← Eesti

2-16-1836/50

Obsah (14)§ 55§ 223§ 217§ 10§ 150§ 149§ 153§ 84§ 98§ 291§ 647§ 82§ 174§ 64

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Reet Allikvere ja Margo Klaar Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2017. a, Tallinn Tsiviilasja n

§ 55

), mis toob

§ 223lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.

Kinnisvaraportaali city24 andmetel müüakse samas piirkonnas samaväärseid kortereid hinnaga 59 000-72 000 eurot. Praegusel juhul moodustab ainuüksi hagejate nõudelt kohtutäituri tasu 1245,94 eurot, s.o 69,2 % müügihinnast.

  1. Kohtutäituri poolt asja ebaõige hindamise ja müümise tagajärjel on oluliselt rikutud nii sissenõudja kui ka võlgniku huvisid, hagejad on saanud vara alla turuhinna müümisest kahju, sest nende nõue jäi suures osas täitmata, mingit muud vara võlgnikul ei ole, võlgnikul jäid vara alla turuhinna müümisega hagejate ees kohustused olulises ulatuses täitmata ja on ka ilma varast, mille arvelt oleks võinud kohustust suuremas ulatuses täita. Kui kohtutäitur oleks vara hinnanud vastavalt turuväärtusele, oleks hagejad vara müümisel saanud sissenõudjatena rohkem raha, sest elatisnõuded oleks kuulunud rahuldamisele esmajärjekorras. Alles peale enampakkumise nurjumist oleks kohtutäitur võinud hinda alandada.
  2. Hagejad paluvad tunnistada kohtutäituri poolt täiteasjas nr 031/2008/3275 enampakkumine korteriomandile, asukohaga XXX, kehtetuks. Samuti paluvad kohustada kostjat IV andma nõusolek omanikukande kustutamiseks ja omandi tagasikandmiseks EEle ja kanda registriosa nr XXXXXXX II jakku omanikuna EE. Kostja I seisukohad
  3. Kostja I oma seisukohta ei esitanud. Menetluse kestel kuulutas Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr 2-16-2657
  4. märtsi
  5. a määrusega välja kostja I pankroti. Kostja I pankrotihaldur teatas, et Pärnu Maakohus lõpetas
  6. oktoobri
  7. a määrusega (jõustus
  8. oktoobril
  9. a) kostja I pankrotimenetluse raugemise tõttu ja vabastas pankrotihaldur Ly Müürsoo kostja I pankrotihalduri ülesannetest. Kostja II seisukohad 3
  10. Kohtutäitur ei nõustu hagiga. Kohtutäituri menetluses on EE (võlgniku) suhtes kolm täiteasja. Võlgnik on täitmisteated saanud kätte kas isiklikult või perekonnaliikme kaudu. Seega ei vasta tegelikkusele hagejate esindaja väited, et võlgnik ei olnud menetluse läbiviimisest teadlik. Vaidlusaluse korteriomandi registriosa IV jakku on kantud alates
  11. jaanuarist
  12. a hüpoteek 1 105 000 krooni Nordea Bank AB kasuks. Kohtutäitur seadis keelumärke täitmise tagamiseks sissenõudja Krediidikassa AS kasuks. Märge on kinnistusraamatusse sisse kantud
  13. veebruaril
  14. a ehk siis hüpoteegi kandest u 2 aastat hiljem. Kohtutäituri menetlusega on ühinenud lisaks kohtutäitur Katrin Vellet menetluses olevatele nõuetele (täiteasjad nr 031/2008/3275, 031/2011/1223, 031/2012/331) ka teised sissenõudjad.
  15. Hagejad on täitemenetlusega ühinenud
  16. detsembril
  17. a kohtutäitur Õnne Pajuri avalduse alusel. Kohtutäitur edastas
  18. detsembri
  19. otsuse sundtäitmisega ühinemise kohta samal kuupäeval muuhulgas ka hagejate esindaja e-posti aadressil XXX. Kohtutäitur koostas võlgnikule teate enampakkumise kohta
  20. novembril
  21. a. Ühinenud sissenõudjad hagejad ühinesid menetlusega ja kohtutäitur teavitas neid enampakkumisest
  22. detsembril
  23. a. Seega väidab hagejate seaduslik esindaja ekslikult, et hagejatele oli enampakkumisel võlgniku vara müümine teatavaks saanud juhuslikult. Hagejad said küll teada enampakkumise väljakuulutamisest enampakkumise teate koostamisest hiljem (kui see oli juba välja kuulutatud), kuid enne selle toimumist piisava varuga. Enampakkumine oli väljakuulutatud elektroonselt ajavahemikul
  24. jaanuarist
  25. a kell 10.00 kuni
  26. jaanuarist
  27. a kell 17.00, teates oli märgitud ka kinnisasja alghind 1500 eurot ning kui ühinenud sissenõudjad hagejad oleksid soovinud vaidlustada enampakkumise alghinda, oleks see neil olnud ka võimalik teadasaamisest 10 päeva jooksul vastavalt

§ 217lõikele 1.

