Obsah (12)

§ 113§ 115§ 1045§ 1050§ 1043§ 626§ 127§ 3§ 100§ 620§ 103§ 104

2-14-57975 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-57975 T

) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Jätta Harju Maakohtu
2. oktoobri 2014 määrusega samas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagavate abinõudena kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine 1 2-14-57975
3. Jätta menetluskulud Aare Kööpi kanda.
4. Välja mõista Aare Kööpilt Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 3450 eurot ja õigusabikulud 13 325 eurot.
5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aare Kööpil tasuda Osaühingu Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoole käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 1. Osaühing (OÜ) Xxxx (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (hageja) esitas 25.09.2014 Harju Maakohtule hagi Aare Kööpi (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise (põhivõlgnevuse) summas 347 936,22 eurot, sh võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega tekitatud kahju 132 445,06 eurot, Xxxxkorteriomandi alla turuhinna võõrandamisest tingitud kahju 38 000 eurot, sõiduautode ja purjejahi ostuhinna OÜ-le Xxxx (pankrotis) üle andmata jätmisest tingitud kahju 81 600 eurot, OÜ Xxxx (pankrotis) arvelt tehtud alusetud väljamaksed summas 89 500 eurot ja Xxxx osa alla turuhinna võõrandamisest tingitud kahju 6391,16 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise kindla summana kohtuotsuse tegemise päeva seisuga arvestatuna põhivõlgnevuselt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras alates 25.09.2014 kuni kohtuotsuse tegemise päevani ja kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras kuni kohtuotsuse nõuetekohase täitmiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda ning märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et kostja on kohustatud tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. 2. Hagiavalduse kohaselt asutati OÜ Xxxx (pankrotis) 08.11.1999 ning ühingu tegevusalaks on olnud hoonestusprojektide arendus ja kinnisvara üürileandmine. OÜ Xxxx asutas kostja, kes oli asutamise järel ka ühingu pikaaegne ainuosanik ja juhataja. 2011. a lõpus tekkisid OÜl Xxxx püsiva iseloomuga makseraskused. OÜ Xxxx ei olnud võimeline tagastama Xxxx-le laenulepingust tulenevat võlgnevust 127 823,30 eurot (laenu tagastamise tähtpäev saabus 27.12.2011) ega täitma Xxxx ees 01.04.2008 sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist 2 2-14-57975 kohustust summas 301 662,98 eurot, mistõttu oli Xxxx (endine ärinimi XXXX) sunnitud 26.09.2011 pöörduma hagiavaldusega kohtusse. Harju Maakohus rahuldas 29.05.2013 otsusega Xxxx hagi täielikult (tsiviilasi nr 2-11-45769). Selle asemel, et üritada leida võlausaldajatega tekkinud olukorrale konstruktiivne lahendus, või lahenduse leidmata jäämise korral esitada kooskõlas seadusest tuleneva sellekohase kohustusega võlgniku pankrotiavaldus, üritas kostja kasutada praktikas levinud skeemi, kus senine omanik ja juhatuse liige annab maksejõuetuks muutunud ühingu üle professionaalsele likvideerijale, lootuses ise seeläbi vastutusest pääseda (või muuta tema vastu nõuete esitamine sedavõrd kulukaks ja keeruliseks, et enamik võlausaldajatest pole valmis vastavaid kulusid kandma). Kuigi kostja oli OÜ Xxxx asutaja ning alates 08.11.1999 ühingu ainuosanik ja juhataja ning ühingu juhtkonnas ja omanike ringis polnud asutamisest saati toimunud mis tahes muudatusi, lahkus kostja 2012. a augustis ühtäkki OÜ-st Xxxx, võõrandades talle kuuluva osaluse Xxxxle. Samuti ei kuulu kostja alates 31.08.2012 enam OÜ Xxxx juhatusse. Eelmainitud korporatiivsed muudatused leidsid aset ajal, mil oli juba täiesti ilmne, et OÜ Xxxx pole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid, st oli muutunud maksejõuetuks pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõttes. OÜ Xxxx uue osaniku Xxxx ainuosanikuks on väidetavalt Xxxx elav Xxxx, kelle isik on tegelikkuses jäänud kuni tänaseni tuvastamata. OÜ Xxxx uueks juhatajaks määrati kostja lahkumise järel Xxxx, kellel on äriregistri andmetel seosed kokku 49 äriühinguga, millest suurem osa on kas äriregistrist kustutatud, pankrotis või on ühingule esitatud kustutamishoiatus. Xxxx ei ole andnud OÜ Xxxx pankrotimenetluses hagejale nõutud informatsiooni ning on ilmne, et viidatud isiku ainsaks funktsiooniks oligi võõrandada OÜ Xxxx viimanegi vara, s.o ühingu n-ö väljasuretamine. Pärast OÜ Xxxx viimasegi vara võõrandamist Xxxxi poolt kanti 31.10.2013 OÜ Xxxx uue juhatajana äriregistrisse Oksana Ussanova, kes hagejale teadaolevalt elab Narvas sotsiaalpinnal, ei oma tegelikkuses mis tahes puutumust OÜ Xxxx tegevusega (peale formaalselt juhatajaks nimetamise) ning kelle näol on tegemist kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga. Ühelegi hageja kui pankrotihalduri päringule Oksana Ussanova sarnaselt Xxxxiga reageerinud pole. 28.08.2012 kanti äriregistrisse senini kostjale kuulunud Xxxx uue ainuosanikuna Xxxx. Xxxx asutati 07.01.1998 kostja poolt ning kostja oli kuni 28.08.2012 ühingu juhataja ja ainuosanik. Arvestades, et (

1. i)Xxxx on jätkuvalt tegutsev ettevõte, mille osalus omab reaalset väärtust, (
2. ii)kostja on ka pärast ainuosaniku vahetust ühingu juhataja ning ühing on registreeritud kostja elukohajärgsel aadressil (Liilia 4, Viimsi alevik, Viimsi vald), (iii) ainuosaluse võõrandas kostja sisuliselt samaaegselt OÜ Xxxx ainuosaluse võõrandamisega, ja (
3. iv)Xxxx kuulub Xxxxi õigusbüroole ning Xxxx on OÜ Xxxx „likvideerija“ Xxxxi vend, on ilmne, et Xxxx ainuosalus on üksnes formaalselt vormistatud Xxxx (s.o Xxxxi) nimele ning seeläbi üritab kostja vältida olukorda, kus hagejal pankrotihaldurina ei ole võimalik taotleda osaluse arvelt haginõuete tagamist ega pöörata osale täitedokumendist (kohtulahend) tulenevat sissenõuet. 2011. a ja 2012. a jooksul (seejuures eriti 2012. a augustis) võõrandasid kostja ning Xxxx praktiliselt kogu OÜ Xxxx teadaoleva vara: - 24.05.2011 võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx korteriomandi oluliselt alla turuhinna Xxxxle; - Xxxxkorteriomandi müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tegi kostja vahemikus 25.05.2011 kuni 30.05.2011 OÜ Xxxx arvelduskontolt 95 793,75 euro ulatuses makseid kolmandatele isikutele ning 89 500 eurot kandis ta enda isiklikule arvelduskontole. Viidatud ülekannete kohta ei ole kostja esitanud vaatamata hageja korduvatele nõudmistele mis tahes alusdokumente; - vahemikus 01.08.2012 kuni 12.09.2012 viisid kostja ning Xxxx OÜ Xxxx kassast võltsarvete alusel sularahas välja 132 840 eurot (OÜ Xxxx väljamaksete eest mis tahes 3 2-14-57975 - - - vastusooritust ei saanud), mistõttu määras Maksu- ja Tolliamet OÜ-le Xxxx ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksuna 35 311,90 eurot; 23.08.2012 võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx sõiduauto Xxxx ja purjejahi Ridas 35. Samal päeval võõrandas kostja OÜ-le Xxxx sõiduauto XXXX. Tasumine eelnimetatud sõidukite ja purjejahi eest toimus kostja kinnitusel sularahas ning hageja käsutuses olevatest raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt pole ostuhind OÜ Xxxx kassasse (ega arvelduskontole) kunagi jõudnud. Nii Xxxx kui Xxxx juhatuse liikmeks oli müügilepingute sõlmimise ajal Xxxx; 08.10.2012 võõrandas Xxxx OÜ Xxxx nimel Xxxx korteriomandid hinnaga 46 800 eurot. Müügilepingu kohaselt tasuti ostuhind sularahas enne lepingu sõlmimist, kuid olemasolevatest raamatupidamisdokumentidest ei nähtu, et Xxxx oleks kandnud ostuhinna OÜ Xxxx kassasse või arvelduskontole. Hageja nõudis 05.05.2014 nõudekirjas Xxxxilt 46 800 euro tasumist, kuid viimane ei ole nõudekirjale reageerinud; 01.11.2012 võõrandas Xxxx Xxxxilt saadud volituse alusel OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxkinnistu Xxxx. Hageja käsutuses olevatest dokumentidest ei nähtu, et ostuhind 888 000 eurot oleks OÜ-le Xxxx tasutud. Pärast kostja poolt OÜ Xxxx osa võõrandamist ja juhtimise üleandmist nn likvideerijale, ei toimunud, v.a 2012. a sügisel aset leidnud kinnistute võõrandamine (või õigemini väljakantimine), OÜ-l Xxxx enam sisulist majandustegevust. Viimane OÜ Xxxx majandusaasta aruanne pärineb aastast 2011; äriregistrist nähtuvalt ei ole ka Xxxx alates 10.05.2013 enam OÜ Xxxx juhatajaks, vaid juhtimine anti üle Oksana Ussanovale; Maksu- ja Tolliameti 21.10.2013 otsuse alusel kustutati OÜ Xxxx käibemaksukohustuslaste registrist; ja tollane juhataja Xxxx registreeris ennast vahetult peale Xxxx-19, 1-20 ja 1-29 korteriomandite võõrandamist (s.o alates 19.10.2012) Soome Vabariigi elanikuks (olles seejuures varasema 32 aasta vältel elanud Eestis). 26.03.2014 kuulutas Harju Maakohus võlausaldaja Xxxx avalduse alusel välja OÜ Xxxx pankroti, määrates pankrotihalduriks hageja. Hageja pöördus 26.05.2014 nõudekirjaga kostja poole, nõudes OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist ja selgitusi (ühes dokumentaalsete tõenditega) kostja poolt OÜ Xxxx nimel tehtud mitmete kummaliste tehingute ja toimingute osas. 06.06.2014 vastuses esitas kostja OÜ Xxxx nimel tehtud tehingute ja toimingute selgitamiseks üksnes üldsõnalisi ja täielikult tõendamata väiteid. Hageja nõutud dokumente ei ole kostja esitanud. Hageja on seisukohal, et hinnates asjaolusid kogumis, on ilmne, et kostja võõrandas püsivalt maksejõuetuks muutunud OÜ Xxxx osa ja andis ühingu juhtimise üle professionaalsele likvideerijale, üritades seeläbi ennast OÜ-st Xxxx ja viimase võlgadest taandada. Seejuures viisid kostja ja talle järgnenud juhataja Xxxx OÜ-st Xxxx välja kogu põhivara ja rahalised vahendid, rikkudes sellega täiesti teadlikult ja tahtlikult juhatuse liikme kohustusi ning kahjustades seeläbi oluliselt nii OÜ Xxxx kui viimase võlausaldajate huve. Kostjalt 06.06.2014 laekunud ebamäärased ja vastuolulised selgitused on eelnevat veelgi kinnitanud. Tegemist on praktikas juba kahetsusväärselt levinuks muutunud skeemiga, kus ühingu pikaaegne omanik ja juhataja loobub „ühtäkki“ maksejõuetuks muutunud ühingust ja loodab sellele, et hilisematel pankrotivõlausaldajatel puuduvad piisavad vahendid (või motivatsioon) pankrotimenetluse ja nõuete esitamise finantseerimiseks ning, et selleks hetkeks on ühingu juhatajaks ühinguga reaalset seost mitteomav isik, kellelt pankrotihalduril pole lootust koguda nõuete esitamiseks vajalikke tõendeid. 2.1. Kostja tekitas võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega OÜ-le Xxxx kahju summas 132 445,06 eurot. Maksu- ja Tolliamet tegi 14.06.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/11042-58 (maksuotsus), millega muu hulgas kohustas OÜ-d Xxxx tasuma täiendavat käibe- ja 4 2-14-57975 tulumaksu seonduvalt 2012. a augustis Xxxx, Xxxx ja Xxxx-ga sõlmitud lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksetega. Maksuotsust ei vaidlustatud ning see on tänaseks jõustunud. Maksumenetluse käigus kogutud andmete põhjal jõudis maksuhaldur maksumenetluse tulemusena järgmise kokkuvõtliku järelduseni: „Maksuhaldur on veendunud, et Xxxx OÜ esindusõiguslikud isikud olid teadlikud, et Xxxx, Xxxxja Xxxx reaalselt maksuotsuses kajastatud teenuseid ei osutanud, mida kinnitavad tehingute kohta koostatud üldsõnalised, puudulikud ja vastuolulised dokumendid (töövõtulepingud, arved), milledelt ei nähtu, millises mahus ja millistes etappides töid on teostatud, kuidas kujunes tööde maksumus ja mida arvetel näidatud hind täpselt sisaldas, esindusõiguslike isikute üldsõnalised selgitused, rentnike vastused, isikute omavaheline seotus ning tõsiasi, et maksuhaldurile ei näidatud vaatluse raames soetatud ehitus-, remont- ja ventilatsioonitöid ning ei esitatud Xxxx OÜ ja Xxxx vahelist kirjavahetust konsultatsiooniteenuse osas.“ Hageja on seisukohal, et kostja tekitas ülalnimetatud isikutega alusetute lepingute sõlmimise ja võltsarvete alusel väljamaksete tegemisega OÜ-le Xxxx kahju summas 132 445,06 eurot, millise kahju on kostja kohustatud hüvitama. 03.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga töövõtulepingu nr 03082012. Töövõtulepingu objektiks oli aadressil Xxxx asuva hoone välisfassaadi remont ja rekonstrueerimine ning hoone I, II ja III korruse ruumide rekonstrueerimine. Xxxx nimel väljastati OÜ-le Xxxx töövõtulepingu alusel kaks arvet: 03.08.2012 arve nr 915 summas 59 181,60 eurot ja 10.09.2012 arve nr 918 summas 28 208,40 eurot. Maksumenetluse käigus tuvastas maksuhaldur dokumentaalsete tõendite ja kostja ning Xxxxi suuliste seletuste pinnalt, et 27.08.2012 tegi kostja OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 915 alusel sularahas väljamakse summas 59 181,60 eurot ja 12.09.2012 tegi Xxxx OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 918 alusel sularahas väljamakse summas 28 208,40 eurot. Eelmainitud väljamaksete kohta on koostatud kassa väljamineku orderid nr 70003 ja M1. Maksuhaldur tuvastas põhjaliku maksumenetluse käigus, et tegelikkuses ei osutanud Xxxx OÜ-le Xxxx töövõtulepingus märgitud ehitusteenust. Nii selgus, et töövõtulepingu lisa 2, kus väidetavalt määratleti tööde loetelu ja mahud, tegelikkuses puudus, kuna kostja ega Xxxx viidatud lisa ei esitanud ega suutnud selle kohta adekvaatseid selgitusi anda. Xxxx hoone üürnikud kinnitasid maksuhaldurile, et ei nende poolt üüritavates ruumides ega ka hoone üldkasutatavates ruumides pole ehitustöid tehtud. 11.02.2013 Xxxx objektil toimunud vaatluse käigus tunnistas kostja järgmist: „Maksuhalduri küsimusele, kas Xxxx OÜ-le kuulunud Xxxx hoones on tehtud välisfassaaditöid praeguseks hetkeks (11.02.2013) vastavalt kokkuleppele, mis Xxxx sõlmiti, kas on tehtud mingeid välisfassaadi töid perioodil 2012 august kuni detsember 2012, vastas Aare Kööp: „Ei ole tehtud välisfassaadil mingeid töid sel perioodil. Seda on palja silmagagi näha, et välisfassaadi töid pole ammu tehtud Xxxx hoone osas M1.“ Osaühingu juhatuse liikmel on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 35 tulenevalt üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (hoolsuskohustus). Seejuures on Riigikohtu tsiviilkolleegium korduvalt selgitanud, et juhatuse liige peab äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega (nn korraliku ettevõtja hoolsus) ning see kohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Xxxx ei saanud Xxxx-lt tegelikkuses mis tahes ehitusteenust. Veelgi enam, maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates jõudnud selgele veendumusele, et kostja, Xxxx ja Xxxx tegid omavahel koostööd eesmärgiga organiseerida Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arvete väljastamine olematute tehingute eest. Nii näiteks märgib 5 2-14-57975 maksuhaldur maksuotsuses järgmist: „Aare Kööpi 18.10.2012 ja Xxxxi 07.11.2012 ning 22.01.2013 ütlused (protokollitud) tehingute osas Xxxx OÜ ja Xxxx vahel on üldsõnalised ning täpsemaid detaile ehitus- ja remonttööde soetamise kohta kumbki öelda ei osanud ning tööde käiguga reaalselt kursis ei olnud. [...] Äris ei ole tavapärane nähtus, et juhatuse liige pole kursis äriühingu poolt soetatud töödega. Maksuhaldur on seisukohal, et valeandmete esitamisele on iseloomulik detailide vaesus – valeandmete esitaja on küll suuteline selgitama väidetavalt toimunud sündmuse üldfakte, ent ei ole võimeline kirjeldama üksikasju. Maksuhaldur on seisukohal, et eelpool nimetatud isikute ebamäärased ütlused ongi tingitud osapoolte tahtlikust valeandmete esitamisest.“ Näiliku töövõtulepingu sõlmimisega 03.08.2012 ja seejärel võltsarve nr 915 alusel 27.08.2012 OÜ Xxxx kassast sularahas 59 181,60 euro suuruse väljamakse tegemisega rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust, kahjustades seeläbi nii OÜ Xxxx kui viimase võlausaldajate huve. Kostjat saab pidada hoolsuskohustust rikkunuks ka juhul, kui asuda (otseses vastuolus maksuotsuses tuvastatuga) siiski seisukohale, et kostja polnud töövõtulepingu sõlmimisel ja väljamakse tegemisel pahauskne (s.o kostja ei osalenud teadlikult skeemis, mille eesmärgiks oli viia OÜ-st Xxxx välja rahalised vahendid). Ükski korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige ei jätaks töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppimata tööde loetelus ja mahtudes, arveldaks töövõtjaga sedavõrd suurtes summades sularahas ega teeks sellises summas makset juba enne, kui töövõtja on üldse tööde ja nende ettevalmistamisega alustanudki. Ka kõige elementaarsem lepingupartneri taustakontroll andnuks kostjale 2012. a augustis selge signaali, et Xxxx näol on tegemist üksnes juriidilise kehaga, mis töövõtulepingu sõlmimise ja väljamakse tegemise hetkel ei omanud mis tahes sisulist majandustegevust. Seega rikkus kostja oluliselt juhatuse liikmelt eeldatavat hoolsust. Hoolsuskohustuse kõrval on osaühingu juhatuse liikmel üldine lojaalsuskohustus, mis tähendab, et juhatuse liige on kohustatud vältima oma tegevuses enda ja osaühingu huvide konflikti. Hageja arvates on asjaolusid kogumis hinnates ilmne, et Xxxx-ga töövõtulepingu sõlmimise ja viimase nimelt võltsarvete väljastamise organiseerimise korraldas kostja koostöös Xxxxi ja Xxxxiga. Skeemi eesmärgiks oli viia OÜ-st Xxxx näiliselt õiguspäraselt välja selle kassas olev sularaha (ja taotleda riigilt tagasi sisendkäibemaksu). Nii võõrandas kostja OÜ Xxxx nimel paralleelselt alusetute väljamaksete tegemisega viimase põhivara (sõidukid, purjejahi) ja andis seejärel ühingu üle likvideerijale. Seda, et sularahas väidetavalt Xxxx-le tehtud väljamakse tegi kostja tegelikult enda huvides ja raha polnudki mõeldud kunagi Xxxx-ni jõudma, kinnitab üheselt maksuhalduri tuvastatud fakt, et reaalselt ehitustöid ei tehtud. Seda, et kostja kasutas Xxxx-d antud olukorras üksnes nn arvevabrikuna (kellele arvete nr 915 ja 918 alusel tehtud maksed ei pidanudki laekuma) kinnitavad veelgi järgmised asjaolud: (
4. i)Xxxx-l puudusid 2012. a augustis ja septembris töötajad, (
5. ii)Xxxx ja Xxxx-is avatud kontodel Xxxx-l rahalised vahendid puudusid, (iii) ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2009, (
6. iv)Xxxx kustutati 30.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist, ja (
7. v)tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist. Vaieldamatult saab kostja poolt OÜ Xxxx kassas oleva sularaha arvel enda isiklikes huvides väljamakse tegemist käsitada lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena. Kostjapoolse hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusena tegi kostja OÜ Xxxx arvel 59 181,60 euro suuruse väljamakse, ilma et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud mis tahes vastusooritust. Olukorras, kus väljamakse eest puudub vastusooritus, saab väljamakset käsitada osaühingule tekitatud kahjuna. Samuti kaasneb võltsarve nr 915 alusel tehtud väljamaksega OÜ-le Xxxx tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustus, 6 2-14-57975 kuivõrd selline alusetu väljamakse on käsitatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuhaldur ongi maksuotsuses tulumaksu juurde määranud ning 27.08.2012 kostja poolt tehtud väljamakselt 59 181,60 eurot tuleb OÜ-l Xxxx tulumaksuna tasuda 15 731,82 eurot (s.o 59 181,60 eurot * 21 / 79). Juhul, kui kostja oleks hoidunud alusetu väljamakse tegemisest, säilinuks OÜ-l Xxxx kassas rahalised vahendid 59 181,60 euro suuruses summas ning OÜ-le Xxxx poleks tekkinud tulumaksu tasumise kohustust summas 15 731,82 eurot. Seega on OÜ-le Xxxx tekkinud kostja rikkumiste tõttu kahju summas 74 913,42 eurot (59 181,60 eurot + 15 731,82 eurot) ning selline kahju on käsitatav kostja rikkumiste vahetu tagajärjena - ehk täidetud on võlaõigusseaduse (

