike punktides 1-2, 5-12 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Riigi õigusabi andmiseks hindab kohus muuhulgas ka isiku majanduslikku seisundit ja võimet ise õigusabi eest tasuda (

§ 7

lg 1 p 4) ning võimalusi tasuda kulud taotlejale kuuluva ja raskusteta müüdava vara arvel (§ 7 lg 1 p 3). Avaldaja majandusliku seisundi teatise kohaselt on avaldaja töötav pensionär. Avaldaja sissetulekuks on pension 240 eurot. Avaldaja on asunud tööle statistikaametisse alates 06.2017, kuid pole veel töötasu saanud. Kinnistusraamatu ja Liiklusregistri andmete kohaselt ei oma avaldaja kinnistuid ega sõidukeid, mida oleks võimalik võõrandada. Muud registreeritud vara kohus ei tuvastanud. Seega pole avaldaja puhul täidetud

§ 7lg 1 p 3 eeldus.

2 Teatise kohaselt omab avaldaja arvelduskontot Swedbank AS-is. Avaldaja on esitanud oma pangakonto väljavõtte perioodil 01.04.2017-01.07.

1. Kontolt nähtuvalt saab avaldaja pensionit xxxxx5 eurot, sotsiaaltoetust xxxxx eurot ja peretoetust xx eurot. Avaldaja on igakuiselt teinud sularaha sissemakseid kuni summas 50 eurot. Muid sissetulekuid kontolt ei nähtunud. Kohus esitas päringu Eestis tegutsevatesse pankadesse. Pankade vastuste kohaselt omab avaldaja arvelduskontot veel AS-is SEB Pank (saldo -0,90 eurot) ning AS-is LHV Pank (saldo 0,00 eurot). Swedbank AS-i vastuse kohaselt omab avaldaja nende pangas kahte arvelduskontot. Ühe jääk on 0,00 eurot. Avaldaja omab ka pensionifondi osakuid turuväärtusega xxxxx eurot. Pank esitas avaldaja teise kasutuses oleva arvelduskonto väljavõtte perioodil 01.03.2017-12.07.
2. Väljavõttest nähtuvalt sai avaldaja märtsis 2017 lõpparve AS-lt Eesti Post summas xxxxxx eurot ja võttis end töötuna arvele. Oma kuludeks on avaldaja märkinud eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 80 eurot, kulutused transpordile 20 eurot, kommunaalmaksed 100 eurot, elekter 35 eurot, liikluskindlustus 16 eurot, Starman 36 eurot ja ravimid 20 eurot, kokku
3. Avaldaja on märkinud, et kuludest puudujääva osa maksmisega abistab tema täisealine poeg. Avaldajal on võlgnevused STV ees igakuise summana 10 eurot, Elisa ees ühes kuus 5 eurot ja Biolevi ees igakuiselt 5 eurot. Lisaks tasub avaldaja Ergo Kindlustusele igakuiseid makseid 22 eurot. Igakuised kohustused on kokku 42 eurot.

§ 14

lg 1 kohaselt arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ja sissetulekut ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekut, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei arvestata taotlejale kuuluvat vara, millele seaduse kohaselt ei saa sissenõuet pöörata. Samuti ei arvestata taotlejale kuuluvat ning tema ja temaga koos elavate perekonnaliikmete igapäevakasutuses olevat eluaset ega vajalikku sõiduvahendit, kui nende arv ja väärtus on õiglases suhtes perekonna suuruse, sõiduvajaduse ning sissetulekuga. TMS § 131 lg 1 p 1, 2 ja 10 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele, puudega inimese sotsiaaltoetusele ja riiklikule pensionile seadusega sätestatud ulatuses. Hinnanud avaldaja sissetulekut, muud vara ning kulutusi ja kohustusi võlausaldajate ees, leiab kohus, et avaldaja ei ole võimeline õigusabi kulusid ise kandma. Arvestades taotluses esitatud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt võimeline tasuma asjatundliku õigusteenuse eest ning seega esineb

§ 6lg 1 järgi alus temale riigi õigusabi andmiseks.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et avaldajale tuleb anda õigusabi riigi kulul ning määrata talle esindaja. Lähtudes

§ 18

lg-st 1 nimetab avaldaja esindava advokaadi Eesti Advokatuur.

§ 15

lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks sama seaduse § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §-le 16.

§ 8sätestab riigi õigusabi andmise viisid.

Kohus leiab, et lähtudes vaidluse sisust ja avaldaja majanduslikust olukorrast, tuleb avaldajale vastavalt

§ 8

p-le 1 anda õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus hoiatab, et isikult, kes on riigi õigusabi taotlemisel teadvalt esitanud valeandmeid ja keda ei oleks õigete andmete esitamise korral täielikult või osaliselt vabastatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusest, mõistab riigi õigusabi andmise 3 otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud välja täies ulatuses. Lisaks riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi kuludele mõistab kohus valeandmeid esitanud isikult välja intressi kuus protsenti aastas riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude tasumata osa pealt arvutatuna alates riigi õigusabi osutajale tasu väljamaksmisest ja kulude hüvitamisest (

§ 29

). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 4