Hagejad seda ei teinud. Samuti ei vasta tegelikkusele hagejate väide, et nad said keelumärke seadmisest teada alles vara enampakkumise akti saamisest, kuna vastav info oli olemas neile edastatud enampakkumise teates. Kohtutäitur ei saanud kuidagi mõjutada teise kohtutäituri menetluses ühinemise avalduse esitamist, kuna see oli kohtutäitur Õnne Pajuri ülesanne. Keelumärge võlgniku varale oli seatud juba

  1. a. Kohtutäitur koostas võlgnikule kuuluva korteri kaasomandiosa arestimise akti
  2. oktoobril
  3. a. Akt on võlgnikule kättetoimetatud samale aadressile (XXX) kui täitmisteade, millelt on võlgnik saanud kätte eelnevalt dokumente isiklikult. Mingit muud postiaadressi ei olnud kohtutäiturile teada. Akt on kättetoimetatud postkasti panekuga
  4. oktoobril
  5. a. Seega oli võlgnik arestimisest teadlik.
  6. Kohtutäitur nõustub hageja väitega, et koormamata asja maksumus ongi kõrgem kui arestimise akti märgitu. Samas ei võta hagejad arvesse, et asja koormab hüpoteek. Kohtutäitur võttis võlgniku EE vara hindamisel arvesse, et asi on koormatud hüpoteegiga ning asja hindamisel ja müümisel jääb see kanne kehtima ehk enampakkumise ostja peab arvestama ka hüpoteegi nõudega asja ostmisel kui kehtiva kandega. Vastav info on märgitud ka enampakkumise teates. Hüpoteegipidaja vastuse kohaselt on võlgnikul nõudeid kogu hüpoteegi summa ulatuses (1 105 000 krooni). Arvestades 1-toalise korteri ½-suuruse mõttelise osa turuväärtust ja lähtudes asja koormavast hüpoteegisummast, oli kaasomandiosa väärtus sisuliselt negatiivne. Kohtutäitur kasutas kinnisasja väärtuse määramisel maakleri abi. Maakleri turuväärtuse hindamise tulemusel pakuti kinnisasja hinnaks 25 000 eurot. Arvestades kaasomandiosa suurust ja hüpoteeki 70 622,37 eurot (1 105 000 krooni) otsustas kohtutäitur proovida vara realiseerida 1500-eurose alghinnaga. Hagejad ei arvesta asjaoluga, et asja koormava hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise vältimiseks peab ostja lisaks enampakkumise hinnale tasuma ka hüpoteegi summa, et vältida vara müüki tulevikus kohtutäituri vahendusel täitemenetluses, kui tagatavaid nõudeid ei tasuta. Seega on alusetu väide, et korter müüdi alla turuhinna. 4
  7. Oma hagis tuginevad hagejad asjaolule, et kohtutäitur ei ole võlgnikule kätte toimetanud täitmisteadet ega ole teda teavitanud tema õigustest. Hageja ei saa tugineda oma õiguste kaitsmisel teise isiku õiguste kaitsele. Kui võlgnik soovib enampakkumise tühistamist peab ta ise esitama kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Kostja III vastuväited
  8. Kostja III on seisukohal, et hagejad ei ole esitanud hagiavalduse kooskõlas TsMS § 3 lg-s 1 sätestatuga. Nimetatu kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagejad on esitanud hagiavalduse kostjaks I oleva võlgniku õiguste kaitseks, mitte hagejate endi õiguste kaitseks. Kostja IV vastuväited
  9. Kostja IV märgib, et hagejate väide, et nad said käsutamise keelumärkest teada esmakordselt alles vara enampakkumise aktist, ei ole tõene. Vastav keelumärge on kantud kinnistusraamatusse
  10. veebruaril
  11. a. Keelumärke kande tegemise kohta saavad igal juhul kinnistusraamatu automaatse teate kinnistusraamatusee kantud korteri omanikud, s.o hagejate seaduslik esindaja kui korteri kaasomanik ja kostja I. Nende vastav teadmine tuleb käesolevas asjas omistada ka nende alaealistele lastele, s.o hagejatele. Hagejad ei saa kinnitada, et nende isa EE sõnade kohaselt ei ole tema mitte ühtegi täitmisteadet ega kinnisasja arestimise akti kohtutäiturilt saanud. Hagejate väide, et on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi, mistõttu on enampakkumine kehtetu, on põhistamata ja tuleb jätta tähelepanuta.
  12. Hagejate järeldus korteriomandi turuväärtuse osas on väär. Hagejad ei ole võtnud arvesse, et lisaks asjaolule, et kostja IV ostis korteri mõttelise osa hinnaga 1800 eurot, jäi korterit koormama hüpoteek summas 1 105 000,00 krooni, s.o 70 622,37 eurot Nordea Bank AB kasuks, mille osas on kinnistu igakordne omanik, s.h kostja IV kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Maakohtu otsus
  13. Harju Maakohus jättis
  14. jaanuari
  15. a otsusega hagi rahuldamata ning tühistas hagi tagamise abinõu, millega kandis kohus käsutamise keelumärke K OÜ-le kuuluvale 1/2 kaasomandi osale kinnisasjast, asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) hagejate kasuks. Menetluskulud jättis kohus võrdselt hagejate kanda ja mõistis mõlemalt hagejalt välja kostja IV kasuks menetluskulud 795 eurot, kokku 1590 eurot.
  16. Esmalt märkis maakohus, et ei käsitle hagejate vastuväiteid osas, millega hagejad on asunud justkui võlgniku, s.o kostja I, õiguste kaitsele ja selgitas, et hagi esitamise eelduseks on hagejate enda tsiviilõiguste rikkumine.
  17. Otsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi, jättes hagejatele kätte toimetamata vara arestimise akti, mida sissenõudjad oleksid saanud vaidlustada, ja enampakkumise teate. Hagejate hinnangul tõid nimetatud asjaolud kaasa olukorra, kus vara müüdi alla selle turuhinna, mille tõttu jäi hagejate nõue kostja I vastu suures osas rahuldamata.
  18. Maakohtu hinnangul saaks käesoleval juhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks olla asjaolu, et enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi.