) § 127 lg-s 4 sätestatud põhjusliku seose nõue. Arvestades eeltoodut, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus ÄS § 187 lg 2 ja

§ 115

lg 1 alusel nõuda kostjalt OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist summas 74 913,42 eurot. 01.08.2012 väljastati Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arve nr XXXX summas 15 000 eurot. Kostja poolt maksumenetluse käigus antud selgituste kohaselt väljastati arve OÜ Xxxx ja Xxxx vahel suuliselt sõlmitud konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu alusel. Nimetatud lepingu alusel osutas Xxxx väidetavalt konsultatsiooniteenust seonduvalt OÜ Xxxx müügiga. Kostja kinnitusel tasus ta arve sularahas 01.08.2012 ning väljamakse kohta on vormistatud kassa väljamineku order nr

1. Hageja jagab maksuhalduri seisukohta, et tuvastatud asjaoludel on ilmne, et arve nr XXXX näol on tegemist võltsarvega ning mingit konsultatsiooni- vms teenust Xxxx OÜ-le Xxxx ei osutanud. Väidetav leping väidetava konsultatsiooniteenuse osutamiseks sõlmiti suuliselt, ehk kostja üritas sellega teha väidetava lepingu olemasolu tõendamise enda jaoks lihtsamaks – tõendamiseks piisaks nüüd justkui üksnes kostja enda ütlustest. Tähelepanuväärne on ka väidetava teenuse äärmiselt ebamäärane määratlus, s.o „konsultatsioon“. Arve nr XXXX tasuti sularahas samal päeval arve väljastamisega. Arvestades, et samal ajal tegeles kostja aktiivselt OÜ Xxxx vara kõrvaldamise ja ühingu likvideerijale üleandmisega, on selge, et kostja organiseeris ka arve nr XXXX selleks, et viia formaalselt õiguslikul alusel OÜ Xxxx kassast välja rahalised vahendid summas 15 000 eurot. Maksuhalduri küsimustele, mida täpselt ja kellelt konkreetselt OÜ Xxxx teenust soetas, vastas kostja järgmist: „Minu arvates oli tehing selles, et nad pakkusid meile konsultatsiooniteenust Xxxx OÜ müügi osas. Ma nende nimesid praegu ei mäleta peast. Kui esimest korda selgitusi käisin andmas siis nimetasin selle nime ilmselt. Xxxx-ga suhtlemisel puutusin kokku ühe nendepoolse esindajaga.“ Maksuhalduri küsimusele, kas OÜ Xxxx ja Xxxx vaheline kirjavahetus on alles, vastas kostja: „Ma ei oska seda öelda. Minu mäletamist mööda ei olnud see isegi minu arvuti vahendusel. Ma uurin selle üle ja annan teile e-postile hiljemalt 11.03.2013 teada ja olemasolul edastan teile samuti e-postile 11.03.2013.“ Mingit kirjavahetust kostjalt ei laekunud. Ei ole eluliselt usutav, et konsultatsiooniteenust saanud kostja ei suuda paar kuud pärast arve tasumist ja teenuse saamist enam meenutada, kas ja kellega ta teenuse osutaja poolelt suhtles ja milles üldse täpsemalt see teenus seisnes. Xxxx juhatuse liikmeks oli väidetava konsultatsioonilepingu sõlmimise ja arve nr XXXX alusel väljamakse tegemise ajal Xxxx, kes oli ka Xxxx juhatuse liige. Sarnaselt Xxxx-ga puudus ka Xxxx-l
2. augustis (ja sellele järgnevalt) sisuline majandustegevus: (i) ühingul ei olnud
3. a augustis töötajaid, (ii) ühing kustutati 26.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist, (iii) viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2007, ning (iv) tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist. Arvestades, et kostja tegi võltsarve nr XXXX alusel väljamakse, ilma et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud mis tahes vastusooritust, rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust. 7 2-14-57975 Analoogselt Xxxx arve alusel väljamakse tegemisega on ka siin asjaolude pinnalt ilmne, et kostja kasutas võltsarvet selleks, et teha OÜ Xxxx kassast väljamakse enda isiklikes huvides. Seetõttu on tegemist ka lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega. Isegi juhul, kui asuda ilmselgelt ebaõigele seisukohale, et Xxxx tõepoolest osutas konsultatsiooniteenust, hankis kostja enda sõnul teenust seoses OÜ Xxxx osaluse võõrandamisega. Kostja oli füüsilise isikuna OÜ Xxxx ainuosanik ning osaluse võõrandamine ja sellega seonduv konsultatsiooniteenuse hankimine toimus seega kostja isiklikes huvides. OÜ Xxxx rahaliste vahendite kasutamine juhatuse liikme (ja ainuosaniku) enda erahuvides seonduvalt osaluse võõrandamisega on käsitatav nii hoolsus- kui eriti lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena. Võttes arvesse, et kostja tehtud alusetu väljamaksega kaasnes OÜ-le Xxxx tulumaksukohustus 3987,34 eurot (15 000 eurot * 21 / 79), on OÜ Xxxx kandnud Xxxx tehinguga seonduvalt kostja rikkumiste tõttu kahju summas 18 987,34 eurot (15 000 eurot + 3987,34 eurot). Hagejal on OÜ Xxxx pankrotihaldurina kooskõlas ÄS § 187 lg-ga 2 ja

§ 115lg-ga 1 õigus nõuda kostjalt eelnimetatud kahju hüvitamist.

08.08.2012 allkirjastas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga sõlmitud töövõtulepingu nr 08082012, mille kohaselt kohustus Xxxxteostama aadressil Xxxx asuvas hoones ventilatsioonisüsteemide ehituse ja paigalduse. 08.08.2012 väljastati Xxxxnimel OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 30 450 eurot. Kostja tegi 07.09.2012 OÜ Xxxx nimel arve nr xxxx alusel sularahas väljamakse summas 30 450 eurot. Väljamakse kohta koostas kostja kassa väljamineku orderi nr

1. Analoogselt töövõtulepinguga, mille kostja sõlmis OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga, tuvastas maksuhaldur ka siin, et Xxxxei osutanud tegelikult OÜ-le Xxxx mis tahes teenuseid ning arve nr xxxx näol oli tegemist võltsarvega. Töövõtulepingu p 3.3 järgi pidanuks töövõtulepingu esemeks olevate tööde loetelu ja maht sisalduma lisas nr
2. Vastavat lisa aga ei eksisteeri (täpselt samamoodi oli ka Xxxx lepingu puhul). Xxxxhoone üürnikud kinnitasid, et mingeid ventilatsioonitöid pole ei nende poolt üüritavates ruumides ega hoone üldkasutatavates ruumides tehtud. 11.02.2013 toimunud vaatluse käigus vastas kostja maksuhalduri küsimusele, kas OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxruumides on tehtud ventilatsioonitöid, järgmist: „Juhul, kui üürnikud kinnitavad, et pole ventilatsioonitöid tehtud siis järelikult pole neid tõesti tehtud. Kui on tehtud midagi ülemise korruse ventilatsiooniruumis, siis selle kohta ma midagi öelda ei oska. Juhul, kui on vaja nende tehingute osas sisendkäibemaksu korrigeerida, siis las seda teeb praegune juhatuse liige, sest mina andsin Xxxxile lihtsalt nõusoleku vajadusel hoonet näidata ja selgitusi anda.“ Seega tunnistas kostja, et ventilatsioonitöid tegelikult tehtud ei ole. Xxxx-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise ajal äriregistri andmetel juhatus, samuti polnud ühingul perioodil
3. a august kuni detsember ühtegi töötajat ning 08.12.2013 kustutati ühing käibemaksukohustuslaste registrist. Xxxx-is avatud arvelduskonto jääk perioodil 01.08.2012 kuni 31.12.2012 oli 0 eurot. Ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2010 ning ühingule on registripidaja poolt tehtud hoiatus ühingu sundlõpetamiseks. Kõik eelnev viitab taaskord sellele, et Xxxxnäol oli sarnaselt Xxxx ja Xxxx-ga tegemist üksnes majandustegevust mitteomava juriidilise kehaga, mida kostja kasutas ära OÜ-st Xxxx rahaliste vahendite väljaviimiseks. Reaalset vastusooritust saamata ühingust sularaha väljaviimine tekitas OÜ-le Xxxx kahju nii alusetu väljamakse 30 450 eurot kui väljamakselt lisanduva tulumaksu 8094,30 eurot (30 450 eurot * 21 / 79) näol. Kokku kandis OÜ Xxxx seega Xxxxtehingult varalist kahju 38 544,30 eurot (30 450 eurot + 8094,30 eurot). Arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise hetkel (s.o 07.09.2012) ei olnud kostja äriregistri andmetel enam OÜ Xxxx juhatuse liige. Kostja kasutas 07.09.2012 ära olukorda, kus tal oli jätkuvalt ligipääs OÜ Xxxx kassale ja tegi võltsarve alusel õigustamatu väljamakse. Vastavat tegevust saab käsitada õigusvastasena

§ 1045lg 1 p 5 mõttes.

Arvestades, et väljamakse eesmärgiks oli sarnaselt juba varem käsitletud väljamaksetega OÜ-st Xxxx 8 2-14-57975 viimasegi vara kõrvaldamine, saab kostja tegevust käsitada ka heade kommete vastase tahtliku käitumisena

§ 1045lg 1 p 8 mõttes.

Kostja tegevuse eesmärgistatust arvestades oli kostja OÜ-le Xxxx kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Ilmselt on keeruline leida selgemaid juhtumeid, mil saab rääkida kahju tekitaja tahtlusest, kui on olnud kostja tegevus nii Xxxxarve alusel väljamakse tegemisel kui teiste, OÜ Xxxx ja viimase võlausaldajate huve oluliselt kahjustavate, tehingute ja toimingute tegemisel. Lähtudes eeltoodust, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt

§ 1043

, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 ning § 1050 lg 1 alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist summas 38 544,30 eurot. 2.

