Haldusasi 3-14-53299 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-14-53299 Haldusasi OÜ BALTIC BOLT ja OÜ Combidek Logistika kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.12.2014.a intressinõude nr 133/179797 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 13.05.2016.a Menetlusosalised Kaebajad OÜ BALTIC BOLT ja OÜ Combidek Logistika, esindaja vandeadvokaat Priit Lätt Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindajad Andreas Aas ja Kristel Uibo RESOLUTSIOON Jätta OÜ BALTIC BOLT ja OÜ Combidek Logistika kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Maksu- ja Tolliameti (MTA) 29.12.2014.a intressinõudega nr 13-3/179797 kohustati OÜ-t BALTIC BOLT ja OÜ-t Combidek Logistika viidetega maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg 2 p-le 3, §-le 46 ja § 115 lg-tele 1 ja 3 ning võlaõigusseaduse §-le 65 tasuma solidaarselt intressivõla summas 34 640,15 eurot (tl 26-50). Intressinõudest nähtuvalt ei arvestatud MKS § 119 lg 7 alusel intresse maksuvõla osalt, mis puudutab tavatollimaksu ja tavatollimaksult arvutatavalt käibemaksu, kuna „Baltic Bolt OÜ on kinnitanud, et ei olnud teadlik heauskse ostjana päritolutõendite valedel alustel väljastamisest või nende tõendite võimalikust võltsimisest“ (tl 26p).
- OÜ BALTIC BOLT ja OÜ Combidek Logistika esitasid 30.12.2014.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 29.12.2014.a intressinõude nr 13-3/179797 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 06.01.2015.a menetlusse ja määras vastustajaks MTA. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebajate seisukohad. 3.1 Intressinõudel puudub õiguslik alus. Puudub vaidlus, et: 1) 29.09.2011.a deklareeris kaebaja OÜ Conbidek Logistika tollideklaratsiooniga IM A EE1310EE92065800 enda nimel ja kaebaja OÜ BALTIC BOLT eest Tai Kuningriigi äriühingult UNITED FRONITIER Co. Ltd imporditud kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuriga; 2) koos tollideklaratsiooniga esitati Tai Kuningriigi väliskaubanduse osakonna poolt UNITED FRONTIERS Co. Ltd-le väljastatud päritolusertifikaat vormil A, mis tõendas kauba Tai Kuningriigi päritolu ning mis andis imporditud kaubale tollisoodustuse (s.o tollimaksumäär 0%); 3) kaebajad ei olnud ega ole teadlikud vaidlusaluse päritolutõendi valedel alustel väljastamisest või selle võimalikust võltsimisest ning OÜ BALTIC BOLT tugines sellele heauskse ostjana tolliprotseduuri läbimisel 2011.a septembris. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et kaebajad oleks olnud teadlikud sellest, et sooduspäritolu ei ole või et esineb mistahes takistusi selle tõendamisel. Kõik järelkontrollis kogutud tõendid viitavad sellele, et OÜ BALTIC BOLT tegi mõistliku äripartnerina kõik endast oleneva selleks, et toodete sooduspäritolu oleks kindlustatud ja ta saaks selle tõttu 0%-list tollimaksu rakendada; 4) OLAF ei ole tuvastanud kaebajate seotust võimaliku tollipettusega; 5) heausksuse hindamisel on senises haldus- ja kohtupraktikas peetud oluliseks ka järelkontrollitava ettevõtja senist maksukuulekust ja tegevust, importide ajalugu, sealhulgas varasemaid importe teistest riikidest, ning samuti isiku seotust varasemate dumpinguvastaste tollimaksudega seotud uurimistega. Vaidlust ei ole selles, et oma pika tegevuse jooksul ei ole kaebajatele olnud maksualaseid etteheiteid. Samuti ei ole OÜ BALTIC BOLT varem importinud kaupu sooduspiirkondadest. Ka need asjaolud kogumis viitavad sellele, et kaebajad tegutsesid heauskselt ja äris nõutava hoolega. 3.2 MKS § 119 lg 7 välistab käesoleval juhul intressi arvestamise täies ulatuses, järgmistel põhjustel: 1) intressi arvestamine ja sissenõudmine ei täidaks praegusel juhul maksuintresside kehtestamise eesmärke, sest kaebajad ei olnud ega pidanudki olema teadlikud, et 29.09.2011.a imporditud kaupade tegelik päritolumaa on Tai Kuningriigi asemel Hiina Rahvavabariik ning nad ei ole rikkunud maksu- ja tollialaseid eeskirju; 2) järelkontrolli eesmärk on kontrollida päritolusertifikaadi vormis A märgitud päritolu õigsust. Kui päritolusertifikaadi vormis A märgitud kauba päritolu ei leia järelkontrolli käigus kinnitust, tuleb asuda seisukohale, et kauba päritolu on teadmata ning päritolusertifikaadi väljaandmine ja tariifse sooduskohtlemise kohaldamine on olnud ekslik ning seega tuleb sellisel juhul sellelt kaubalt tasuda imporditollimaksu, mille impordiliikmesriigi tolliasutus võib sisse nõuda vastavalt ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) art 220 lg-le