§ 55

sätestab, et arestimine on tühine ja sellest ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise korral, eelkõige kui: 1) vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; 2) võlgnikule ei ole kätte toimetatud täitmisteadet; 3) vara on arestinud ebapädev isik; 4) võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste 5 rikkumise. Arestimise tühisuse põhjustamiseks peab õigustest teavitamata jätmine tooma kaasa võlgniku õiguste rikkumise, nt toimingu vaidlustamistähtaja möödalaskmise tõttu kaebeõiguse kaotamine vmt.

  1. Maakohus leidis, et enampakkumine ei ole kehtetu arestimise tühisuse tõttu, kuna kohtuni ei ole toodud, et vara oleks arestitud ilma kehtiva täitedokumendita või ebapädeva isiku poolt. Asjaolule, et väidetavalt ei ole võlgnikule kätte toimetatud täitmisteadet ja muid menetlusdokumente, mille tagajärjel võlgnikku ei ole olulises osas teavitatud tema õigustest täitemenetluses, hagejad aga tugineda ei saa.
  2. Järgnevalt analüüsis kohus, kas kohtutäitur on kinnisasja arestimisakti hagejatele kui sissenõudjatele kätte toimetanud.

§ 10

lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab kätte toimetama täitemenetluse osalistele vara arestimise akti.

§ 10lg 2 esimese lause kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele Ts

MS-s menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. Hagejad ühinesid täitemenetlusega

  1. detsembri
  2. a kohtutäitur Õnne Pajuri avalduse kohta kohtutäitur Katrin Velleti
  3. detsembri
  4. a koostatud otsuse alusel, mille edastas täitur samal päeval muuhulgas ka hagejate esindaja e-posti aadressile XXX (I kd, tlk 105, e-kiri). Hagejate seaduslik esindaja on
  5. detsembril
  6. a palunud kohtutäituril edastada kõik võlgniku kinnisasja puudutava dokumentatsiooni (I kd, tlk 120, e-kiri), kuid kohtutäituribüroo töötaja on edastanud hagejate seaduslikule esindajale üksnes täpsustava küsimuse selle kohta, milliseid dokumente hagejad täpsemalt soovivad. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et kohtutäitur oleks hagejatele kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti. Ka kohtutäitur ise kinnitas kohtuistungil, et hagejatele vara arestimise akti edastatud ei ole.
  7. Siiski asus kohus seisukohale, et nimetatud asjaolu ei põhjusta arestimise tühisust ega ole käesoleval juhul enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Kohtuni ei ole toodud, et hetkel, mil hagejad vaidlusaluse täiteasjaga ühinesid, oli välja kuulutatud võlgnikule kuuluva korteriomandi kaasomandiosa enampakkumine.