1. Kostja võõrandas Xxxxkorteriomandi oluliselt alla turuhinna, tekitades sellega OÜ-le Xxxx kahju summas 38 000 eurot. 24.05.2011 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxxga, võõrandades Xxxxle OÜ Xxxx omandis olnud kolmetoalise Xxxxja neljatoalise Xxxx-12 korteriomandi. Xxxxkorteriomandi (78,6 m²) müüs kostja Xxxxle 103 000 euro eest ning Xxxx-12 korteriomandi (93,3 m²) 185 000 euro eest. Kostja müüs Xxxxkorteriomandi selle tegelikust turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga, tekitades seeläbi OÜ-le Xxxx olulist kahju. OÜ Kinnisvaraekspert 15.08.2014 eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on professionaalne kinnisvarahindaja hinnanud Xxxx korteriomandi turuväärtuseks 01.05.2011 seisuga 141 000 eurot. Seega müüs kostja OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandi tegelikust turuväärtusest 38 000 euro võrra odavamalt. Xxxx korteriomandi näol on tegemist Pirita linnaosas mere ääres asuva korteriga (kaugust meres ca 200 m) ning juba ainuüksi hea asukoht muudab korteri väärtuslikuks. Xxxx korteriomandi põhjendamatult madala hinnaga võõrandamist kinnitab üheselt ka asjaolu, et sama müügilepinguga võõrandas kostja Xxxxle Xxxx-12 korteriomandi taandatuna korteri pinnale hinnaga 1982,85 eurot/m² (185 000 eurot / 93,3 m²), Xxxx korteriomandi aga kõigest hinnaga 1310,43 eurot/m² (103 000 eurot / 78,6 m²). Kostja müüs OÜ Xxxx omandis olnud Xxxx korteriomandi, millise turuväärtus oli 141 000 eurot, kõigest hinnaga 103 000 eurot. Sellist hinnavahet 38 000 eurot saab käsitada kostja poolt OÜ-le Xxxx tekitatud kahjuna, kuivõrd Xxxxlt saadud vastusoorituse väärtus ei olnud kooskõlas müüdud vara tegeliku väärtusega. Kostja ei lähtunud müügilepingu sõlmimisel OÜ Xxxx parimatest huvidest ning tegemist on TsÜS §-s 35 sätestatud juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega. Seda eriti, kui arvestada, et OÜ Xxxx ja kostja tegutsesid just nimelt kinnisvarasektoris (OÜ Xxxx põhitegevusalaks oli
2. a hoonestusprojektide arendus) ning kostja pidi seega igapäevase majandustegevuse käigus olema tegelike turutingimustega väga hästi kursis. Müügilepinguga samal päeval (s.o 24.05.2011) Xxxx ja kostja vahel sõlmitud korteriomandite ostuoptsiooni lepingu kohaselt andis Xxxx kostjale ostuoptsiooni Xxxxja 1-12 korteriomandite omandamiseks 6-24 kuu jooksul arvates müügilepingu sõlmimisest. Ostuoptsiooni hind oli seejuures sõltuv müügilepingus kokkulepitud korteriomandite müügihinnast, kuivõrd optsioonilepingu p-de 2.5.18 ja 2.6.18 järgi oli optsiooni teostamise viimane periood 02.04.2013 kuni 24.05.2013 ning sel perioodil optsiooni teostamise korral oli ostuhind kõige kõrgem, s.o Xxxxkorteriomandi puhul 103 000 eurot ja Xxxx-12 korteriomandi puhul 185 000 eurot. Optsiooni maksimumhinnad olid võrdsed hindadega, millega kostja müüs OÜ Xxxx nimel korteriomandid Xxxxle. Tänaseks on selgunud, et kostja teostaski Xxxxkorteriomandi suhtes ostuoptsiooni ning korteriomand on käesoleval hetkel kostja tütre Xxxxi omandis. Kuna Xxxx kanti kinnistusraamatusse 29.05.2013 sõlmitud asjaõiguslepingu alusel, võib eeldada, et ostja teostas optsiooni optsioonilepingu p-s 2.5.18 sätestatud maksimumhinnaga 103 000 eurot. Seega on 24.05.2011 OÜ Xxxx nimel sõlmitud kahjuliku müügilepingu ja sellega ühel ajal sõlmitud optsioonilepingu tegelikuks tulemuseks Xxxxkorteriomandi võõrandamine kostja tütrele ja seda korteriomandi tegelikust turuväärtusest oluliselt madalama hinna eest. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et kostja eelistas müügilepingu sõlmimisel enda isiklikke (perekondlikke) huve OÜ Xxxx huvidele ja tagas vara võimalikult soodsa hinnaga 9 2-14-57975 võõrandamise teel sellevõrra soodsama ostuoptsiooni hinna. Tegemist on hoolsuskohustuse kõrval seega ka TsÜS §-s 35 sätestatud lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega. Võttes arvesse eelmärgitut, on hagejal OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt ÄS § 187 lg 2 ja

§ 115

lg 1 alusel Xxxx korteriomandi selle tegelikust turuväärtusest oluliselt madalama hinnaga müümise eest kahju hüvitamist summas 38 000 eurot. 2.

1. Kostja jättis OÜ-le Xxxx õigusvastaselt üle andmata sõiduautode ja purjejahi müügist saadud 81 600 eurot.
2. a augustis, mil kostja tegeles aktiivselt OÜ-st Xxxx vara kõrvaldamisega ja valmistas ette ühingu üleandmist likvideerijale, võõrandas kostja muu hulgas kaks OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduautot ja väärtusliku purjejahi. Müügitehingute tulemusena laekunud müügihinda kogusummas 81 600 eurot kostja OÜ-le Xxxx üle ei andnud. 23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu OÜ-ga Xxxx, millise lepingu kohaselt omandas viimane OÜ-lt Xxxx sõiduauto XXXX. Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 6000 eurot ning müügilepingu p-st 5 nähtuva kinnituse kohaselt kinnitas kostja OÜ Xxxx nimel, et ostja on sõiduki eest ostuhinna tasunud. Ostuhinna tasumist (sularahas) kinnitas kostja ka 06.06.2014 vastuses hageja nõudekirjale. Hagejale teadaolevalt ei ole ostuhind 6000 eurot aga OÜ Xxxx arvelduskontole ega kassasse jõudnud. Xxxx ainuosanik ja juhataja on Xxxx, kelle näol on tegemist OÜ Xxxx hilisema likvideerija Xxxxi vennaga ning kes maksuotsusest nähtuvalt abistas kostjat OÜ-st Xxxx raha kõrvaldamisel. Peale müügitehingut jäid sõiduki kasutajateks kostja ning tema naine ja tütar. Eelnev annab ilmselgelt tunnistust sellest, et kostja eesmärgiks oli kõrvaldada müügitehinguga OÜ Xxxx vara hulgast viimase omanduses olev sõiduauto (välistades sellega võlausaldajate poolt oma nõuete katteks sõidukile sissenõude pööramine) ning lisaks omastada tehingu tulemusena laekuv ostuhind. 23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu OÜ-ga Suviste Põllumajandussaadused, millise lepingu kohaselt omandas viimane OÜ-lt Xxxx sõiduauto Xxxx. Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx Xxxxarve nr xxxx summas 3600 eurot. Analoogselt XXXX müügilepinguga kinnitas kostja OÜ Xxxx nimel ka selle müügilepingu ps 5, et ostja on sõiduki eest ostuhinna tasunud. Ostuhinna tasumist sularahas kinnitas kostja ka 06.06.2014 vastuses hageja nõudekirjale. Hagejale teadaolevalt ei ole aga Xxxx eest tasutud ostuhind kunagi OÜ Xxxx arvelduskontole ega kassasse jõudnud. Xxxx juhataja ning ainuosanik oli müügilepingu sõlmimise ajal taaskord Xxxx. Tänaseks, mil ühing on sattunud majanduslikesse raskustesse ning ühingule on nimetatud ajutine pankrotihaldur, on ühingu juhtimine ja selle ainuosalus üle antud tundmatule Läti kodanikule Juris Bratjagale. Lisaks ülalkäsitletud sõiduautode võõrandamisele sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel 23.08.2012 müügilepingu OÜ-ga Suviste Põllumajandussaadused, võõrandades viimasele Xxxxpurjejahi hinnaga 72 000 eurot. Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx Xxxxarve nr
3. 06.06.2014 vastuses hageja nõudekirjale kinnitas kostja, et Xxxx tasus ostuhinna sularahas. Hagejale teadaolevalt ei ole ostuhind kunagi OÜ Xxxx arveldusarvele ega kassasse jõudnud. Sarnaselt sõidukiga XXXX jäi kostja ka purjejahi puhul pärast müügitehingut edasi selle kasutajaks, mis annab jällegi kinnitust sellest, et müügitehingu eesmärgiks oli kõrvaldada OÜ Xxxx vara ning välistada seeläbi võlausaldajatel võimalus pöörata väärtuslikule purjejahile sissenõue. Osaühingu juhatuse liige peab ühingut esindades tegutsema korraliku ettevõtja hoolsusega, osaühingu suhtes lojaalselt, heas usus ning kooskõlas heade äritavadega.

§ 626

lg-st 1 10 2-14-57975 tuleneb selgelt, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud. Kostja poolt OÜ Xxxx sõidukite kõrvaldamist ja sõidukite eest tasutud ostuhinna omastamist ei saa kuidagi pidada eelmärgitud kohustustega kooskõlas olevaks. Juhul, kui kostja oleks käitunud kooskõlas hoolsus- ja lojaalsuskohustusega, oleks OÜ-le Xxxx laekunud sõidukite müügist 81 600 eurot. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu jäi OÜ-l Xxxx eelviidatud summa saamata, mistõttu saab kostja poolt omastatud ostuhinda käsitada OÜ-le Xxxx tekitatud varalise kahjuna

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes.

Hagejal on seega OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt ÄS § 187 lg 2 ja

§ 115lg 1 alusel 81 600 euro hüvitamist.

2.

1. Kostja tekitas OÜ Xxxx arvelduskontolt alusetute väljamaksete tegemisega OÜ-le Xxxx kahju summas 89 500 eurot. Hageja avastas OÜ Xxxx arvelduskonto väljavõtteid analüüsides, et kostja tegi Xxxxja 1-12 korteriomandite müügitehingust laekunud rahasumma arvelt OÜ Xxxx arvelduskontolt iseendale väljamakseid summas 89 500 eurot: 25.05.2011 ülekande summas 6000 eurot selgitusega „Avanss Xxxx tarbeks“; 25.05.2011 ülekande summas 67 000 eurot selgitusega „Laenu tagastus + majanduskulud“; 26.05.2011 ülekande summas 13 000 eurot selgitusega „Avanss Xxxx projekti jaoks“; 30.05.2011 ülekande summas 3500 eurot selgitusega „Avanss Xxxx projektile“. 26.05.2014 nõudekirjas nõudis hageja OÜ Xxxx pankrotihaldurina kostjalt eelmainitud väljamaksete kohta selgitusi ja maksete aluseks olevate dokumentide esitamist. 06.06.2014 vastuskirjas väitis kostja paljasõnaliselt, et tegi endale OÜ Xxxx arvelt väljamakseid, et siis väidetavalt enda isiklikult kontolt omakorda tagastada OÜ Xxxx võlausaldajatele viimaste antud laenud. Ühtegi laenulepingut kostja ei esitanud. Samuti esitas kostja segase põhjenduse selle kohta, et osaliselt kasutati tema kontole kantud summasid Xxxxs mingisuguste SPA arhitektuurijooniste, juriidiliste kulude ja komandeeringute tarbeks. Sarnaselt väidetavate laenudega ei suutnud kostja ka nende kuluartiklite kohta esitada ühtegi kuludokumenti. Hagiavalduses juba varasemalt välja toodud episoode arvestades, millistest nähtub üheselt mõistetavalt OÜ Xxxx vara teadlik ja eesmärgipärane kõrvaldamine, on ka
2. a mais tehtud väljamaksete puhul põhjendatud alus eeldada, et kostja kandis väidetavatele laenudele ja komandeeringukuludele viidates enda isiklikes huvides ühingust raha välja. Eelmärgitut kinnitab kostja poolt hagejale väljamaksete kohta alusdokumentide esitamata jätmine ja kostja üldsõnaline viide väidetavale „Xxxxs toimuvale asjaajamisele“ (millist asjaajamist pole ilmselt kellelgi tegelikkuses võimalik kindlaks teha). Sellised ebamäärased selgitused äärmiselt kummalistele tehingutele olid kostjale iseloomulikud juba maksumenetluse käigus, mil maksuhaldur tuvastas selgelt, et kostja esitas maksuhaldurile teadlikult valeandmeid. Enda isiklikule kontole OÜ Xxxx arvelt alusetute väljamaksete tegemisega rikkus kostja vaieldamatult nii juhatuse liikme hoolsus- kui lojaalsuskohustust. OÜ Xxxx ei saanud kostjale tehtud väljamaksete eest tegelikkuses mingit vastusooritust, mistõttu saab väljamakseid käsitada OÜ-le Xxxx tekitatud kahjuna, mille eest kostja vastutab ÄS § 187 lg 2 ja

§ 115lg 1 alusel.

Kuna kostja oli väljamaksete ajal ühtlasi OÜ Xxxx ainuosanik, on hagejal kõrvuti eelviidatud kahju hüvitamise nõudega õigus nõuda kostjalt kui osanikult õigusliku aluseta saadud väljamaksete tagastamist ka ÄS § 158 lg 1 alusel. Ebaseadusliku ja seega keelatud väljamaksega ÄS § 158 lg 1 mõttes on tegemist igasuguses olukorras, mille majanduslik tulemus on osanikule osaühingust väljamakse tegemine õigusliku aluseta. Sellise juhtumi alla kvalifitseerub ka antud olukord, mil kostja kandis õigusliku aluseta OÜ Xxxx arvelt iseendale 89 500 eurot. Lähtudes eeltoodust, leiab hageja, et tal on OÜ Xxxx pankrotihaldurina õigus nõuda kostjalt ÄS § 187 lg 2 ja

§ 115

lg 1 (samuti ÄS § 158 lg 1) alusel OÜ Xxxx arvelt tehtud alusetute väljamaksete tagastamist summas 89 500 eurot. 11 2-14-57975 2.

1. Kostja tekitas Xxxx osa võõrandamisega OÜ-le Xxxx kahju vähemalt summas 6391,16 eurot. OÜ Xxxx
2. a majandusaasta aruandest nähtuvalt võõrandas OÜ Xxxx
3. a talle kuulunud 25%-lise osaluse Xxxx-s hinnaga 100 000 krooni (6391,16 eurot). Xxxx üld- ja isikuandmete ajaloost nähtuvalt omandas OÜ-le Xxxx kuulunud osaluse Küprose ühing XXXX. Hageja juhtis 26.05.2014 nõudekirjas kostja tähelepanu asjaolule, et ainuüksi avalikult kättesaadavate majandusaasta aruannete põhjal on ilmne, et kostja võõrandas OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxx osaluse selle tegelikust turuhinnast oluliselt madalama hinna eest. Hageja nõudis sellest tulenevalt nõudekirjas kostjalt müügitehingu kohta selgitust ning ühtlasi tehingut puudutava dokumentatsiooni esitamist. Nii nagu teistegi nõuete puhul, ei tulnud ka siin kostjalt adekvaatset tagasisidet. Selle asemel esitas kostja 06.06.2014 vastuses arusaamatu selgituse, et OÜ Xxxx oli juhatuse otsusega sunnitud oma osa võõrandama 0 euroga ning reaalselt ei saanud OÜ Xxxx tehingust sentigi. Ühtegi dokumenti kostja tehingu kohta ei esitanud ega ole seda vaatamata oma lubadustele tänaseni teinud. Lähtudes avalikult kättesaadavatest andmetest ning kostja enda selgitustest müügitehingu tingimustele, on selge, et kostja võõrandas Xxxx osaluse OÜ Xxxx jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, s.o oluliselt alla osa tegeliku turuväärtuse. Xxxx osa tegelik väärtus
4. a ei saanud kuidagi olla üksnes osa nimiväärtusele vastanud 6391,16 eurot (või veel vähem kostja väidetud tegelik müügihind 0 eurot). Xxxx varade maht oli 31.12.2009 seisuga 301 411 002 krooni (19 263 674,03 eurot). Seisuga 31.12.2009 oli Xxxx-l jaotamata kasumit 10 178 209 krooni (650 506,12 eurot). Xxxx
5. a müügitulu oli 39 481 412 krooni (2 523 322,13 eurot). Xxxx-le kuulus (ja kuulub jätkuvalt) aadressil Xxxx asuv kinnistu (13 849 m²) ja sellel paiknev Meresuu SPA Hotell. Kostja on OÜ Xxxx
6. a majandusaasta aruandes ise märkinud Xxxx osa võõrandamisel müügikahjuks 22 837 451 krooni (1 459 579,14 eurot). Olukorras, kus juhatuse liige võõrandab ühingu vara alla turuhinna, on tegemist juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisega ning sellisel juhul on võõrandatud vara turuväärtuse ja ostjalt tegelikult saadud (põhjendamatult madala) soorituse vahe käsitatav juhatuse liikme poolt ühingule tekitatud kahjuna. Xxxx 25%-lise osaluse turuväärtuse kindlakstegemiseks tuleb muu hulgas täpsemalt välja selgitada
7. a aset leidnud müügitehingu asjaolud. Hageja ongi nõudnud kostjalt nii müügilepingu kui teiste asjakohaste dokumentide esitamist, kuid kostja ei ole neid hagejale välja andnud. Arvestades kostja 06.06.2014 vastuses märgitut, et OÜ Xxxx võõrandas XXXX-le Xxxx osaluse 0 euro eest (s.o saamata vastu isegi osa nimiväärtusele vastavat sooritust), arvestab hageja hetkel OÜ-le Xxxx tekitatud kahjuna 6391,16 eurot (s.o osa nimiväärtus 6391,16 eurot miinus ostjalt saadud vastusooritus 0 eurot). Lähtudes eeltoodust, võõrandas kostja OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxx 25%-lise osaluse põhjendamatult madala hinna eest, tekitades sellega OÜ-le Xxxx varalist kahju vähemalt summas 6391,16 eurot. Hagejal on OÜ Xxxx pankrotihaldurina kooskõlas ÄS § 187 lg-ga 2 ning

§ 115lg-ga 1 õigus nõuda kostjalt vastava kahju hüvitamist.

