← Eesti

2-16-119875/5

Obsah (6)§ 187§ 444§ 174§ 175§ 162§ 178

2-16-119875 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 21. aprill 2017.a, Tallinn Tsiviil

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on Swedbank AS-i ja kostja vahel 20.11.2014.a sõlmitud arvelduskrediidi leping nr 14-092375-KP ning 12.09.2014.a sõlmitud krediitkaardi leping nr 14-057378-RK ning lepingutest tulenev võlgnevus. Esialgne võlausaldaja on eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded hagejale loovutanud 18.02.2016.a lepinguga. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 eurot ning õigusabikulud summas 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot).

§ 175

lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi 2 2-16-119875 arvestada. Hageja avaldusest nähtuvalt ei ole viimane kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistab kohus hageja kasuks välja menetluskulud käibemaksuta. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades (muuhulgas seda, et asjas ei toimunud ühtegi istungit ega toimunud ka sisulist vaidlust) on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud ei ole hageja poolt märgitud ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja õigusabikulu 60 euro ulatuses. Kostjalt tuleb

§ 162

lg 1 alusel hageja kasuks menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 250 eurot ja kulud õigusabile summas 70 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.