§ 150

lg 1 sätestab, et sundenampakkumise ese on kinnisasi ja koos sellega arestitud esemed, mille arestimine enampakkumise ajal kehtib. Seega on enampakkumise korraldamise eelduseks kehtiv arestimisakt ning käesoleval juhul oli nimetatud eeldus täidetud. Kohtuni ei ole toodud, et kohtutäitur ei toimetanud kätte vara arestimise akti vara arestimise ajal täitemenetluse osalisteks olnud isikutele. Keegi menetlusosalistest vara arestimist või vara alghinda kohtule teadaolevalt ei vaidlustanud. Seega oli vara arestimise akt kehtiv ja selle alusel sai välja kuulutada kinnisasja enampakkumise. Arestimisaktist tuleneb ka enampakkumise alghind, mistõttu on mõeldamatu, et pärast enampakkumise väljakuulutamist hakkab keegi arestimisaktis määratud hinda vaidlustama. 22.

§ 149

lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on nimetatud õigused ühinenud sissenõudjal aga täitemenetlusega ühinemise hetkest alates ning varasemalt tehtud toiminguid temal enam vaidlustada ei ole võimalik. Ühinenud sissenõudjale ei laiene sissenõudja, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti õigused tagasiulatuvalt. Kuivõrd sissenõudjatel puudus täitemenetlusega ühinemise järgselt võimalus arestimisaktis määratud hinna vaidlustamise õigus, ei ole oluline, kas kohtutäitur on neile arestimisakti kätte toimetanud või mitte. Täitemenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas, et vara arestimise akt on niikaua nn hõljuvalt kehtiv, kuni täitemenetlusega ühineb uus sissenõudja ja asub vara hinda vaidlustama. Kohtutäitur võib täitemenetluse osalise taotlusel arestimisakti edastada üksnes teadmiseks, kuid sellest ei tulene sissenõudjatele tagasiulatuvaid õigusi ega kohustusi.

  1. Lisaks eeltoodule võib enampakkumine olla kehtetu selle oluliste tingimuste rikkumise tõttu. Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses sätestatud ei ole, kuid vaieldamatult on 6 enampakkumise olulisteks tingimusteks enampakkumisest teavitamine, müüdava asja hinnaga seotud küsimused, enampakkumisel osalema lubamine jmt. Kohtupraktikas on loetud oluliseks rikkumiseks enampakkumisest teatamist – kui võlgnik ei tea läbiviidavast toimingust, siis ei saa ta oma õigusi kaitsta. Kui võlgnik läbiviidavast toimingust ei tea, ei saa ta kaitsta oma õigusi selle juures viibides. Enampakkumisest teatamine tagab võlgniku võimaluse ise enampakkumisel osaleda ja vältida seeläbi asja tema omandist väljaminekut. Kohus leiab, et samasugust põhimõtet võib kohaldada ka sissenõudjate suhtes, veelgi enam olukorras, kus enampakkumisele minev kinnisasi on hagejate ning nende seadusliku esindaja elukohaks ning hagejate seaduslikule esindajale kuulub nimetatud kinnisasjast ½ mõttelist osa.
  2. Enampakkumise teate osas märkis kohus, et

10 lg 1 ei sätesta kohustust enampakkumise teadet täitemenetluse osalistele kätte toimetada. Samuti ei tulene sellist kohustust kinnisasja enampakkumisest teatamise regulatsioonist (

§ 153

). Kinnisasja enampakkumisest teavitamist

eraldi ei reguleeri. Seega leidis kohus, et võlgnikule ja sissenõudjale tuleb

§ 84

lg 3 koosmõjus

§ 153

lg-ga 2 kinnisasja enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt 20 päeva enne enampakkumist. Kohtutäitur Katrin Vellet koostas võlgnikule teate enampakkumise kohta

  1. novembril
  2. a (I kd, tlk 106-110, e-kiri koos lisadega) ja teavitas hagejaid enampakkumisest
  3. detsembril
  4. a kell 14.28 (I kd, tlk 106-110, e-kiri koos lisadega), s.o samal päeval kui tegi otsuse hagejate ühinemise kohta täiteasjaga nr 031/2008/
  5. See, et hagejate seaduslik esindaja sai kohtutäituri e-kirja ka reaalselt kätte, nähtub tema vastuskirjast kohtutäiturile (I kd, tlk 120-121). Seega väidab hagejate seaduslik esindaja ekslikult, et hagejatele oli enampakkumisel võlgniku vara müümine teatavaks saanud juhuslikult ning et neile ei ole teadet toimetatud. Hagejad said küll teada enampakkumise väljakuulutamisest pärast enampakkumise teate koostamist (st kui see oli juba välja kuulutatud), kuid piisava varuga enne selle toimumist s.o ca 1,5 kuud. Enampakkumise teatest nähtuvalt oli see väljakuulutatud elektroonselt ajavahemikul
  6. jaanuarist
  7. a kell 10.00 kuni
  8. jaanuarini
  9. a kell 17.00, teates oli märgitud ka kinnisasja alghind, mis oli 1500 eurot.
  10. Kuivõrd sissenõudjad olid aegsasti teadlikud vara enampakkumisest ning selle tingimustest, oli neil võimalus enampakkumisel osaleda ning omandada võlgnikule kuuluv kaasomandi osa võrdlemisi soodsa hinnaga. Selliselt oleks neil olnud võimalus oma õigusi kaitsta ning vältida korteri kaasomandiosa sattumist perekonnavälise isiku omandisse.
  11. Kohus ei nõustunud kohtutäituri seisukohaga, mille kohaselt oleksid sissenõudjad võinud vaidlustada enampakkumise alghinda 10 päeva jooksul enampakkumisest teadasaamisest vastavalt