3. Kostja ei ole oma vastustes ümber lükanud hageja väiteid, et Xxxx-le, Xxxx-le ja Xxxx-le väljamaksete tegemine kandis endas OÜ Xxxx rahaliste vahendite kõrvaldamise eesmärki ning seeläbi tekkis OÜ-le Xxxx kahju vähemalt summas 132 445,06 eurot. Vastupidi, kostja möönab 05.03.2015 vastuses veelkord, et ehitustöid tegelikult ei teostatud ning kinnitab, et tema tegi OÜ Xxxx nimel vaidlusalused väljamaksed. Kuigi võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega tekitatud kahju hüvitamise nõude näol on tegemist haginõuetest kõige suurema nõudega, on kostja 05.03.2015 menetlusdokumendis esitanud selles osas üksnes mõnelauselise (ja täielikult tõendamata) seisukoha. Ilmselgelt on kostja jaoks tegemist ebamugava küsimusega ning kostja saab väga hästi aru, et tal pole tegelikkuses võimalik ümber lükata asjaolu (mis on tuvastatud ka jõustunud maksuotsusega), et 2012. a augustis ja septembris tegutses kostja eesmärgiga anda OÜ Xxxx üle nn likvideerijale ning kõrvaldada ühingust vara nii suures ulatuses kui vähegi võimalik. Xxxx, kes aitas kostjal OÜ-st Xxxx 12 2-14-57975 vara kõrvaldada, mõisteti hiljuti karistusseadustiku (KarS) § 389¹ lg 1 alusel kriminaalkorras süüdi. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et Xxxx, Xxxx ja Xxxx-ga sõlmitud lepingutel oli tegelik majanduslik sisu ning OÜ Xxxx sai lepingute alusel tehtud väljamaksete eest reaalse vastusoorituse. Vastupidi, kostja lakoonilised ja paljasõnalised selgitused kinnitavad veenvalt, et kostja osales teadlikult OÜ Xxxx vara kõrvaldamise skeemis, rikkudes sealjuures oluliselt hoolsus- ja lojaalsuskohustust ning kostja ei soovi (ei suuda) seetõttu vaidlusaluste tehingute osas põhjalikumaid selgitusi anda. Kostja vastuväited ei lükka mingil viisil ümber asjaolu, et kostja müüs Xxxx korteriomandi põhjendamatult madala hinna eest, tekitades sellega OÜ-le Xxxx märkimisväärse kahju. 24.05.2011 müügilepingu esemeks olid kaks eraldiseisvat korteriomandit: Xxxxja 1-12. Müügilepingus lepiti kummagi korteriomandi osas kokku eraldi müügihind ning korteriomandeid käsutati eraldi – seda nõuab ka TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda. Xxxxja 1-12 korteriomandid on eraldiseisvad õigusobjektid ning kummagi korteriomandi puhul on võimalik ja tulebki eraldi kindlaks määrata müügilepingujärgne müügihind ja ka korteriomandi turuväärtus. Hageja esitas hagi lisas 35 professionaalse kinnisvaraettevõtte hinnangu, mille kohaselt oli Xxxx korteriomandi turuhind 2011. a mais vähemalt 141 000 eurot (1793,89 eurot/m²). Hageja esitatud tõendi näol on tegemist eriteadmistega isiku arvamusega (s.o dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 mõttes) ning arvamus on loogiliselt jälgitav, mh on selles välja toodud eksperdi detailne arutluskäik, võrdlusandmed ja hindamismetoodika. Kostja poolt tõendina esitatud Xxxx 12.01.2015 lakooniline e-kiri ei ole käsitletav eriteadmistega isiku arvamusena: e-kiri on paljasõnaline, selles pole analüüsitud konkreetse kinnisvaratehingu asjaolusid, see ei sisalda hindamismetoodikat ega võrdlusandmeid võrreldavate tehingute kohta. Xxxx on e-kirjas esitanud üksnes paljasõnalise oletuse, et blokktehingu ja kiirmüügi puhul võib (aga ei pruugi) müügihind olla turuhinnast soodsam. Samas ei selgu e-kirjast mingil viisil isegi see, milline oli Xxxx hinnangul Xxxxkorteriomandi turuväärtus 2011. a mais. Kostja esitatud e-kirjast nähtub ka, et Xxxx elamu näol on tegemist kaasaegse korterelamuga, mis asub väga hinnatud piirkonnas. See kinnitab hageja väidet, et Xxxx korteriomandi näol oli tegemist väga väärtusliku korteriomandiga. Hageja esitatud kinnisvaraettevõtte hinnangus on Xxxxkorteriomandi hindamisel kasutatud võrdlusena mh Xxxx korteriomandi müügitehingu andmeid. Xxxx korteriomandi ruutmeetri hind oli 2011. a 1698,63 eurot. Xxxxkorteriomandi mõneti kõrgem turuväärtus (1793,89 eurot/m²) on põhjendatav asjaoluga, et Xxxx hoone on uuem, see asub merele lähemal ning hoone küttesüsteem on ökonoomsem (gaasiküte vs elektriküte). Ka kostja möönab, et Xxxx korteriomandi müügitehing on võrdlusmaterjalina adekvaatne. Veelgi enam, kostja peab Xxxx korteriomandit koguni samaväärseks Xxxxkorteriomandiga. Seega möönab kostja tegelikkuses ka ise, et Xxxxmüügihind 1310,43 eurot/m² ei vastanud kuidagi turuhinnale, vaid oli sellest enam kui 400 eurot/m² võrra madalam. Tõendamata on kostja väide, et Xxxxkorteriomandis oli müügi hetkel tegemata siseviimistlus ja puudus jahutussüsteem, mistõttu ei olnud kostja väitel võimalik 103 000 eurost kõrgemat hinda saada. 24.05.2011 müügilepingus puudub mis tahes viide sellele, et korteriomandis oli tegemata siseviimistlus ning puudus jahutussüsteem. Eelmärgitu näol on tegemist selliste asjaoludega, mida müügilepingus tuleks eraldi kajastada. Seega on tegemist kostja poolt otsitud paljasõnalise vastuväitega, millise vastuväite lükkab ümber juba müügileping. Arusaamatuks jääb kostja väide, et kostja ei saanud hagejale (ilmselt peab kostja siiski silmas OÜ-d Xxxx) kahju tekitada, kuna hageja (OÜ Xxxx) teostas optsiooni ning omandas Xxxxkorteriomandi tagasi. Hageja ei ole kordagi väitnud, et OÜ Xxxx omandas korteri tagasi. Hagile lisatud optsioonilepingu sõlmisid Xxxx ja kostja ning hageja selgitas hagis, et tänaseks on korteriomandi omanik kostja tütar Xxxx. Seega teostas kostja optsioonilepingus antud võimalust soetada korteriomand Xxxxlt. Kuna algne müügitehing 13 2-14-57975 tehti turuhinnast odavama hinna eest, oli müügi- ja optsioonitehingu lõpptulemuseks see, et kostja tütar omandas Xxxxkorteriomandi turuhinnast soodsamalt. See oli ka ilmselt üks põhjustest (kui mitte peamine põhjus), miks kostja võõrandas OÜ Xxxx nimel Xxxxkorteriomandi Xxxxle sedavõrd kahjulikel tingimustel. OÜ-le Xxxx tekkis kahju korteriomandi põhjendamatult madala hinnaga müümisest ning järgnevad tehingud korteriomandiga kahju tekkimist enam ei mõjuta (optsioonileping annab küll samas aimu kostja motivatsioonist sõlmida müügileping sedavõrd kahjulikel tingimustel). Hageja selgitas hagiavalduses, et kostja sõlmis OÜ Xxxx nimel Xxxx ja Xxxx sõidukite ja purjejahi müügilepingud, kinnitas lepingutes OÜ Xxxx nimel ostuhinna tasumist, kuid jättis samas ostuhinna (kogusummas 81 600 eurot) OÜ-le Xxxx üle andmata. Seda, et ostjad tasusid ostuhinna (sularahas), kinnitab kostja ka 05.03.2015 menetlusdokumendis. Kostja ei ole oma väidet tõendanud, et ostjate poolt tasutud raha jõudis reaalselt OÜ-ni Xxxx ning seda kasutati OÜ Xxxx huvides. Kohtueelselt üritas kostja selgitada, et andis ostuhinna üle OÜ Xxxx uuele omanikule ning raha kasutati OÜ Xxxx huvides. Pärast seda, kui hageja esitas tõendina maksuotsuse, millest nähtub ilmselge skeem OÜ Xxxx vara kõrvaldamiseks, on kostja vastavast seisukohast loobunud. Kostja kõrvaldas OÜ-st Xxxx kogu võimaliku vara ning sõidukite ja purjejahi ostuhinna OÜ-le Xxxx üleandmisest ja viimase huvides kasutamisest ei saa siin juttugi olla. Arusaamatu ja ebaloogiline on kostja 05.03.2015 menetlusdokumendis toodud väide, et hageja möönab sõidukite ja purjejahi ostuhinna laekumist OÜ Xxxx kassasse, kuna hageja on esitanud kostja vastu nõude võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega tekitatud kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses esitatud nõue alusetute väljamaksete (ja lisanduva tulumaksu) hüvitamiseks on eraldiseisev kahjunõue ega ole kostja väidetud viisil seotud sõidukite ja purjejahi ostuhinna üle andmata jätmisest tuleneva kahjunõudega. Kostja üritab sisuliselt väita, et võltsarvete alusel väljamaksete tegemise hetkel saidki OÜ Xxxx rahalised vahendid pärineda üksnes sõidukite ja purjejahi müügitehingutest. Muidu polekski OÜ-l Xxxx väljamaksete tegemiseks justkui rahalisi vahendeid olnud. Kostja sellise väite lükkab aga ümber juba tõsiasi, et 2012. a augustis ja septembris tegi kostja OÜ Xxxx nimel kassast võltsarvete alusel väljamakseid summas 104 631,60 eurot, seega suuremas summas kui ostjate poolt sõidukite ja purjejahi eest tasutud 81 600 eurot. Siia lisandub Xxxxi poolt Xxxx arve nr 918 alusel 12.09.2012 tehtud väljamakse 28 208,40 eurot (millise makse tegemine nähtub maksuotsusest). Järelikult oli 2012. a augusti ja septembri seisuga OÜ Xxxx käsutuses rahalisi vahendeid, mille kostja paraku koostöös kolmandate isikutega Xxxx kõrvaldas ning asjaolu, et hageja nõuab kostjalt võltsarvete alusel tehtud väljamaksete hüvitamist, ei väära mingil viisil tõsiasja, et kostja jättis OÜ-le Xxxx üle andmata sõidukite ja purjejahi ostuhinna. Lisaks juba eelnevalt märgitule kummutab kostja vastuväite ka asjaolu, et kostja enda kinnitusel tasus ta Xxxx-le 15 000 eurot 01.08.2012, seega ammu enne sõidukite ja purjejahi müügilepingute sõlmimist (lepingud sõlmiti 23.08.2012). Kostja esitatud 10.02.2010 ja 01.04.2011 laenulepingud ei tõenda kuidagi seda, et 25.05.2011 tegi kostja OÜ Xxxx arvelt endale ülekande just nimelt eelviidatud laenulepingute alusel. Nii ei ole makse selgituses tehtud mis tahes viidet 10.02.2010 ja 01.04.2011 laenulepingutele. Vastavate laenude tagastamine juba 2011. a mais ei ole ka eluliselt usutav. Nimelt oli 10.02.2010 laenulepingu järgi laenu tagastamise tähtpäev alles 10.02.2012 ning 01.04.2011 laenulepingu järgi alles 10.09.2012. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud, et 25.05.2011 makse tegemiseks oli õiguslik alus ja ta täitis 25.05.2011 OÜ Xxxx arvel just nimelt ülalmainitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja kandis oma kulul 2009. a jooksul Xxxx spa hotelli projektiga seoses majanduskulusid summas 2895,26 eurot, millised kulud pidi OÜ Xxxx 14 2-14-57975 kostjale hüvitama. Esiteks ei ole kostja tõendanud, et OÜ Xxxx hüvitas 2011. a mais kostjale just nimelt 05.03.2015 vastuse lisas 13 viidatud majanduskulud. Pole ka eluliselt usutav, et 2009. a alguses väidetavalt kantud kulud hüvitatakse kaks aastat hiljem. Teiseks väidab kostja, et OÜ Xxxx pidi need kulud kandma vastavalt Xxxx-ga sõlmitud lepingule. Selline väide on ebaõige, kuna lisast 13 nähtuvalt kanti kõik väidetavad majanduskulud 2009. a esimeses pooles, kostja viidatud leping OÜ Xxxx ja Xxxx vahel sõlmiti aga alles 01.11.2009. Seega ei saanud vastav leping kuidagi olla kulude kandmise aluseks. Lisas 13 on kostja esitanud arusaamatu tabeli ja hulgaliselt võõrkeelseid dokumente, mis ei tõenda aga kuidagi kostja väidet, et OÜ-l Xxxx oli kostja ees kohustus hüvitada viimasele 2895,26 eurot. Kostja väitel peaksid lisas 13 toodud dokumendid tõendama kostja poolt Xxxx spa hotelli projektiga seoses kulude kandmist. Samas avaldab kostja ise, et valdav osa kuludest (summas 1604,61 eurot) seondus hoopis reisidega Lätti, Venemaale ja Kasahstani. Selliste, väidetava Xxxx projektiga mitteseonduvate, kulude hüvitamist ei olnud kostjal õigust nõuda ka juhul, kui tunnustada kostja õigust nõuda OÜ-lt Xxxx Xxxx projektiga seotud majanduskulude hüvitamist (millega hageja ei nõustu). Lisas 13 sisalduvad mitmed võõrkeelsed dokumendid. Hagejale teadaolevalt on kohus korduvalt nõudnud kostjalt tõlgete esitamist, kuid kostja ei ole vaatamata sellele tõlkeid esitanud. TsMS § 33 lg 3 annab sellises olukorras kohtule õiguse jätta võõrkeelsed dokumentaalsed tõendid tähelepanuta. Hageja palub seetõttu, et kohus jätaks lisas 13 sisalduvad võõrkeelsed dokumendid asja lahendamisel tähelepanuta. Analoogselt 2009. a majanduskuludega ei ole kostja tõendanud ka väidetavate 2011. a majanduskulude osas, et OÜ-l Xxxx lasus kohustus need väidetavad kulud kostjale hüvitada. Samuti ei ole kostja tõendanud, et tegi 2011. a mais OÜ Xxxx arvelt makseid just nimelt 05.03.2015 vastuse lisas 14 viidatud majanduskulude katteks. Kostja vastava väite lükkab tegelikult ümber juba asjaolu, et valdav osa lisas 14 märgitud kuludest pärineb 2011. a lõpust, seega ei olnud vastavate kulude tekkimine ja mõistetavalt ka nende suurus 2011. a mais veel teada. Johtuvalt ei saanud 2011. a lõpus väidetavalt kantud kulud olla aluseks 2011. a mais tehtud ülekannetele. Mitte ükski kostja poolt lisas 14 viidatud kuludest ei seondu väidetava Xxxx projektiga. Nii on Xxxx küll ühe sihtkohana märgitud nelja väidetava komandeeringu puhul, kuid vastavatel juhtudel on Xxxx olnud üksnes üheks mitmest sihtkohast ning valdavas osas olnud sihtkohtadeks teised riigid: Läti, Leedu ja Poola. Seetõttu lükkavad juba kostja enda poolt avaldatud andmed ümber kostja väited, et lisas 14 toodud kulud seonduvad Xxxx projektiga. Eelmärgitu tõttu ei ole kostja nõue OÜ Xxxx vastu 2751,24 euro hüvitamiseks kuidagi tõendatud. Kostja ei ole tõendanud, et 25.05.2011 kuni 30.05.2011 ülekannetega tegi ta OÜ Xxxx nimel ja arvel makseid 25.05.2011 kolmepoolse kokkuleppe alusel. Mitte ühegi 2011. a maikuu makse puhul ei sisaldu selgituses viidet sellele, et makse aluseks on 25.05.2011 kokkulepe, et makse tehti Xxxx eest, või et tegemist oleks Xxxx poolt kantud kulude hüvitamisega. Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kostja poolt väidetud ulatuses kulude kandmine ei ole tõendatud. Nii on kostja väide Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kulude kandmise kohta alusetu 23 450,85 euro (s.o 293,74 + 359,22 + 4522,96 + 1739,36 + 13 330 + 2776,57 + 389 + 40) ulatuses. Kostja väide, justkui tasus OÜ Xxxx 2011. mais kostjale 20 928,43 eurot Xxxx eest, on täielikult tõendamata. Järelikult ei ole kostja tõendanud ka seda, et tal oli 2011. a mais OÜ-lt Xxxx maksete saamiseks õiguslik alus. Vähemalt 23 450,85 euro ulatuses ei kandnud Xxxx kulusid seoses Xxxx projektiga ja/või on vastavate kulude kandmine tõendamata. Seetõttu, isegi juhul, kui asuda ebaõigele seisukohale, et OÜ Xxxx tegi 2011. a mais kostjale ülekandeid Xxxx poolt Xxxx projektiga seoses kantud kulude katteks, saab ülekannete tegemine olla põhjendatud maksimaalselt üksnes 4601,64 euro ulatuses (s.o 28 052,49 eurot – 15 2-14-57975 23 450,85 eurot). Ülejäänud osas ei seondu kostja väidetud kulud Xxxx projektiga ning OÜ-l Xxxx puudus mis tahes kohustus neid kostjale (või Xxxx-