- Intressinõue on kaebajate arvates ka ebapiisavalt motiveeritud, kuna intressinõude arvutuskäik on raskesti loetav. 3.3 MKS § 119 lg 7 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 12 lg-st 1 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega ja §-st 31 tuleneva ettevõtlusvabadusega. Samuti võib kaebajate arvates esineda ka vastuolu PS §-ga 32, mis tagab omandipõhiõiguse. Kuna Eesti seadusandja on MKS § 119 lg-s 7 pidanud vajalikuks kehtestada intresside arvestamise keelu tollivormistusjärgse imporditollimaksude sissenõudmise korral kauba päritolu suhtes heauskselt importijalt, siis puudub praegusel juhul igasugune mõistlik põhjendus eristamaks „tavatollimaksu ja sellelt arvestatavat käibemaksu“ „dumpinguvastasest tollimaksust ja sellelt arvestatavast käibemaksust“. Kuna vaheteoks mõistlikku ja asjakohast põhjendust praegusel juhul ei ole, siis tuleb ka kõnealust ebavõrdset kohtlemist käsitleda meelevaldsena
- Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Antud juhul on lisaks tavatollimaksudele määratud kaebajatele maksuotsusega tasumisele ka dumpinguvastast tollimaksu ning dumpinguvastaselt tollimaksult arvutatavat käibemaksu. 2 Dumpinguvastaselt tollimaksu osalt on maksuhaldur arvestanud ka tasumisele kuuluvat intressi. MKS § 119 lg 7 sätte sõnastusest tulenevalt on selge, et intressi mittearvestamine puudutab vaid sellist intressi, mis tuleb tasuda sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks tunnistamise tulemusena (ning olukorras, kus maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest) tasumisele kuuluvalt (tava)tollimaksu summalt. Ka seaduseelnõu 596 SE seletuskirjas käsitletakse kitsalt vaid sooduspäritolu ja sooduspäritolutõendeid, seetõttu selgub ka eelnõu seletuskirjast, et MKS § 119 täiendamisel lg-ga 7 oli eesmärgiks intresse mitte arvestada vaid neil juhtudel, mil sooduspäritolutõendid ei vasta nõuetele ning seadusandja eesmärgiks ei olnud intressidest vabastamine juhtudel, mil kaupadele määratakse dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu. Nende maksude korral sätestab maksuvabastuse MKS § 119 lg 8 ning seda ka üksnes tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. 4.2 Silmas tuleb pidada, et dumpinguvastaste ja muude kaitsemeetmete puhul rakendatavad kaupade mittesooduspäritolureeglid ja sooduspäritolureeglid on oma eesmärkidelt erinevad ja teineteisest sõltumatud. Erinevalt üldiste soodustuste kavast, millise kohaldamise eelduseks on päritolusertifikaadi esitamine, ei ole dumpinguvastastest tollimaksu puudutavates õigusaktides kohustust koostada dokumenti, milline kinnitaks kaupade päritolu dumpinguvastaste õigusaktide alusel. Dumpinguvastaste meetmete õige rakendamine oleks ohustatud kui tariifisoodustusega seotud päritolusertifikaatide ebaõige väljaandmine omaks sellist mõju, mis vabastaks ettevõtja dumpinguvastaste tollimaksude tasumise kohustusest. Seega ei ole eksportiva riigi ametivõimud teinud ÜTS art 220 lg 2 p b tähenduses viga tollivõla osas, milline seondub dumpinguvastaste tollimaksudega. Igasugune Tai ametivõimude viga on praegusel juhul välistatud, kuna päritolusertifikaadid väljastati väärinformatsiooni alusel ehk Tai ametivõimud olid sertifikaate väljastades viidud õigusvastasesse eksimusse. Kolmandate riikide ametivõimude poolt väljaantud sooduspäritolu sertifikaadid ei saa seega tekitada kaebajates mingit õiguspärast ootust, et kaupade mittesooduspäritolu on ka määratud. Sooduspäritolu ja mittesooduspäritolu kindlaksmääramise erisust on käsitlenud ka Euroopa Kohus oma otsuses T-191/09 Hit Trading BV (p-d 42-44). 4.3 MKS § 119 lg 7 ei ole vastustaja hinnangul vastuolus PS-ga. Kui seadusandja oleks soovinud maksumaksjad vabastada intressi tasumise kohustusest ka dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult, sisalduks selline regulatsioon MKS § 119 lg-s