§ 217lõikele 1.

Kohus osundas, et enampakkumise teade ei ole loomult kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustatav dokument. Tegemist on informatiivse sisuga teadaandega, mis iseenesest sissenõudjatele õigusi ja kohustusi kaasa ei too. Enampakkumise teates puudub vaidlustamisviide selle kohta, et enampakkumise teates märgitud alghinda on võimalik kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada.

  1. Eeltoodu tõttu leidis maakohus, et enampakkumine on läbi viidud seaduslikult, kehtiva arestimise alusel ning enampakkumise olulisi tingimusi rikkumata.
  2. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdselt hagejate kanda. Kostjale IV osutatud õigusabi tunnihinna 120 eurot (käibemaksuga) osas leidis kohus, et tegemist on õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul on põhjendamatu ja pidas mõistlikuks tunnihinnaks 90 eurot (käibemaksuga). Kohus, kontrollinud kostja IV menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja 7 vajalikud. Seega luges maakohus kostja IV lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 17h 40min, mis kostja IV kohtu poolt mõistlikuks peetud lepingulise esindaja tunnihinda (90 eurot käibemaksuga) arvestades vastab 1590 eurole. Kohus mõistis kostja IV kasuks tulenevalt menetluskulude jaotusest hagejalt I välja menetluskulud 795 eurot ning hagejalt II 795 eurot. Apellatsioonkaebus
  3. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi tagasi maakohtusse uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
  4. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 442 lg 8 ja § 436 lg 1) sellega, et kohus on otsuses käsitlenud hagiavalduse aluseid (täitmisteadet ja arestimisakti ei ole võlgnikule kätte toimetatud) kui võlgniku õiguste kaitset.

§ 223

lg 1 ei sätesta, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisel võib hagi alusena tugineda vaid konkteetse täitemenetluse osalise õiguste rikkumisel.

§ 98

lg 2 sätestab imperatiivselt, et omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest. 31.

§ 223kohaldamise eeldused on täidetud.

Hagejad kui sissenõudjad on täitemenetluse osalised, kellel on õiguslik huvi täitementeluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna hagejate nõue jäi suures ulatuses rahuldamata seoses täitemenetluse oluliste tingimuste rikkumisega. Lisaks enda õiguste rikkumisele saab hagi alusena tugineda ka teiste isiku õiguste rikkumisele, kui tal on selle vastu õigustatud huvi. Hagejad on vastupidiselt maakohtule seisukohal, et maakohus ei ole pööranud tähelepanu TsMS § 368 lg-le 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Arvestada tuleb ka sellega, et hagejad on võlgniku lapsed, laste huvid on erilise riigi eestkoste all ning ka see on asjaolu, millele tuginedes saavad hagejad võlgniku õiguste rikkumisele tugineda. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-166-05 9. veebruaril 2006. a tehtud määruse p-s 9 leidnud enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude osas, et nimetatud hagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine. Täitemenetluses sätestatud enampakkumise kehtetuse alused, olenemata sellest, kelle konkreetset õigust täitemenetluse läbiviimisel rikuti, omavad õiguslikku tähendust iga täitemenetluse osalise suhtes. 32. Kohtutäitur rikkus täitemenetluses

§ 10

lg 1, kuna täitmisteadet ei ole võlgnikule kätte toimetatud, vara arestimise akti ei ole ei võlgnikule ega sissenõudjale kätte toimetatud. Hagejad ei nõustu kohtutäituri väitega, et võlgnik on täitmisteated saanud kätte kas isiklikult või perekonnaliikmete kaudu ning arestimise akt on võlgnikule kätte toimetatud