1. le)hüvitada. Kostja väide, et 20 928,43 eurot tasus OÜ Xxxx kostjale 25.05.2011 kolmepoolse kokkuleppe alusel ning seda summat ületavad Xxxx kulud (7124,06 eurot) hüvitas OÜ Xxxx kostjale avansiliste maksetena, jääb hagejale arusaamatuks ning on ka vastuoluline. Samas väidab kostja teisalt täiesti arusaamatult, et OÜ Xxxx pidi need kulud hüvitama kostjale (ehk justkui kostja oleks need kulud ikkagi ise kandnud). 05.03.2015 vastuse lisades 20-27 esitatud dokumentidest ei nähtu kuidagi, et lisades kajastatud kulud oleks kandnud kostja. Vastupidi, lisades toodud kõikvõimalikud arved on adresseeritud Xxxx-le. Lisaks on vastavad kulud valdavas osas tõendamata ning ka asjakohatud, kuna ei seondu Xxxx projektiga. Juhul, kui asuda seisukohale, et OÜ Xxxx tegi 25.05.2011 kuni 30.05.2011 kostjale 20 928,43 euro ulatuses makseid kolmepoolse kokkuleppe alusel (mida hageja ei mööna), ei tekitanud see kokkulepe OÜ-le Xxxx kohustust tasuda kostjale ka täiendavad 7124,06 eurot. Kolmepoolses kokkuleppes on selgelt viidatud kostja ja Xxxx vahel sõlmitud neljale laenulepingule ning laenulepingutest tulenevaid laenusummasid ületavas osas pooled mingeid kulude hüvitamise kokkuleppeid ei sõlminud. Seda, et pooled oleksid sõlminud 7124,06 euro tasumise osas eraldi kokkuleppe, kostja tõendanud ei ole. Eelnevat arvestades puudus OÜ-l Xxxx 2011. a mais mis tahes kohustus tasuda kostjale 7124,06 eurot, mistõttu sai kostja vastava makse alusetult ning on selle kohustatud OÜ-le Xxxx hüvitama. 05.03.2015 menetlusdokumendis selgitas kostja, et OÜ Xxxx tegi 2011. a mais kostjale ülekande ka 5662,86 euro suuruses summas. Viidatud makse osas ei ole kostja aga esitanud kohtule tõendina ühtegi alusdokumenti. Kostja ei ole isegi suvatsenud selgitada, mis maksega oli tegemist. Arvestades, et kostja ei ole tõendanud, et OÜ Xxxx tegi talle 2011. a mais 5662,86 euro suuruse ülekande õiguslikul alusel, tuleb kostjale alusetult tasutud summa kostjalt igal juhul välja mõista. Kostja kinnitab 05.03.2015 menetlusdokumendis, et võõrandas OÜ Xxxx nimel osaluse tõepoolest 0 euro eest. Tõsiseltvõetav ei ole aga kostja vastuväide, et hageja poolt esile toodud hindamiskriteeriumid nagu Xxxx varade maht, jaotamata kasum ning 2009. a müügitulu ei oma ettevõtte väärtuse hindamisel mingit tähtsust. Kõik hagiavalduses välja toodud majandusnäitajad (sh müügitulu, varade maht, jaotamata kasum, kinnisvara olemasolu) on OÜ-le Xxxx kuulunud osaluse väärtuse hindamisel olulised. Osaluse võõrandamise tulemusena müügikahju tekkimise kajastas kostja OÜ Xxxx tollase juhatuse liikmena ka OÜ Xxxx 2009. a majandusaasta aruandes. Kostja ei ole endiselt hageja nõutud dokumente välja andnud (vaidlustamata samas, et hageja nõutud dokumendid on kostja valduses) ning selgitab vastuses hagile lakooniliselt, et OÜ Xxxx võõrandas XXXX asemel osaluse hoopis Xxxx-le. Kohtueelselt kostja sellist selgitust ei esitanud, kuigi hageja nõudis kostjalt mh andmeid osa ostja kohta. KOSTJA VASTUVÄITED 4. Kostja ei tunnistanud hagi ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. 5. Hageja tagastas kostjale 25.05.2011 väljamaksega laenu kokku summas 50 138,15 eurot, millise summa oli kostja hagejale eelnevalt laenanud. Kostja andis hagejale 10.02.2010 sõlmitud laenulepingu alusel laenu summas 700 000 krooni (44 738,15 eurot) ja 01.04.2011 sõlmitud laenulepingu alusel laenu 5400 eurot. Seega võlgnes hageja kostjale enne 25.05.2011 ülekande tegemist kokku 50 138,15 eurot. Hageja kontolt kostja kontole 16 2-14-57975 25.05.2011 tehtud ülekanne oli osaliselt selle laenu tagasimakse. Seetõttu on hageja vastav nõue täiesti põhjendamata ja alusetu. 6. Ka ülejäänud väljamaksete näol on tegemist majanduslikult põhjendatud tehingutega, kostja ei ole rikkunud nende maksete saamisega ei hoolsus- ega lojaalsuskohustust. Tegemist on majandustegevusega seotud kuludega. Kostja põhjendab oma väiteid järgnevaga. Hageja kaasomandis on Xxxx ehitusprojekt koos eriosadega, selle spa hotelli ehitamisel kasutatud oskusteave ja selle spa hotelli majandustegevuse käivitamiseks ning kasumlikuks majandamiseks vajalik oskusteave (õiguste ja teabe kogum). Hagejal on teise kaasomanikuga sõlmitud 21.04.2007 leping, mille alusel tekkis hagejal õigus kasutada õiguste ja teabe kogumit ning leida sellele või osale sellest ostja või kasutaja ja anda see tasu eest osaliselt või tervikuna kolmanda isiku kasutada või võõrandada see kolmandale isikule. 21.04.2007 lepingu p 3 järgi tekkis hagejal õigus saada õiguste ja teabe kogumi kasutada andmise või võõrandamise eest tasu täies ulatuses endale. Lepingu alusel oli hagejal täielik õigus kasutada õiguste ja teabe kogumit, anda seda tasu eest kasutada kolmandatele isikutele või seda tasu eest võõrandada. Tegemist on wellness spa kultuuri ning heatasemelise hotelli kontseptsiooniga, mida on kasulik viia arenevatele IdaEuroopa turgudele, kus spa ja heaolukultuuri tuntakse vähe. Tänu oma isiklikele kontaktidele vastavatel turgudel otsustas kostja hageja ettevõtte juhina kasutada õiguste ja teabe kogumit eelduslikult hea kasumlikkusega xxxx hotelliprojekti arendamiseks Xxxxs ja teostada vastavat äriplaani. Nimetatud äriplaani teostamiseks asutas kostja 16.10.2009 Xxxx (registrikood xxxx). 01.11.2009 sõlmisid hageja ja Xxxx lepingu, millise p 1 alusel kohustus hageja omal kulul hüvitama väljaminekud läbirääkimiste pidamiseks selleks, et õiguste ja teabe kogumit kasutada anda või võõrandada kolmandatele isikutele. Samuti kohustus hageja kandma kulud selleks, et leida finantseerimisvõimalusi Xxxx spa hotelli ehitamise rahastamiseks. Lisaks pidi hageja kandma kulud äriprojektide, turu-uuringute ja projektide koostamiseks ning äriplaani juriidiliseks nõustamiseks. Xxxx kohustus lepingu p 2 alusel eelnimetatud kulud hüvitama rahastamise saabudes. Hageja pidi saama omakorda selle lepingu p 3 alusel rahastamise saabumisel juhtimis- ja nõustamistasu. Viimasena nimetatud tasu saamisega pidid saama kaetud kõik hageja poolt Xxxx spa hotelli äriplaani teostamisega seoses tehtud kulud ja äriplaani teostamisel ning rahastamise saabumisel pidi hageja hakkama saama selle lepingu punkti alusel ka tulu. Selleks, et Xxxxs spa hotelli projekti teostada ja hotell ehitada, pidi Xxxx asutama Xxxxsse tütaräriühingu Xxxx. 29.11.2009 väljastatud registritunnistuse alusel registreeriti Xxxxs Xxxx tütaräriühing Xxxx. Xxxx tütaräriühing Xxxx oli 2011. a lõpu seisuga Xxxxs õiguslikul alusel ja jätkuvalt tegutsev ettevõte. 01.11.2009 lepingu alusel oli hagejal võimalus saada Xxxx projektist tulu juhtimis- ja nõustamisteenuse eest. Xxxx taotles 01.12.2009 esitatud taotluse alusel spa hotelli projekti ehitamiseks Xxxxi oblasti täitevkomiteelt maatüki kasutusõigust, taotlusele oli lisatud katastriüksuse plaan. 30.06.2010 väljastati Xxxxle Xxxxi rajooni täitevkomitee poolt spa hotelli projekteerimis- ja ehitusluba Xxxxle kasutada antud 7 hektari suurusel maatükil. Sellega olid loodud kõik õiguslikud eeldused ja alused selleks, et Xxxx sai hakata Xxxx linnas ehitama spa hotelli. 02.12.2010 sõlmiti leping Xxxx spa hotelli kontseptsiooni (eeleskiisi) koostamiseks vastavalt lähteülesandele. 28.02.2011 allkirjastatud akti alusel anti Xxxx-le üle nimetatud kontseptsiooni projekt. 16.02.2011 sõlmis Xxxx Xxxx spa hotelli põhiprojekti koostamise lepingu maksumusega kokku 372 000 eurot koos käibemaksuga. Need tõendid kokkuvõttes tõendavad samuti, et Xxxx spa hotelli projekt oli hageja jaoks reaalse majandusliku sisuga ja kostja äriühingu juhatuse liikmena tegutses juhatuse liikmele ettenähtud korraliku ettevõtja hoolsusega. Samal ajal tegeles kostja nii hageja ettevõtte juhina kui ka Xxxx juhina Xxxx spa hotelli ehitusele vajalikus mahus rahastamise otsimisega, mis oli viimaseks eelduseks ehitustegevuse käivitamiseks. 21.04.2007 ja 01.11.2009 lepingute alusel ning Xxxx spa 17 2-14-57975 hotelli projekti teostamiseks kandis kostja omal kulul majanduskulud kokku summas 2895,26 eurot. Tegemist on kuludega, mis olid seotud OÜ Xxxx majandustegevusega seoses nimetatud lepingute ja Xxxx spa hotelli projekti elluviimisega. Moskva, Läti ja Peterburi kulud olid seotud projektile rahastamise otsimisega ja vastavate läbirääkimiste pidamisega. Need kulud on hageja raamatupidamises kantud majanduskuludeks 2009. a. Eeltoodu alusel tekkis kostjal õigus saada hagejalt need kantud kulud tagasi. 21.04.2007 ja 01.11.2009 lepingute alusel ning Xxxx spa hotelli projekti teostamiseks kandis kostja omal kulul majanduskulud kokku summas 2751,24 eurot. Tegemist on kuludega, mis olid seotud OÜ Xxxx majandustegevusega seoses nimetatud lepingute ja Xxxx spa hotelli projekti elluviimisega. Moskva ja Läti kulud olid seotud projektile rahastamise otsimisega ja vastavate läbirääkimiste pidamisega. Need kulud on hageja raamatupidamises kantud majanduskuludeks 2011. a. Eeltoodu alusel tekkis kostjal õigus saada hagejalt need kantud kulud tagasi. Kostja sai need kulud hagejalt tagasi maksetega kostja kontole mais 2011 (maksed kogusummas 89 500 eurot). 25.05.2011 on sõlmitud kolmepoolne kokkulepe kostja, hageja ja Xxxx vahel. Kostja oli andnud Xxxx-le laenu nelja erineva laenulepingu järgi: 03.01.2011 sõlmitud laenulepingu järgi 7539 eurot, 21.10.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 200 000 krooni, 13.09.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 3000 krooni, 19.01.2010 sõlmitud laenulepingu järgi 6500 krooni. Seega võlgnes Xxxx kostjale 25.05.2011 seisuga kokku 20 928,43 eurot. 01.11.2009 lepingu kohaselt kohustus hageja omal kulul hüvitama Xxxx-le väljaminekud läbirääkimiste pidamiseks selleks, et õiguste ja teabe kogumit kasutada anda või võõrandada kolmandatele isikutele. Samuti kohustus hageja kandma kulud selleks, et leida finantseerimisvõimalusi Xxxx spa hotelli ehitamise rahastamiseks. Lisaks pidi hageja kandma kulud äriprojektide, turu-uuringute ja projektide koostamiseks ning äriplaani juriidiliseks nõustamiseks. Majanduskulude aruannete kohaselt kandis Xxxx tegelikkuses neid kulusid, mida 01.11.2009 lepingu järgi pidi kandma hageja, kokku 28 052,49 euro eest. 25.05.2011 lepingu alusel leppisid pooled kokku, et hageja ei pea tasuma Xxxx-le kulusid, mida ta pidi kandma 01.11.2009 lepingu alusel, kui hageja tagastab Xxxx eest kostjale 03.01.2011, 21.10.2010, 13.09.2010 ja 19.01.2010 laenulepingute alusel saadud võlad. 25.05.2011 kuni 30.05.2011 hageja kontolt kostja kontole teostatud maksetest (kokku 89 500 eurot) oli 20 928,43 eurot eelmises lauses toodud alusel tehtud makse. Majanduskuludest 28 052,49 eurot ülejäänud summa 7124,06 eurot oli hageja hüvitanud kostja kontole otse perioodil 25.05.2011 kuni 30.05.2011 tehtud avansiliste maksetega. Järelejäänud summas 5662,86 eurot avansilise makse kohta kuludokumente kostja käes ei ole, kuid need peavad olema hageja raamatupidamisdokumentide hulgas. Hageja on ebaõigesti analüüsinud Xxxx korteriomandi müügitehingu sisu ja majanduslikku tähendust. Hageja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et müügilepinguga müüs kostja hageja esindajana kaks korteriomandit korraga ühes tehingus. Seetõttu ei saa eristada selles tehingus ühe korteriomandi harilikku väärtust sellisel viisil nagu hageja seda teeb. Juhul, kui ühes tehingus müüakse kaks korteriomandit korraga samale ostjale ei saa eeldada, et sellises tehingus kehtivad samad hariliku hinna määramise alused nagu juhtudel, kui müüakse ainult üks korteriomand. Hageja esitatud eksperthinnang on turuhinna määramisel lähtunud eeldusest nagu oleks müüdud korteriomand Xxxxeraldi. Seetõttu ei saa selle tõendi alusel anda hinnangut kostja käitumisele juhatuse liikmena korraliku ettevõtja hoolsuse alusel. Xxxx-i arvamus tõendab, et n-ö blokktehingute puhul, kui müüakse ühes tehingus korraga mitu kinnisasja ühele ostjale võib olla müügihind 15-25% turuhinnast soodsam. Müüja saab korraga rohkem raha enda käsutusse, mis on ettevõttele teatud juhtudel samuti soodne. Seega 18 2-14-57975 ei saa väita, et kostja müüs Xxxxkorteriomandi oluliselt alla hariliku turuhinna ja rikkus sellega juhatuse liikme hoolsuskohustust. Müügilepingu analüüsimisel tuleks lähtuda hoopis sellest, et kostja müüs kaks korteriomandit kokku hinnaga 288 000 eurot, mis teeb ruutmeetri hinnaks 1675,39 eurot, mis ei erine oluliselt ka ruutmeetri hinnast 1762,50 eurot. Ruutmeetri hind on sellisel juhul niivõrd väikese vahega hageja poolt kohtule esitatud eksperthinnangus toodust. Juhatuse liikme hoolsuskohustuse hindamisel ei saa lähtuda mingitest matemaatilise täpsuse kriteeriumitest, vaid hariliku väärtuse hindamisel tuleks hinnata tehingus kasutatud hinda kõiki asjaolusid mõistlikult arvestades ja kaaludes. Hageja esitatud eksperthinnangus on esitatud võrreldava tehinguna mh Xxxx korteriomandi müügitehing hinnaga 1698,63 eurot ruutmeeter. Sisuliselt see ongi kõige võrreldavam tehing turul 2011. a, kuna tegu on pea samaväärse korteriga nagu Xxxx-7. Järelikult terves müügilepingus kasutatud kahe korteriomandi ruutmeetri hind erineb marginaalselt turul samas piirkonnas kasutad müügihinnast. Ja ekspert tunnistab ka ise, et väiksema korteri (milleks Xxxx
2. on)ruutmeetri hind on tegelikult tavaliselt kõrgem. Kostja müüs aga ühes tehingus kokku 171,90 ruutmeetrit. Lisaks oli korteris Xxxxmüügihetkel tegemata siseviimistlus (puudusid parkett, vannituba ei olnud plaaditud, puudusid segistid, kraanikauss, WC pott) ja korterites puudus ka jahutussüsteem, ka nendel põhjustel ei olnud võimalik kõrgemat hinda selle korteri eest saada. Pealegi räägib ka hageja ise enda väidetele vastu. Esiteks väidab hageja, et hagi müügilepingu alusel (müües Xxxx korteri 103 000 euro eest) tekitas kostja hagejale kahju. Kuid oma väidetes jõuab hageja lõpuks sinnani, et hageja kasutas optsiooni ja ostis selle korteri tagasi. Kuna hageja ostis Xxxx korteri tagasi, siis ei saa kostja enam müügilepinguga hagejale kahju tekitada. Muid müügilepinguid Xxxx võõrandamise kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Hageja ise möönab, et tema kassas oli raha, millega kostja tasus. Hageja enda väitega, et kostja teostas hageja kassast väljamakse summas 59 181,60 eurot ongi tõendatud, et sõiduautode ja jahi müügist laekus raha kassasse ja selle raha tasus kostja 27.08.2012 kassast sularahas välja. 81 600 – 59 181,60 = 22 418 eurot pidi jääma raha OÜ Xxxx kassasse kostja kätte augustis 2012. Samuti möönab hageja, et tema kassas oli augustis 2012. a sularaha summas 15 000 eurot, millise väljamaksmisega ta sai tekitada kahju summas 15 000 eurot. Hageja kassast 59 181,60 euro väljamaksmise järgselt pidi jääma kassasse (sõidukite ja purjejahi müügist laekunud) vähemalt 22 418 eurot. Järelikult 22 418 – 15 000 = 7418 eurot pidi veel jääma raha OÜ Xxxx kassasse kostja kätte augustis 2012. Seega oli kogu kahe müüdud sõiduki ja ühe müüdud purjejahi eest hageja kassasse sularahas laekunud raha kassas olemas ja kostja tasus sellest teenuste eest kassast väljamakseid tehes. Sellega on ühtlasi tõendatud, et hagis esitatud väited on ebaõiged, et raha kokku summas 81 600 eurot ei laekunud hageja kassasse. Muidu poleks kostja saanud kassast hiljem teha neid väljamakseid, mida hageja hagis väidab. Järelikult hageja enda väited hagiavalduses välistavad hageja nõuete rahuldamise, millised on hageja esitanud kokku summas 81 600 eurot. Kostja nõustub hageja möönmisega, et hagejal puuduvad asjakohased tõendid, et selles kostja vastu nõuet esitada Xxxx osa võõrandamisega seoses. Oluline on ka Xxxx osaluse väärtuse hindamisel asjaolu, et 2009 majandusaastal sai see äriühing kahju 26 981 254 krooni. Selle ettevõtte väärtust hinnates tuleb vaadata ka 2009 majandusaasta aruandes seda, et ka 2008. a oli kahjum väga suur – 13 716 740 krooni. Järelikult oli tegemist jätkuvalt väga suure kahjumiga töötava ettevõttega, mistõttu hageja poolt esile toodud hindamiskriteeriumid nagu varade maht ja jaotamata kasum ning 2009. a müügitulu, ei oma mingit tähtsust. Ettevõttel oli 2009 majandusaasta aruande kohaselt laenukohustusi kokku 262 473 939 krooni ja teenindamiseks tuli aastas teha väljamakseid 23 022 027 + 15 392 067 krooni, s.o kokku 38 414 094 krooni. Sellise ettevõtte 25% osaluse harilik väärtus 2009. a võiski olla 0 eurot. Hageja tuginemine müügitulule summas 39 481 412 krooni on asjakohatu, sest aruandes on 19 2-14-57975 toodud ärikahjumina 6 970 114 krooni ja kogu aasta kahjumina 26 981 254 krooni, mis tähendab, et kogu müügitulu kulus tegevuskuludeks täielikult ära ja lisaks tekkis veel kahjum 26 981 254 krooni. Arusaamatuks jääb hageja väide, et sellise ettevõtte 25% suurust osalust 2009. a võõrandades sai kostja tekitada hagejale mistahes kahju. Harilik väärtus on väärtus, mida on turul sarnase vara eest võimalik turutingimustel saada. 2009. a ei olnud ilmselgelt võimalik Xxxx osalust üldse müüa, arvestades eeskätt ettevõtte 2009. a majandustulemusi. Lisaks ei müünud OÜ Xxxx oma osalust hageja väidetud ostjale Xxxx. 26.10.2009 lepingu p 4 kohaselt andis 08.10.2009 OÜ Xxxx temale kuulunud Xxxx osa omandi üle Xxxx ja seega on alates 08.10.2009 Xxxx ainuosanikuks Xxxx. Järelikult ei võõrandanud kostja Xxxx 25% osalust Xxxx.-le ja seetõttu ei saanud kostja ka hagejale tekitada kahju summas 6391,16 eurot. Hagejal on kohustus oma väiteid ise tõendada. Kostja esitab hageja nõudele kogusummas 132 445,06 eurot järgmised vastuväited. OÜ Xxxx osa omandi müüs kostja Xxxxile tänu sellele, et OÜ Xxxx omandis olnud Xxxx hoone välja rentimine oli viimastel aastatel äriliselt olnud ebaedukas. Samas oli selle kinnisvara tagatisel võetud suur laen, mis vajas teenindamist. Xxxxiga tutvus kostja Pirita Jahtklubi klubikaaslase kaudu. Esimesel kohtumisel esindas Xxxxi Xxxx. Kohtumisel sai kostja teada, et Xxxxil on kontseptsioon, mida Xxxxäripinnal teha. Kuna ka maja ventilatsioon oli rikkis, oli ostja Andrei Golubevi sooviks, et leitaks ettevõtte, kes selle remondi on valmis ära tegema. Samuti alustas maja korteriühistu fassaaditöid ainult korteritega (eluruumidega) piirneval alal, millega seoses soovis ostja, et maja ärihoone osa väljast ja ka siseruumides vajalik remont saaks samuti tehtud. Seetõttu oli vaja ka selle osa remonditööde teostamine. Ühtlasi pidi ostja tagama, et OÜ Xxxx suudab jätkuvalt teenindada laene ja arendab samas edasi Xxxxhoones kinnisvara projekti äripindadel. Selliste kokkulepete põhjal müüs kostja OÜ Xxxx osaluse. Kuna osaluse müügi üheks tingimuseks oli remonditööde teostamine, võttis kostja remonditööde pakkumised soovitaja kaudu Xxxx-lt ja Xxxx-lt. Remonditööd pidid pärast osaluse müüki algama niipea kui võimalik ja kestma mõned kuud. Kuna kostja ei olnud enam alates 2012. a septembrist hageja juhatuse liige, ei olnud tal siis enam mingeid volitusi ega võimalusi tegeleda edasi maja remonditööde kontrollimise või nende tööde juhtimisega. Lepingute järgi pidid remonditööd teostatama Xxxx hoones pärast seda, kui kostja polnud enam juhatuse liige, seega pidi nende tööde tegemise eest vastutama juhatuse liige, kes nende tööde teostamise ajal oli ettevõtte juht. Ühtlasi pidi uus juhatuse liige esitama sõlmitud lepingute järgi ehitusettevõtete vastu nõudeid ja nõudma tööde teostamist juhul, kui need tööd mingil põhjusel jäid teostamata. Kostja ei saa vastutada ehitusfirmade tegemata tööde eest, vaatamata sellele, et raha oli tööde eest ette makstud. Xxxx esitas 01.08.2012 OÜ-le Xxxx arve summas 15 000 eurot ja see arve oli teenustasu konsultatsioonide eest, mida Xxxx osutas OÜ Xxxx osalusele ostja leidmisel. Käsitletud tehingute puhul on tegu majanduslikult põhjendatud tehingutega, millised kostja heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega sõlmis selleks, et säiliks OÜ Xxxx äritegevus ja Xxxx äripinda oleks jätkuvalt võimalik äritegevuses kasu saamiseks kasutada. 7. Xxxx-s sai OÜ Xxxx osaluse avansina. Kuna reaalset raha Xxxx ei õnnestunud tuua, läks osalus üle tasuta XXXX-le. Neil kriisi aastatel ei teinud kostja teadlikult ühtki tegevust, mis oleks kahjustanud OÜ Xxxx tegevust. Kuna OÜ Xxxx põhitulu oli renditulu, juhtus nii, et paljud rentnikud lõpetasid tegevuse, reklaam uusi juurde ei toonud ja pank lepingut ei pikendanud. Tuli leida ostja, et miinus suuremaks ei kasvaks. KOHTU PÕHJENDUSED 8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 20 2-14-57975 9. Kohus käsitleb esmalt vaidluse eset ja hageja põhinõude üldiseid eeldusi (I), seejärel võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (II), korteriomandi alla turuhinna võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (III), sõiduautode ja purjejahi müügist saadud raha õigusvastaselt üle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (IV), arvelduskontolt alusetute väljamaksete tegemisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (V), Xxxx osa võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet (VI) ning viivise nõuet (VII). Lõpetuseks teeb kohus menetluslikud otsustused (VIII) ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse (IX). I 10. Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • 08.11.1999 asutas kostja OÜ Xxxx ning ühingu tegevusalaks on olnud hoonestusprojektide arendus ja kinnisvara üürileandmine; • kostja oli OÜ Xxxx ainuosanik kuni 28.08.2012 ja juhatuse liige ajavahemikul 08.11.1999-30.08.2012 (vt ka I kd, tl 32-35); • Xxxx asutati 07.01.1998 kostja poolt ning kostja oli kuni 28.08.2012 ühingu ainuosanik ja on käesoleva ajani juhatuse liige ning ühing on registreeritud kostja elukohajärgsel aadressil (Liilia 4, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harju maakond) (vt ka I kd, tl 47-51); • OÜ Xxxx võõrandas 2009. a talle kuulunud 25%-lise osaluse Xxxx-s tasuta Xxxx-le; • 24.05.2011 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxxga, võõrandades Xxxxle OÜ Xxxx omandis olnud kolmetoalise Xxxx ja neljatoalise Xxxx-12, Tallinn korteriomandi (I kd, tl 160-168). Xxxxkorteriomandi (78,6 m²) müüs kostja Xxxxle 103 000 euro eest ning Xxxx-12 korteriomandi (93,3 m²) 185 000 euro eest; • 24.05.2011 sõlmisid Xxxx ja kostja Tallinnas asuvate Xxxxja Xxxx-12 korteriomandite ostuoptsiooni lepingu ja avalduse eelmärgete kinnistamiseks (II kd, tl 4-14); • Xxxxkorteriomandi müügist saadud rahaliste vahendite arvelt tegi kostja vahemikus 25.05.2011 kuni 30.05.2011 OÜ Xxxx arvelduskontolt 95 793,75 euro ulatuses makseid kolmandatele isikutele ning 89 500 eurot kandis ta enda isiklikule arvelduskontole (vt ka II kd, tl 26-27); • 2011. a lõpus tekkisid OÜ-l Xxxx püsiva iseloomuga makseraskused, OÜ Xxxx ei olnud võimeline tagastama Xxxx-le laenulepingust tulenevat võlgnevust 127 823,30 eurot (laenu tagastamise tähtpäev saabus 27.12.2011) ega täitma Xxxx ees 01.04.2008 sõlmitud kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust summas 301 662,98 eurot; • 01.08.2012 väljastati Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arve nr XXXX summas 15 000 eurot (vt I kd, tl 143); • 03.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga (keda esindas Xxxx) töövõtulepingu nr 03082012 (I kd, tl 129-133) ning Xxxx nimel väljastati OÜ-le Xxxx töövõtulepingu alusel kaks arvet: 03.08.2012 arve nr 915 summas 59 181,60 eurot (I kd, tl 134) ja 10.09.2012 arve nr 918 summas 28 208,40 eurot (I kd, tl 135); • 08.08.2012 allkirjastas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga töövõtulepingu nr 08082012 (I kd, tl 148-152) ning 08.08.2012 väljastati Xxxxnimel OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 30 450 eurot (I kd, tl 153); • 23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxx(keda esindas Xxxx), mille kohaselt omandas viimane OÜ-lt Xxxx sõiduauto XXXX (II kd, tl 18). Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 6000 eurot (II kd, tl 19); • 23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxx(keda esindas Xxxx), mille kohaselt omandas viimane OÜ-lt Xxxx sõiduauto Xxxx (II kd, tl 21). Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx Xxxxarve nr xxxx summas 3600 eurot (II kd, tl 22); 21 2-14-57975 • • • • • • • • • • • • • • • 23.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxx(keda esindas Xxxx), võõrandades viimasele Xxxx purjejahi hinnaga 72 000 eurot (II kd, tl 23). Müügilepingu alusel väljastas OÜ Xxxx Xxxxarve nr 12291 (II kd, tl 24); müügilepingute sõlmimise ajal (23.08.2012) oli Xxxx ainuosanik ja juhatuse liige Xxxx (vt ka I kd, tl 59-61) ning Xxxx juhatuse liige Xxxx ja ainuosanikuks Xxxx, omakorda kelle omanikuks oli Xxxx kaudu Xxxx (vt ka I kd, tl 55-58); kostja jäi pärast müügitehinguid edasi sõiduki XXXX ja purjejahi kasutajaks; kostja võõrandas 2012. a augustis talle kuuluva OÜ Xxxx osaluse Xxxx-le, kelle ainuosanikuks on (väidetavalt) Xxxx elav Xxxx (vt ka I kd, tl 36-38); 28.08.2012 kanti äriregistrisse senini kostjale kuulunud Xxxx uue ainuosanikuna Xxxx, mis kuulub Xxxxi õigusbüroole ning Xxxx on Xxxxi vend (vt ka I kd, tl 52-54); OÜ Xxxx uueks juhatuse liikmeks määrati kostja lahkumise (30.08.2012) järel Xxxx, kellel on äriregistri andmetel seosed kokku 49 äriühinguga, millest suurem osa on kas äriregistrist kustutatud, pankrotis või on ühingule esitatud kustutamishoiatus (vt ka I kd, tl 39-46); 08.10.2012 võõrandas Xxxx OÜ Xxxx nimel Xxxx(keda esindas Xxxx) Tallinnas asuvad Xxxx-19, 1-20 ja 1-29 korteriomandid hinnaga 46 800 eurot (vt ka I kd, tl 62-72); 01.11.2012 võõrandas Xxxx Xxxxilt saadud volituse alusel OÜ-le Xxxx kuulunud Tallinnas asuva Xxxx kinnisasja Xxxx (keda esindas Xxxx) ostuhinnaga 888 000 eurot (vt ka I kd, tl 76-83); Harju Maakohus rahuldas 29.05.2013 otsusega Xxxx hagi OÜ Xxxx vastu täielikult (tsiviilasi nr 2-11-45769); Maksu- ja Tolliamet tegi 14.06.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/11042-58 (vt I kd, tl 97-128), millega muu hulgas kohustas OÜ-d Xxxx tasuma täiendavat käibe- ja tulumaksu seonduvalt 2012. a augustis Xxxx, Xxxxja Xxxx-ga sõlmitud lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksetega. Maksuotsust ei vaidlustatud ning see on jõustunud; 31.10.2013 kanti äriregistrisse OÜ Xxxx uus juhatuse liige Oksana Ussanova, kes elab Narvas sotsiaalpinnal ning kelle näol on tegemist kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga; viimane OÜ Xxxx majandusaasta aruanne pärineb aastast 2011 (I kd, tl 84-85); Maksu- ja Tolliameti 21.10.2013 otsuse alusel kustutati OÜ Xxxx käibemaksukohustuslaste registrist (I kd, tl 86); Harju Maakohtu 26.03.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-60747 kuulutati välja OÜ Xxxx pankrot (Xxxx avalduse alusel), määrates pankrotihalduriks hageja; hageja pöördus 26.05.2014 nõudekirjaga kostja poole, nõudes OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamist ja selgitusi (ühes dokumentaalsete tõenditega) kostja poolt OÜ Xxxx nimel tehtud tehingute ja toimingute osas (I kd, tl 89-92). 11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tekitas osaühingule kahju ja kas kahju tekitamine on põhjuslikus seoses kohustuste rikkumisega, millele hageja tugineb. 12. Kahju hüvitamise nõue võib mh tuleneda kas lepingulise kohustuse (