- Eelnevast nähtub selgelt, et seadusandja on soovinud eristada tavatollimaksult ning dumpinguvastaselt ja tasakaalustavalt tollimaksult arvestatavaid intresse ning nende arvestamata jätmist. MKS § 119 lg 7 ei ole vastuolus PS-st tuleneva võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna isikule maksude ja ka intresside tasumisel üldreeglist soodustusi andvaid sätteid tulebki tõlgendada kitsendavalt ja lähtuvalt konkreetse sätte sõnastusest ning mõttest, st ei saa kasutada analoogiat ega laiendada meelevaldselt sätte mõtet, mis looks täiesti uue intressi arvestamist välistava soodustuse, mida seadusandja ei ole ette näinud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Kohus, et ei nõustu kaebajatega, et kaevatav intressinõue on ebapiisavalt motiveeritud. Kohtu arvates on intressinõuet piisavalt põhjendatud ning sellele lisatud arvutuskäik kontrollitav. Intressinõudes on märgitud, et intressisumma arvestamisel lähtutakse MKS § 119 lg-s 2 sätestatud summeeritud intressiarvestuse põhimõttest, mille kohaselt intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. 3 5.2 MKS § 115 lg 1 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Sama lõike järgi intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. MTA 25.09.2014.a maksuotsusega nr 12.2-3/23440-5 määrati tasumisele kuuluvaks maksusummaks 62 385,21 eurot, mille tasumise eest vastutavad kaebajad, millest tollimaksu summa on 2165,75 eurot ja lõpliku dumpinguvastane tollimaksu summa 49753,78 eurot ning käibemaksu summa 10 465,69 eurot (tl 12-22) ning kaevatava intressinõudega kohustatigi kaebajaid MKS § 115 lg 1 ja 3 alusel solidaarselt tasuma intressivõlga summas 34 640,15 eurot (tl 26-50). Seega ei nõustu kohus kaebajatega, et intressinõudeks puudub õiguslik alus. 5.3 Kaevatavast intressinõudest nähtuvalt on MTA kohaldanud MKS § 119 lg-t 7, mille kohaselt intressi ei arvestata tollimaksu summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva riigi toll või muu selleks eksportivas riigis volitatud asutus on tunnistanud sooduspäritolu tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks ning maksukohustuslane ei olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest; ning mittearvestanud intresse kaebajate maksuvõla sellelt osalt, mis puudutab tavatollimaksu ja tavatollimaksult arvutatavalt käibemaksu. Käesoleval juhul pole aga kaubale sooduspäritolutõendit väljastatud. Puudub vaidlus, et kaebaja OÜ BALTIC BOLT esitatud äriühingule UNITED FRONTIER Co. Ltd väljastatud päritolusertifikaadi vorm A nr IA2001-0060818 osutus võltsinguks. Eelpoolnimetatud maksuotsusega on tuvastatud, et Tai Kuningriigi ametivõimud pole nimetatud äriühingule sertifikaate vormil A kunagi väljastanud (vt maksuotsuse p 3.3, tl 18). Seega ei ole tegemist MKS § 119 lg-s 7 kirjeldatud olukorraga, kus sooduspäritolutõend on väljastatud valedel alustel ja maksukohustuslane pole olnud sellest teadlik (vt ka 01.07.2005.a jõustunud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise ning sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus /eelnoud/eelnou/ccf287cd-8695-33e7-af53-d4be528abfa9/Tulumaksuseaduse,%20sotsiaalmaksu seaduse%20ja%20maksukorralduse%20seaduse%20muutmise%20ning%20sellest%20tulenevalt %20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus/), vaid sellist tõendit pole üldse väljastatudki. Seega puudus käesoleval juhul alus MKS § 119 lg 7 kohaldamiseks. Kuna aga eksitud on kaebajate kasuks, siis ei riku see nende õigusi ega anna seetõttu alust kaevatava haldusakti tühistamiseks (vt halduskohtumenetluse seadustiku § 44 lg 1). 5.4 Kuna MKS § 119 lg 7 kohaldamine ei riku käesoleval juhul kaebajate õigusi (vt p 5.3), siis puudub vajadus käsitleda kaebajate väiteid, mis käsitlevad selle väidetavat põhiseadusevastasust. Kohus kontrollib haldusakti õiguspärasust üksnes osas, milles see rikub kaebaja õigusi (vt RKHK 3-3-1-87-11, p 28).
- Menetluskuludest. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebajate menetluskulud nende endi kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Andreas Paukštys 4