  1. oktoobril
  2. a posti panekuga. Võlgnik ei elanud sel ajal enam XXX aadressil ega oleks postkastist seda kätte saanud. Lisaks on dokumendi postkasti panek kättetoimetamise erijuhtum. Täitur ei ole tõendanud, et täidetud olid TsMS § 326 lg 2 eeldused.
  3. detsembri
  4. a kättetoimetamise teatisel on TsMS § 313 lg 3 p 3 alusel muuks isikuks märgitud ES, kuid seda teadet ei ole allkirjastanud ES, sest allkirja esimene täht on K. L. Seega ei ole võlgnikule täitmisteate kättetoimetamine tõendatud. Ei ole dokumenteeritud, kellele täitmisteade on üle antud, ei isiku nime, isikukoodi ega dokumendi numbrit. On arusaamatu, millise dokumendi kättesaamist pidi antud kätteteoimetamise teatis tõendama. 8
  5. Nii hagejatel kui võlgnikul puudus seega võimalus arestimisaktis märgitud hinna vaidlustamiseks ja kaebuse esitamiseks

§ 217tuginedes.

Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-03 märkinud, et enampakkumisest tuleb võlgnikku teavitada, selle eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda arestitud asja välja minekut võlgniku omandist.

§ 291

lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on

§ 647kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.

35. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur ei ole hagejatele kätte toimetanud kinnisasja arestimise akti, mida tunnistas ka kohtutäitur kohtuistungil. Maakohus tegi tuvastatud asjaolust väära järelduse, et nimetatud asjaolu ei põhjusta arestimise tühisust. Maakohus on andnud vale tõlgenduse

§ 149

lg-le 2, mis sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus aga tõlgendas

§ 149

lg 2 selliselt, et ühinenud sissenõudjal on õigused täitemenetluse ühinemise hetkest alates ja varasemalt tehtud toiminguid enam vaidlustada ei ole võimalik. Hagejad ei nõustu kohtu sellekohase järeldusega. Kui seadusandja oleks tahtnud erinevaid õigusi sissenõudjatele anda, oleks ta seda täitemenetluse seaduses täpsustanud. Kaebuste esitamiseks täitemenetluse seadus sissenõudjate õigustes erisusi ei tee. Kui menetlustähtajad võimaldavad, on võimalik ka enne enampakkumisega ühinemist tehtud täituri toiminguid vaidlustada. Maakohtu väide, et mõeldamatu on, et pärast enampakkumise välja kuulutamist hakkab keegi arestimisaktis määratud hinda vaidlustama, ei põhine mitte ühelgi materiaalõigusnormil. Vastupidi,

§ 82

lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata. Seega oleks hagejatel olnud võimalik enampakkumise alghinda vaidlustada kui nendele oleks arestimisakt kätte toimetatud.

  1. Õiguslikult perspektiivitu oleks enampakkumise hinna vaidlustamine juhul, kui arestimisaktis märgitud hinnaga oleks juba toimunud esimene enampakkumine, kuid nurjunud huviliste puudumise tõttu. Käesoleval juhul tuginevad aga hagejad asjaolule, et enampakkumisel määratud alghind oli liiga madal, mistõttu müüdi vara alla turuväärtuse, hagejad ei saanud kaasa rääkida hinna määramisel ega seda vaidlustada, mistõttu jäi hagejate nõue suures osas rahuldamata. Kuna kohus jättis hagejate väited ja tõendid suures ulatuses tähelepanuta ja hindamata, on tegemist TsMS § 436 lg 2 rikkumisega ja hagejate arvates ei ole maakohtus välja selgitatud kõiki asja lahendamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid.
  2. Hagejatel oli sissenõudjatena õigustatud ootus saada võimalikult suures ulatuses nõue rahuldatud. Kuna korteriomandi osa müüdi tühise arestimisakti alusel ja allapoole turuhinda, rikuti sellega hagejate õigust vaidlustada määratud alghind ja saada täitedokumendist tulenev nõue võimalikult suures ulatuses rahuldatud ning võlgnikul jäi suures ulatuses elatise võlg hagejate ees täitmata. Seega kohtutäituri poolt asja ebaõige hindamise ja müümise tagajärjel on oluliselt rikutud nii sissenõudja kui ka võlgniku huvisid, hagejad on saanud vara alla turuhinna müümisest kahju, võlgnik on ilma varast, mille arvelt oleks võinud kohustust suuremas ulatuses täita. Kui kohtutäitur oleks vara hinnanud vastavalt turuväärtusele, oleks hagejatel olnud võimalus vara müümisel sissenõudjatena saada rohkem raha, sest elatisnõuded oleks käesolevas täiteasjas kuulunud rahuldamisele enamapkkumise korraldamise ajal kehtinud

§ 174

lg 3 p 2 kohaselt esmajärjekorras, praeguses redaktsioonis

§ 64lg 5 alusel.