§ 3

p 1) või seaduse alusel tekkinud võlasuhtest tuleneva kohustuse (

§ 3

p 6) rikkumisest (vt

§ 100ja § 101 lg 1 p 3).

13. Hageja nõue kostja vastu on osaühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõue (v.a väljamakse tegemisega Xxxx-le tekitatud kahju hüvitamise nõue). Sellise nõude õiguslik alus on

§ 115

lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 esimene lause, mille järgi oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liige vastutab tekitatud kahju hüvitamise eest. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud ÄS § 187 lg 2 teises lauses, mille 22 2-14-57975 kohaselt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: • juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); • osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (

§ 127

lg 1 ja § 128); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127

lg 4); • juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Hageja peab tõendama, et kostja on rikkunud oma kohustusi, varalise kahju tekkimist (sh selle suurust) ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena. Seejärel on kostjal omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. 14. Ülejäänud nõue (s.o väljamakse tegemisega Xxxx-le tekitatud kahju hüvitamise nõue) on materiaalõiguslikult kvalifitseeritav õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudena, kuna Xxxx-le arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise hetkel (s.o 07.09.2012) ei olnud kostja äriregistri andmetel enam OÜ Xxxx juhatuse liige. Pärast juhatuse liikme volituste lõppemist ühingule tekitatud kahju hüvitamise nõude osas tuleb kohaldada lepinguväliselt kahju õigusvastase tekitamise sätteid (vt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-08, p 14).

§ 1043

kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

§ 1045

lg 1 p-de 5 ja 8 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ning heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kostja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. Kostja käitumise õigusvastasuse tuvastamine

§ 1045

lg 1 p 8 alusel eeldab, et kostjale saab ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Riigikohus on leidnud, et heade kommete vastane on käitumine siis, kui teo eesmärk oli teise isiku tahtlik kahjustamine, ning lisanud, et

§ 1045

lg 1 p 8 kohaldamisel peab olema tõendatud, et kostjal oli algusest peale tahe hagejat kahjustada (vt Riigikohtu 05.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-13, p 17; 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10). Samas on Riigikohus ka leidnud, et teo õigusvastasuse tuvastamiseks

§ 1045

lg 1 p 8 järgi piisab, kui kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib hagejale kaasa tuua kahju (Riigikohtu 15.04.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10).

1. Kohus on menetlusosalistele ka eelnevalt tõendamiskoormist selgitanud 19.10.2016 toimunud eelistungil (vt IV kd, tl 197). II
2. Kohus käsitleb esmalt hageja kahju hüvitamise nõuet, mis põhineb sellel, et kostja tekitas väidetavalt võltsarvete alusel tehtud väljamaksetega OÜ-le Xxxx kahju.
3. Hageja on nõuet esitades tuginenud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele. Osaühingu juhatuse liikmel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava 23 2-14-57975 hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30.04.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja

§-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmelt ka

§ 620

. Juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab muu hulgas seda, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Üksnes juhul, kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks (vt Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4105, p 31; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 19). Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt nt Riigikohtu 11.05.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 31).