Alles peale enampakkumise nurjumist oleks kohtutäitur võinud vastavalt hinda alandada. Seega tõi võlgniku õiguste rikkumine endaga kaasa hagejate õiguste rikkumise. 9

  1. Maakohus on põhjendamatult välja mõistnud kostja III menetluskulu kummaltki hagejalt 795 eurot, s.o kokku 1590 eurot. Maakohus ei ole ajakulu põhjendatust otsuses käsitlenud ja mõistnud selle välja suuremas ulatuses kui kostja on taotlenud. Kostja IV on menetluses esitanud vaid kaks dokumenti. Vastused kaebusele
  2. Kostja II ja kostja IV palusid jätta hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud palusid jätta hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
  4. Hagejad on esitanud hagi, paludes tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 031/2008/3275 toimunud elektrooniline enampakkumine, mille käigus müüdi kostjale I kuuluv mõtteline osa korteriomandist kostjale IV ja sellest tulenevalt tuvastada kostja IV kohustus anda nõusolek omanikukande kustutamiseks ning kostja I kandmiseks omanikuna kinnistusraamatusse. Hagejad tuginevad hagi esitamisel enampakkumise oluliste tingimuste rikkumisele leides, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada, kuna võlgnikule ja hagejatele kui sissenõudjatele ei toimetatud kätte

§ 10lg-s 1 nimetatud dokumente.

  1. Hagejad on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et lisaks enda õiguste rikkumisele saavad nad hagi alusena tugineda ka kostja I õiguste väidetavale rikkumisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejate selline seisukoht on ekslik. Maakohus on õigesti leidnud, et seadus ei võimalda hagejatel sissenõudjana enampakkumist vaidlustades tugineda sellele, et enampakkumine rikkus kostja I kui võlgniku õigusi. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et hagejad on kostja I lapsed. Seetõttu on maakohus õigesti leindud, et hagejate nõude lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kohtutäitur on vajalikud menetlusdokumendid kostjale I nõuetekohaselt kätte toimetanud.
  2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et hagi rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hagejatele ei ole arestimise akti kätte toimetatud. Maakohus on õigesti selgitanud, et praegusel juhul ei oleks hagejad saanud arestimisaktis määratud hinda vaidlustada ka juhul, kui neile oleks arestimise akt pärast täitemenetlusega ühinemist kätte toimetatud. Olukorras, kus kohtutäitur oli koostanud võlgniku vara arestimise akti
  3. oktoobril
  4. a ja enampakkumise teate
  5. novembril
  6. a, ei oleks hagejad pärast
  7. detsembri
  8. a täitemenetlusega ühinemise otsust saanud arestimisaktis määratud hinda vaidlustada, kuna selleks ajaks oli kehtiva arestimise akti alusel enampakkumine juba välja kuulutatud. Kohtutäituril puudus enampakkumise teate tegemise ajal teave võimaliku täitemenetluse ühinemise kohta. Samuti tuleb hagejate väidete hindamisel pidada silmas Riigikohtu varasemat praktikat, milles on selgitatud põhimõtet, et täitemenetlust puudutavate dokumentide kättetoimetamise formaalsusest olulisem on toimingute vaidlustamiseks vajaliku teabe tegelik jõudmine asjaosalisteni (vt nt Riigikohtu
  9. septembri
  10. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-15, p 25). Hagejad on nõuet esitades kinnitanud, et kuigi arestimise akti neile kätte ei toimetatud, olid nad teadlikud nii vara arestimise faktist kui ka sellele määratud alghinnast. Kohtutäitur edastas hagejatele enampakkumise teate, mille kättesaamise maakohus on õigesti tuvastanud. Hagejate seadusliku esindaja
  11. detsembri
  12. a e-kirjast kohtutäiturile nähtub, et hagejad teadsid kirja kirjutamise ajal eelseisvast enampakkumisest (I kd, tl 120-121). Eeltoodu tõttu nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et praegusel juhul ei esine 10

§-s 55 toodud arestimise tühisuse aluseid ega põhjusi, mille alusel saaks vaidlusaluse enampakkumise kehtetuks tunnistada.

  1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et ei nõustu hagejate etteheitega maakohtule, et otsuse tegemisel on jäetud arvestamata TsMS § 368 lg-ga 1, mille kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejad on esitanud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Hagejad on teinud käesoleva menetluse konteksti arvetades eksliku järelduse Riigikohtu seisukohast
  2. veebruaril
  3. a tsiviilasjas nr 3-2-1-166-05 tehtud määruse p-s 9 antud selgitustest. Viidatud lahendis ei ole Riigikohus andnud juhiseid mitte enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude kohta, vaid pidanud silmas omandiõiguse tunnustamise hagi. See tähendab, et isegi kui praegusel juhul oleks enampakkumine kehtetuks tunnistatav, ei oleks kehtiva regulatsiooni kohaselt

§ 223

lg 2 p 1 alusel hagejatel õigus nõuda müüdud asja ostjalt välja ega nõuda kinnistusraamatu kannete muutmist. Selline õigus saaks nii või teisiti olla üksnes kostjal I.

  1. Hagejate pahameel selle üle, et võlgnikule kuulunud mõtteline osa korteriomandist müüdi hinna eest, mille arvelt ei olnud võimalik hagejate nõuet rahuldada, ei ole põhjendatud. Hagejad vaatavad mööda tõsiasjast, et kohtutäitur pidi müüdud vara hindamisel võtma arvesse asjaolu, et korteriomand oli koormatud hüpoteegiga, mis jäi müümise järel kehtima ning et enampakkumisel osalejad peavad sellega arvestama. Vastav info on märgitud ka enampakkumise teates. Kuna vaidlust ei ole selles, et hüpoteek tagas hüpoteegipidaja tegelikke nõudeid kogu hüpoteegi summa ulatuses (1 105 000 krooni) ning arvestades seda, et müüdi üksnes ½-suurust mõttelist osa 1-toalisest korterist, ei pruugi enampakkumisel saadud hind olla tegelikust turuväärtusest madalam. Õige on kostja II seisukoht, et hagejad ei arvesta asjaoluga, et korteriomandi mõttelise osa ostjal tuleb hüpoteegiga tagatud nõude koormatud vara arvelt rahuldamise vältimiseks lisaks enampakkumise hinnale tasuda hüpoteegipidajale ka tasumata laenu summa, kui võlgnik tagatavaid nõudeid ei täida või kui senist hüpoteeki mõne teise tagatisega ei asendata.
  2. Hagejad on vaidlustanud ka maakohtu otsusega väljamõistetud kostja IV (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud kostja III) menetluskulude suuruse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jõudnud kostja IV lepingulise esindaja tunnihinna osas õigetele järeldustele, vähendades mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu määra. Ringkonnakohus nõustub aga hagejate etteheidetega toimingute ajakulu põhjendatuse osas ja leiab, et arvestades kostja IV esitatud menetlusdokumente, on maakohus põhjendamatult suures ulatuses hüvitanud kostja IV menetluskulud. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, mille puhul oleksid vajalikud ajamahukad analüüsid. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikud menetlustoimingud
  3. märtsil
  4. a esitatud menetluskulude nimekirjast hagiavaldusele vastuse koostamine
  5. veebruaril
  6. a (3 h 40 min) ja kohtule vastuse koostamine
  7. märtsil
  8. a (1 h 15 min). Arvestades dokumentide sisu ja mahtu peaksid kolleegiumi hinnangul nimetatud dokumentide koostamiseks märgitud ajakulu hõlmama ka vajalikku asjaolude analüüsi, kooskõlastamist kliendiga ja tehnilist ajakulu dokumentide vormistamisel ja edastamisel.
  9. septembril
  10. a esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi seisnenud peamiselt erinevates kooskõlastamistes ja kliendiga infovahetuses. Selline töö ei ole kontrollitav ja seepärast ei pea kolleegium põhjendatuks seda kulu TsMS § 175 lg 1 alusel vastapoole kanda jätta. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud hüvitada üksnes kohtu nõudel
  11. septembril
  12. a esitatud seisukoha koostamise kulu 1 h ulatuses ja
  13. augustil
  14. a toimunud kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine (ettevalmistamiseks 45 min ja protokollist nähtuvalt kestis kohtuistung 10 min). Seega rahuldab ringkonnakohus hagejate apellatsioonkaebuse 11 osaliselt, vähendades maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 10 h 50 min võrra (17 h 40 min – 6 h 50 min). Arvestades eeltoodud põhjendusi, mõistab ringkonnakohus hagejatelt kostja IV kasuks välja menetluskulud 614,70 eurot (6,83 x 90) ja tulenevalt menetluskulude jaotusest jääb kummagi hageja kanda 307,35 eurot (käibemaksuga).
  15. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul puudub alus muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud võrdselt hagejate kanda, kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata hagejate põhinõude osas.
  16. Kostja IV esitas
  17. aprillil
  18. a ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud 580 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt seisnes õigusabi maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumises ning asjaolude analüüsimises (2 h 25 min) ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamises ja kohtutäituri vastusega tutvumises (2 h 25 min). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud menetlustoimingud on vajalikud, kuid arvestades apellatsioonkaebuse ja kostja IV vastuse sisu ja mahtu, saab märgitud ajakulu pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku 1 h 25 min ulatuses. Seega mõistab ringkonnakohus arvestades menetluskulude jaotust mõlemalt hagejalt kostja IV kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 63,90 eurot (1,42 x 90), s.o kokku 127,80 eurot (käibemaksuga).
  19. Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  20. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.