1. Hageja on seisukohal, et kostja tekitas Xxxx-ga, Xxxx-ga ja Xxxx-ga alusetute lepingute sõlmimise ja võltsarvete alusel väljamaksete tegemisega OÜ-le Xxxx kahju summas 132 445,06 eurot. Seejuures on Maksu- ja Tolliamet teinud 14.06.2013 maksuotsuse nr 12.23/11042-58, millega muu hulgas kohustas OÜ-d Xxxx tasuma täiendavat käibe- ja tulumaksu seonduvalt
2. a augustis Xxxx, Xxxxja Xxxx-ga sõlmitud lepingute ja nende alusel tehtud väljamaksetega (vt I kd, tl 97-128). Maksuotsust ei vaidlustatud ning see on jõustunud. Maksuotsuses on tuvastatud, et OÜ Xxxx, Xxxx, Xxxx ja Xxxx vahelistes tehingutes on tegutsenud omavahel seotud isikud, sh on Xxxx ja Xxxx esindajateks tehingute raames OÜ-ga Xxxx olnud Xxxx, kes on Xxxxi vend (vt I kd, tl 120-121). Xxxx on ka samade tehingute eest Harju Maakohtu 25.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-417 mõistetud süüdi KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo eest (vt IV kd, tl 134; avalikult kättesaadav elektrooniliselt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/kriminaalkohtumenetlus.html). Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur veendunud, et OÜ Xxxx esindusõiguslikud isikud olid teadlikud, et Xxxx, Xxxxja Xxxx reaalselt maksuotsuses kajastatud teenuseid ei osutanud, mida kinnitavad tehingute kohta koostatud üldsõnalised, puudulikud ja vastuolulised dokumendid (töövõtulepingud, arved), milledelt ei nähtu, millises mahus ja millistes etappides töid on teostatud, kuidas kujunes tööde maksumus ja mida arvetel näidatud hind täpselt sisaldas, esindusõiguslike isikute üldsõnalised selgitused, rentnike vastused, isikute omavaheline seotus ning tõsiasi, et maksuhaldurile ei näidatud vaatluse raames soetatud ehitus-, remont- ja ventilatsioonitöid ning ei esitatud OÜ Xxxx ja Xxxx vahelist kirjavahetust konsultatsiooniteenuse osas (vt I kd, tl 122). Kohus märgib, et äriühingu juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks saab pidada seda, kui juhatuse liige teab või peab teadma, et leping, mille alusel ta makse teeb on nt tühine näilikkuse või seadusele või headele kommetele mittevastavuse tõttu või et selle saaks tühistada või et majanduslikult oleks mõistlik sellest taganeda või see üles öelda. Lepingu täitmist võib rikkumiseks pidada ka juhul, kui lepingu eesmärgiks oligi äriühingu varatuks muutmine (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13, p 26). Alljärgnevalt käsitleb kohus sõlmitud lepinguid ja nende alusel tehtud väljamakseid eraldi.
3. Puudub vaidlus, et 03.08.2012 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga (keda esindas Xxxx) töövõtulepingu nr 03082012, mille objektiks oli aadressil Xxxx asuva hoone välisfassaadi remont ja rekonstrueerimine ning hoone I, II ja III korruse ruumide rekonstrueerimine (vt I kd, tl 129-133). Samuti puudub vaidlus, et Xxxx nimel väljastati OÜle Xxxx töövõtulepingu alusel kaks arvet: 03.08.2012 arve nr 915 summas 59 181,60 eurot (I kd, tl 134) ja 10.09.2012 arve nr 918 summas 28 208,40 eurot (I kd, tl 135). Maksuotsuses on 24 2-14-57975 tuvastatud, et 27.08.2012 tegi kostja OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 915 alusel sularahas väljamakse summas 59 181,60 eurot ja 12.09.2012 tegi Xxxx OÜ Xxxx nimel ja arvel Xxxx arve nr 918 alusel sularahas väljamakse summas 28 208,40 eurot (vt I kd, tl 100, 103-104). Väljamaksete kohta on koostatud OÜ Xxxx 27.08.2012 kassa väljamineku order nr 70003 (I kd, tl 136) ja 12.09.2012 kassa väljamineku order nr M1 (vt ka I kd, tl 104). Eelneva üle puudub ka vaidlus. Maksuotsuse kohaselt tuvastati maksumenetluse käigus, et tegelikkuses ei osutanud Xxxx OÜ-le Xxxx töövõtulepingus märgitud ehitusteenust. Selgus, et töövõtulepingu lisa 2, kus väidetavalt määratleti tööde loetelu ja mahud, tegelikkuses puudus, kuna kostja ega Xxxx viidatud lisa ei esitanud ega suutnud selle kohta adekvaatseid selgitusi anda (vt I kd, tl 116). Xxxxhoone üürnikud kinnitasid maksuhaldurile, et ei nende poolt üüritavates ruumides ega ka hoone üldkasutatavates ruumides pole ehitustöid tehtud (vt I kd, tl 111). Lisaks kinnitas kostja 11.02.2013 Xxxxobjektil toimunud vaatluse käigus, et OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxxhoones ei ole perioodil 2012 august kuni detsember 2012 mingeid välisfassaadi töid tehtud ning välisfassaadi töid pole ammu tehtud (vt I kd, tl 112). Maksuotsuses asus maksuhaldur seisukohale, et mh Xxxx ei ole OÜ-le Xxxx teenuseid osutanud ning arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud (vt I kd, tl 121).
4. Kohus nõustub asja materjalide pinnal hageja seisukohaga, et jõustunud maksuotsusega on tuvastatud, et OÜ Xxxx ei saanud Xxxx-lt tegelikkuses mis tahes ehitusteenust. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates jõudnud selgele veendumusele, et kostja, Xxxx ja Xxxx tegid omavahel koostööd eesmärgiga organiseerida Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arvete väljastamine olematute tehingute eest. Maksuotsuse kohaselt on kostja 18.10.2012 ja Xxxxi 07.11.2012 ning 22.01.2013 ütlused (protokollitud) tehingute osas OÜ Xxxx ja Xxxx vahel üldsõnalised ning täpsemaid detaile ehitus- ja remonttööde soetamise kohta kumbki öelda ei osanud ning tööde käiguga reaalselt kursis ei olnud. Äris ei ole tavapärane nähtus, et juhatuse liige pole kursis äriühingu poolt soetatud töödega. Valeandmete esitamisele on iseloomulik detailide vaesus, valeandmete esitaja on küll suuteline selgitama väidetavalt toimunud sündmuse üldfakte, ent ei ole võimeline kirjeldama üksikasju. Maksuotsusest nähtuva põhjal ongi eelpool nimetatud isikute ebamäärased ütlused tingitud osapoolte tahtlikust valeandmete esitamisest (vt I kd, tl 118 ja 121). Seega on maksuotsusega tuvastatud fakt, et reaalselt ehitustöid ei tehtud ning kostja ei ole suutnud nimetatud asjaolu (fakti) käesolevas menetluses ka tõendada. Lisaks on kohus asja materjalide pinnal tuvastanud, et Xxxx-l puudusid
5. a augustis ja septembris töötajad ning arvelduskontodel rahalised vahendid (vt I kd, tl 105-107, 116), ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2009 (vt I kd, tl 137), Xxxx kustutati 30.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist (vt I kd, tl 106) ning tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist (vt I kd, tl 138-141). Eelnev näitab kohtu arvates teadlikku koostööd, eesmärgiga viia OÜ-st Xxxx näiliselt õiguspäraselt välja kassas olev sularaha ning taotleda riigilt tagasi sisendkäibemaksu.
6. Ka nõustub kohus, et näiliku töövõtulepingu sõlmimisega 03.08.2012 ja seejärel võltsarve nr 915 alusel 27.08.2012 OÜ Xxxx kassast sularahas 59 181,60 euro suuruse väljamakse tegemisega rikkus kostja juhatuse liikme hoolsuskohustust, kahjustades seeläbi OÜ Xxxx huve. Samuti nõustub kohus hagejaga selles, et ükski korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsev juhatuse liige ei jätaks töövõtulepingu sõlmimisel kokku leppimata tööde loetelus ja mahtudes, arveldaks töövõtjaga sedavõrd suurtes summades sularahas ega teeks sellises summas makset juba enne, kui töövõtja on üldse tööde ja nende ettevalmistamisega alustanud. Xxxx näol oli tegemist üksnes juriidilise kehaga, mis töövõtulepingu sõlmimise ja väljamakse tegemise hetkel ei omanud mis tahes sisulist majandustegevust. Tuvastamist leidnud fakt, et reaalselt ehitustöid ei tehtud, kinnitab, et kostja tegi väidetavalt Xxxx-le sularahas väljamakse tegelikult enda huvides ning raha ei olnudki kunagi mõeldud Xxxx-le (tööde eest tasumiseks). 25 2-14-57975 Kohtu hinnangul saab kostja poolt OÜ Xxxx kassas oleva sularaha arvel enda isiklikes huvides väljamakse tegemist käsitada lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena. 22.

§ 103

lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumise vabandatavuse õiguslikud alused on ära toodud

§ 103lg-s 2.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole kostja välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks. 23. Osaühingule kahju tekkimise tuvastamisel tuleb hinnata väljamakse eest saadud vastusoorituse väärtust (vt nt Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 15). Vastavalt

§ 127

lg-le 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127

lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud ka kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Kostjapoolse hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusel tegi kostja OÜ Xxxx arvel 59 181,60 euro suuruse väljamakse ilma, et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud vastusooritust. Nimetatud summat saab käsitleda osaühingule tekitatud kahjuna, kuna väljamakse eest puudub vastusooritus (vt ka Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 18). Kostja ei ole menetluses eitanud OÜ Xxxx nimel vaidlusaluse väljamakse tegemist ega asjaolu, et ehitustöid ei teostatud (vt ka III kd, tl 131). Nimetatud asjaolud on tõendatud ka hagile lisatud Maksu- ja Tolliameti 14.06.2013 maksuotsusega (vt I kd, tl 97-128). Samast otsusest nähtub ka kostja kinnitus, et OÜ-le Xxxx kuulunud Xxxx hoones ei ole perioodil 2012 august kuni detsember mingeid välisfassaadi töid tehtud ning välisfassaadi töid pole ammu tehtud (vt I kd, tl 112). Samuti kaasneb võltsarve nr 915 alusel tehtud väljamaksega OÜ-le Xxxx TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustus, kuivõrd selline alusetu väljamakse on käsitatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuhaldur on maksuotsuses tulumaksu juurde määranud ning 27.08.2012 kostja poolt tehtud väljamakselt 59 181,60 eurot tuleb OÜ-l Xxxx tulumaksuna tasuda 15 731,82 eurot (s.o 59 181,60 eurot * 21 / 79). Eeltoodu põhjal tuleb lugeda kostja rikkumiste tõttu OÜle Xxxx tekkinud kahjuks

§ 127lg 1 tähenduses 74 913,42 eurot (59 181,60 + 15 731,82).

24.

§ 127

lg 4 mõtte kohaselt tuleb teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutada nn conditio sine qua non testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks kasutatakse nn elimineerimise meetodit või asendusmeetodit. Esimese puhul jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks. Asendusmeetodi rakendamise korral (kasutatakse tegevusetuse juhtumitel) tuleb kontrollida, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka siis, kui kostja oleks käitunud hageja poolt soovitud viisil. Kui kostja oleks praegusel juhul hoidunud alusetu väljamakse tegemisest, säilinuks OÜ-l Xxxx kassas rahalised vahendid summas 59 181,60 eurot ning OÜ-le Xxxx poleks tekkinud tulumaksu tasumise kohustust summas 15 731,82 eurot. 26 2-14-57975 25. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei esine ka

§ 127lg-tes 2 ja 3 nimetatud kahjuhüvitise piiramise aluseid.

Tekkinud kahju ärahoidmine oli ülalkäsitletud juhatuse liikme kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (

§ 127lg 2).

Samuti pidi kostja taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema. Lisaks viitavad hagis välja toodud asjaolud sellele, et kahju tekitati tahtlikult või vähemalt on kahju tekkinud kostja raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

26. Arvestades ülaltoodut, kuulub hageja nõue kostja vastu OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamiseks summas 74 913,42 eurot rahuldamisele

§ 115lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel.

1. Vaidlustamata asjaolude kohaselt väljastati 01.08.2012 Xxxx nimelt OÜ-le Xxxx arve nr XXXX summas 15 000 eurot (vt I kd, tl 143). Kostja poolt maksumenetluse käigus antud selgituste kohaselt väljastati arve OÜ Xxxx ja Xxxx vahel suuliselt sõlmitud konsultatsiooniteenuse osutamise lepingu alusel. Nimetatud lepingu alusel osutas Xxxx väidetavalt konsultatsiooniteenust seonduvalt OÜ Xxxx müügiga. Kostja kinnitusel tasus ta arve sularahas 01.08.2012 ning väljamakse kohta on vormistatud kassa väljamineku order nr 70002 (vt ka I kd, tl 112- 115). Ka kohtumenetluses on kostja väitnud, et Xxxx esitas 01.08.2012 OÜ-le Xxxx arve summas 15 000 eurot ja see arve oli teenustasu konsultatsioonide eest, mida Xxxx osutas OÜ Xxxx osalusele ostja leidmisel (vt III kd, tl 131132). Kostja ei ole aga kohtumenetluses oma väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. Samas on maksuotsuses maksuhaldur kogutud tõendite ja seletuste põhjal asunud seisukohale, et mh Xxxx poolt väljastatud arvel kajastatud tehingut (konsultatsiooniteenuse saamist) toimunud ei ole ning Xxxx ei ole kontrolli käigus vastupidist ka tõendanud (vt I kd, tl 115). Äriregistri andmetel oli Xxxx juhatuse liikmeks alates 25.05.2011 Xxxx ning ühingu põhitegevusalaks elamute ja mitteeluhoonete ehitus (vt I kd, tl 144-146). Xxxx oli ka Xxxx juhatuse liige (vt I kd, tl 138-141). Sarnaselt Xxxx-ga puudus ka asja materjalide kohaselt Xxxx-l
2. augustis (ja sellele järgnevalt) sisuline majandustegevus, st ühingul ei olnud
3. a augustis töötajaid (vt I kd, tl 114), ühing kustutati 26.04.2013 käibemaksukohustuslaste registrist, sest ühing jättis ettevõtlusega tegelemise tõendamata (vt I kd, tl 115), viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2007 (vt I kd, tl 147) ning tänaseks on ühing kustutatud ka äriregistrist (vt I kd, tl 144-146). Maksuotsusest nähtuvalt selgitas 18.10.2012 (s.o poolteist kuud pärast väidetava teenuse saamist) kostja, et OÜ Xxxx soetas Xxxx-lt konsultatsiooniteenust seoses OÜ Xxxx müügiga ning Xxxx esindajaks tehingute raames OÜ-ga Xxxx oli kostja sõnul mees nimega Artur (vt I kd, tl 112). Lisaks selgitas (06.03.2013) kostja Xxxx-st soetatud teenuse kohta, et tema arvates oli tehing selles, et Xxxx pakkus neile konsultatsiooniteenust OÜ Xxxx müügi osas. Kostja nende nimesid enam ei mäletanud, samuti ei mäletanud kostja, kuidas ta sai Xxxx kontaktandmed (vt I kd, tl 113). Samas lisas kostja, et vastavate kokkulepete kohta käis kirjavahetus, Xxxx edastas pakkumise, milles olid kirjas ostja pakkumine ning ostutingimused (vt I kd, tl 113). Kostja lubas vastava kirjavahetuse edastada maksuhaldurile, kuid jättis selle esitamata (vt I kd, tl 113). Maksuhaldurile ja kohtumenetluses kohtule sellise olulise tõendi (vastava kirjavahetuse) esitamata jätmine kinnitab asjaolu, et tegelikkuses ei ole konsultatsiooniteenust Xxxx poolt osutatud. Maksuotsuse kohaselt on kostja ütlused OÜ Xxxx ja Xxxx vahelise tehingu eest tasumise ning suhtluse ja kohtumise kohta Xxxxiga üldsõnalised ning vastuolulised (vt I kd, tl 114). 23.10.2012 tehti Xxxx-le korraldus (äriregistrisse kantud juriidilisele aadressile) teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks
4. a augustis OÜ-ga Xxxx tehtud tehingute kohta, kuid korraldus tagastati märkega „ei asu aadressil“ ning maksuhaldur ei suutnud tuvastada ka kasutusel olevatest andmebaasidest 27 2-14-57975 Xxxxi kehtivaid kontaktandmeid (vt I kd, tl 115). Seejuures nõustub kohus ka hagejaga, et eluliselt ei ole usutav, et konsultatsiooniteenust saanud kostja ei suuda vähem kui kaks kuud pärast arve tasumist ja teenuse saamist enam meenutada, kas ja kellega ta teenuse osutaja poolelt suhtles ja milles üldse täpsemalt see teenus seisnes. Lisaks jõudis maksuhaldur järeldusele, et isegi kui OÜ Xxxx oleks Xxxx-lt konsultatsiooniteenust soetanud, poleks tegemist OÜ Xxxx ettevõtluse ja maksustatava käibe tarbeks tehtud kulutustega, sest kostja soetas väidetavat konsultatsiooniteenust hoopis enda ainuosaluse müügiks OÜ-s Xxxx (vt I kd, tl 120).
5. Kohtu hinnangul on asja materjalide pinnal tuvastatud asjaoludel arve nr XXXX näol tegemist võltsarvega ning Xxxx mingit konsultatsiooniteenust OÜ-le Xxxx ei osutanud. Kuna kostja tegi võltsarve nr XXXX alusel väljamakse ilma, et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud vastusooritust, rikkus kostja oluliselt juhatuse liikme hoolsuskohustust. Analoogselt Xxxx arve alusel väljamakse tegemisega, on ka siin asjaolude pinnalt ilmne, et kostja kasutas võltsarvet selleks, et teha OÜ Xxxx kassast väljamakse enda isiklikes huvides. Seetõttu on tegemist ka lojaalsuskohustuse olulise rikkumisega. Isegi kui Xxxx oleks osutanud konsultatsiooniteenust, hankis kostja enda sõnul teenust seoses OÜ Xxxx osaluse võõrandamisega. Kostja oli füüsilise isikuna OÜ Xxxx ainuosanik ning osaluse võõrandamine ja sellega seonduv konsultatsiooniteenuse hankimine toimus seega kostja isiklikes huvides. OÜ Xxxx rahaliste vahendite kasutamine juhatuse liikme (ja ainuosaniku) enda erahuvides seonduvalt osaluse võõrandamisega on käsitatav nii hoolsus- kui ka lojaalsuskohustuse olulise rikkumisena.
6. Kostja ei ole käesolevas tsiviilasjas välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kohustuste rikkumist vabandatavaks (vt ka otsuse p 22). Kohtu hinnangul on antud juhul tõendatud ka kahju tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu rikkumise ja kahju vahel (vt ka otsuse p 23). Kostjapoolse hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tulemusel tegi kostja OÜ Xxxx arvel 15 000 euro suuruse väljamakse ilma, et OÜ Xxxx oleks selle eest saanud vastusooritust. Nimetatud summat saab käsitleda osaühingule tekitatud kahjuna, kuna väljamakse eest puudub vastusooritus (vt ka Riigikohtu 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1110-13, p 18). Kostja ei ole menetluses eitanud OÜ Xxxx nimel vaidlusaluse väljamakse tegemist ega tõendanud konsultatsiooniteenuse saamist. Nimetatud asjaolud on tõendatud ka hagile lisatud Maksu- ja Tolliameti 14.06.2013 maksuotsusega (vt I kd, tl 97-128). Samuti kaasneb võltsarve nr XXXX alusel tehtud väljamaksega OÜ-le Xxxx TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel tulumaksukohustus, kuivõrd selline alusetu väljamakse on käsitatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Maksuhaldur on maksuotsuses tulumaksu juurde määranud ning 01.08.2012 kostja poolt tehtud väljamakselt 15 000 eurot tuleb OÜ-l Xxxx tulumaksuna tasuda 3987,34 eurot (s.o 15 000 eurot * 21 / 79). Eeltoodu põhjal tuleb lugeda kostja rikkumiste tõttu OÜ-le Xxxx tekkinud kahjuks

§ 127lg 1 tähenduses 18 987,34 eurot (15 000 + 3987,34).

Kui kostja oleks praegusel juhul hoidunud alusetu väljamakse tegemisest, säilinuks OÜ-l Xxxx kassas rahalised vahendid summas 15 000 eurot ning OÜ-le Xxxx poleks tekkinud tulumaksu tasumise kohustust summas 3987,34 eurot (vt põhjusliku seose kohta ka otsuse p 24). Kohus leiab, et antud juhul ei esine

§ 127lg-tes 2 ja 3 nimetatud kahjuhüvitise piiramise aluseid.

Tekkinud kahju ärahoidmine oli ülalkäsitletud juhatuse liikme kohustuste eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus on tekkinud (

§ 127lg 2).

Samuti pidi kostja taolise kahju tekkimist kohustuste rikkumise võimaliku tagajärjena ette nägema. Lisaks viitavad hagis välja toodud asjaolud sellele, et kahju tekitati tahtlikult või vähemalt on kahju tekkinud kostja raske hooletuse tõttu (

§ 127lg 3).

28 2-14-57975 30. Arvestades eeltoodut, kuulub hageja nõue kostja vastu OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamiseks summas 18 987,34 eurot rahuldamisele

§ 115lg 1 ja ÄS § 187 lg 2 alusel.

1. Vaidlus puudub, et 08.08.2012 allkirjastas kostja OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga töövõtulepingu nr 08082012, mille kohaselt kohustus Xxxx teostama aadressil Xxxx asuvas hoones ventilatsioonisüsteemide ehituse ja paigalduse (vt I kd, tl 148-152). 08.08.2012 väljastati Xxxx nimel OÜ-le Xxxx arve nr xxxx summas 30 450 eurot (vt I kd, tl 153). Kostja tegi 07.09.2012 OÜ Xxxx nimel arve nr xxxx alusel sularahas väljamakse summas 30 450 eurot (vt I kd, tl 108-109). Väljamakse kohta koostas kostja kassa väljamineku orderi nr 70006 (vt I kd, tl 154). Analoogselt töövõtulepinguga, mille kostja sõlmis OÜ Xxxx nimel Xxxx-ga, tuvastas maksuhaldur ka siin, et Xxxx ei osutanud tegelikult OÜ-le Xxxx teenuseid ning arve nr xxxx näol oli tegemist võltsarvega. Töövõtulepingu p 3.3 järgi pidanuks töövõtulepingu esemeks olevate tööde loetelu ja mahud sisalduma lisas nr
2. Vastavat lisa aga ei eksisteeri, samamoodi oli ka Xxxx lepingu puhul. Xxxxhoone üürnikud kinnitasid, et mingeid ventilatsioonitöid pole ei nende poolt üüritavates ruumides ega hoone üldkasutatavates ruumides tehtud (vt I kd, tl 111). 11.02.2013 toimunud vaatluse käigus kinnitas kostja, et kontoris, mida Xxxx rendib, pole ventilatsioonitöid tehtud. Samuti möönis kostja, et kui üürnikud kinnitavad, et pole ventilatsioonitöid tehtud, siis järelikult pole neid tõesti tehtud. Kui on tehtud midagi ülemise korruse ventilatsiooniruumis, siis selle kohta kostja midagi öelda ei osanud (vt I kd, tl 112). Xxxx-l puudus töövõtulepingu sõlmimise ja arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise ajal äriregistri andmetel juhatus ning põhitegevusalaks oli märgitud põllumajandusmasinate, seadmete ja lisaseadmete hulgimüük (vt I kd, tl 155-157), samuti puudusid ühingul perioodil
3. a august kuni detsember töötajad (vt I kd, tl 115) ning 08.12.2013 kustutati ühing käibemaksukohustuslaste registrist (vt I kd, tl 158). Xxxx-is avatud arvelduskonto jääk perioodil 01.08.2012 kuni 31.12.2012 oli 0 eurot, väljamakseid ega laekumisi polnud (vt I kd, tl 110). Ühingu viimane majandusaasta aruanne pärineb aastast 2010 (vt I kd, tl 159) ning ühingule on registripidaja poolt tehtud hoiatus ühingu sundlõpetamiseks. Eelnev näitab, et Xxxxnäol oli sarnaselt Xxxx ja Xxxx-ga tegemist üksnes majandustegevust mitteomava juriidilise kehaga, mida kasutati ära OÜ-st Xxxx rahaliste vahendite väljaviimiseks. Kohus nõustub hagejaga, et reaalset vastusooritust saamata ühingust sularaha väljaviimine tekitas OÜ-le Xxxx kahju nii alusetu väljamakse 30 450 eurot kui väljamakselt lisanduva tulumaksu 8094,30 eurot (30 450 eurot * 21 / 79) näol. Kokku kandis OÜ Xxxx seega Xxxxtehingult varalist kahju 38 544,30 eurot (30 450 + 8094,30).
4. Maksumenetluses kostja poolt antud ütluste kohaselt tasus ta OÜ Xxxx esindajana Xxxxle, keda esindas Xxxx, ventilatsioonitööde eest sularahas, kuid Xxxx kinnitas korduvalt, et ei ole Xxxx esindajana kunagi mingit tasu kelleltki vastu võtnud (vt I kd, tl 109, 119). Samas äriregistri andmetel ei olnud kostja enam arve nr xxxx alusel väljamakse tegemise hetkel (07.09.2012) OÜ Xxxx juhatuse liige, sest alates 30.08.2012 oli OÜ Xxxx ainsaks juhatuse liikmeks Xxxx ning Xxxx-l puudus juhatuse liige alates 24.01.
5. Eelnev näitab, et kostjal oli jätkuvalt ligipääs OÜ Xxxx kassale ning ta tegi võltsarve alusel õigustamatu väljamakse. Tasumine toimus isikute vahel, kes ei olnud tasumise hetkel kummagi äriühinguga seotud isikud. See aga kinnitab veelkord ka maksuhalduri poolt juba tuvastatud asjaolu, et tegelikkuses ei toimunud tasumist OÜ Xxxx ja Xxxx vahel (vt ka I kd, tl 119). Kohtu hinnangul on kostja vastav tegevus õigusvastane

§ 1045lg 1 p 5 järgi.

Arvestades eelnevalt käsitletud kostja poolt tehtud väljamakseid, saab kohtu arvates kostja tegevust käsitada ka heade kommete vastase tahtliku käitumisena

§ 1045lg 1 p 8 järgi.

29 2-14-57975 33. Kohtu hinnangul tuleb lugeda kostja OÜ-le Xxxx kahju tekitamises süüdi olevaks.

§ 1050

lg 1 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt

§ 1050

lg-le 2 arvestatakse isiku süü hindamisel muu hulgas tema olukorda, vanust, haridust, teadmisi, võimeid ja muid isiklikke omadusi.

§ 104lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Süü kindlakstegemine toimub delikti üldkooseisu puhul põhimõtteliselt kahes etapis: esmalt tuleb kindlaks teha, et kahju põhjustati tahtlikult või välisest hooletusest (

§ 1050

lg 1), mittetahtliku delikti puhul tuleb seejärel veel hinnata, kas esineb sisemine hooletus, st kas väline hooletus on subjektiivselt vabandatav (

§ 1050lg 2).

Kohus leiab, et asjas esitatud tõendite põhjal tuvastatud OÜ-le Xxxx kahju põhjustamise viis ning eelnevalt otsuses käsitletud kostja poolt tehtud teised väljamaksed, võimaldavad järeldada, et kostja on OÜ-le Xxxx kahju põhjustanud tahtliku käitumisega (vähemalt kaudse tahtlusega).

§ 104

lg 5 kohaselt on tahtlus (kui süüvorm) õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Tahtliku delikti puhul ei ole kahju tekitaja sisemise hooletuse tuvastamine (ehk

§ 1050lg-s 2 nimetatud asjaolude hindamine) süü kindlakstegemise seisukohalt vajalik.

Kostja vaidlusalune rikkumine ei saa olla (subjektiivselt) vabandatav. Eelnenu põhjal leiab kohus, et kostja on OÜ-le Xxxx enda süülise käitumisega kahju põhjustanud. 34. Eeltoodust lähtuvalt kuulub hageja nõue kostja vastu OÜ-le Xxxx tekitatud kahju hüvitamiseks summas 38 544,30 eurot rahuldamisele

§ 1043, § 1045 lg 1 p-de 5 ja 8 ning § 1050 lg 1 alusel.

III

1. Järgmiseks analüüsib kohus hageja kahju hüvitamise nõuet, mis tuleneb korteriomandi väidetavast alla turuhinna võõrandamisest.
2. Ka seda nõuet esitades on hageja tuginenud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumisele. Hageja on seisukohal, et kostja võõrandas Xxxxkorteriomandi oluliselt alla turuhinna, tekitades sellega OÜ-le Xxxx kahju summas 38 000 eurot.
3. Asjas puudub vaidlus, et 24.05.2011 sõlmis kostja OÜ Xxxx nimel müügilepingu Xxxxga, võõrandades viimasele OÜ Xxxx omandis olnud kolmetoalise Xxxx ja neljatoalise Xxxx-12, Tallinn korteriomandi (I kd, tl 160-168). Xxxxkorteriomandi (78,6 m²) müüs kostja Xxxxle 103 000 euro eest ning Xxxx-12 korteriomandi (93,3 m²) 185 000 euro eest. Pooled vaidlevad Xxxxkorteriomandi turuväärtuse üle.
4. Kostja OÜ Xxxx nimel tehtud tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga saadud vastusoorituse väärtust. Just vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks. Eelkõige on just vastusoorituse väärtuse hindamise kaudu võimalik teha kindlaks, kas juhatuse liige (kostja) on äriühingule tehinguga kahju tekitanud või mitte (vt ka Riigikohtu 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). Kahju kindlakstegemiseks tuleb esmajoones hinnata, kas müügilepingu sõlmimise tagajärjel vähenes OÜ Xxxx vara väärtus. Selleks tuleb selgeks teha müüdud korteriomandi harilik väärtus ja ostjalt saadud vastusoorituse väärtus (vt ka Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 13). 30 2-14-57975
5. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohtu hinnangul kajastab aadressil Xxxx korteriomandi turuhinda (turuväärtust) mais 2011 praegusel juhul hageja poolt esitatud Xxxx 15.08.2014 eksperthinnang nr xxxx (vt I kd, tl 169-200; II kd, tl 1-3) ning seda saab lugeda vaidlusaluse korteriomandi väärtuse tuvastamisel asjas kõige kaalukamaks tõendiks. Nimetatud eksperthinnangu kohaselt on kõnesoleva korteriomandi turuväärtus mai 2011 seisuga 141 000 eurot. Eksperthinnang on loogiliselt jälgitav, mh on selles välja toodud eksperdi detailne arutluskäik, võrdlusandmed ja hindamismetoodika. Eksperthinnangus on kasutatud võrdlusena Xxxx korteriomandi hindamisel mh ka Xxxx korteriomandi müügitehingu andmeid.
6. Kostja on esitanud tõendina Xxxx juhatuse liikme Xxxx e-kirja (vt IV kd, tl 64), milles on märgitud, et tutvudes
7. a tehinguinfoga ja Masti 1 tehingutega, saab järeldada järgmist: 1) Masti 1 on kaasaegne korterelamu väga hinnatud piirkonnas; 2) 1300 eurone ruutmeetrihind saab olla põhjendatud asjaoluga, et tehti n.ö blokktehing ehk müüdi kaks korterit korraga ning blokktehingute ja kiirmüügi puhul on praktikas levinud juhused, kus vara müüakse 15-25% soodsamalt turuhinnast, sõltuvalt olukorrast. Kohtu arvates ei saa kostja poolt esitatud tõendit (e-kirja) Xxxx korteriomandi turuväärtuse hindamise seisukohast arvesse võtta seetõttu, et see on paljasõnaline, selles pole analüüsitud konkreetse tehingu asjaolusid, puuduvad hindamismetoodika ja võrdlusandmed. E-kiri sisaldab endas üksnes oletust, et n.ö blokktehingu ja kiirmüügi puhul võib müügihind olla turuhinnast soodsam.
8. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuivõrd ta müüs OÜ Xxxx nimel 24.05.2011 kaks korteriomandit korraga, siis ei saa eristada selles tehingus ühe korteriomandi harilikku väärtust. Samuti ei nõustu kohus kostja väitega, et lähtuda tuleks sellest, et kostja müüs kaks korteriomandit kokku hinnaga 288 000 eurot, mis teeb ruutmeetri hinnaks 1675,39 eurot, mis ei erine hageja poolt esitatud eksperthinnangus esitatud ruutmeetri hinnast 1762,50 eurot. Kohus märgib, et 24.05.2011 müügilepingu esemeteks olid kaks korteriomandit (Xxxx), mille suhtes lepiti kummagi korteriomandi osas kokku eraldi müügihind ning neid käsutati eraldi. Seda nõuab ka TsÜS § 6 lg-s 3 sätestatu. Mõlemad korteriomandid on eraldiseisvad õigusobjektid ning kummagi suhtes tuleb eraldi kindlaks määrata müügihind ning samuti turuväärtus. Kostja (lisa)väide, et Xxxx korteri eest ei olnud võimalik kõrgemat hinda saada, kuna selles korteris oli müügihetkel tegemata siseviimistlus ja seal puudus ka jahutussüsteem, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus märgib, et 24.05.2011 sõlmitud müügilepingus puudub igasugune viide nimetatud asjaolude kohta (vt I kd, tl 160-168).
9. Lähtudes eeltoodust, tuleb kohtu hinnangul Xxxx korteriomandi turuhinnaks (turuväärtuseks) mais 2011 lugeda 141 000 eurot. Kostja müüs OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandi Xxxxle 38 000 euro võrra odavamalt, 103 000 euro eest. Kohus nõustub hagejaga, et Xxxx korteriomandi põhjendamatult madala hinnaga võõrandamist kinnitab ka asjaolu, et sama müügilepinguga võõrandas kostja Xxxxle Xxxx-12 korteriomandi taandatuna korteri pinnale hinnaga 1982,85 eurot/m² (185 000 eurot / 93,3 m²), Xxxx korteriomandi aga hinnaga 1310,43 eurot/m² (103 000 eurot / 78,6 m²). Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et korteriomandi m