← Eesti

2-16-11674/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-11674 Tsiviilasi AS ja MS hagi AS vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  2. mai 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I (vastustaja I): AS (isikukood XXXXXXXXX) Hageja II (vastustaja II): MS (isikukood XXXXXXXXX) Hagejate ühine seaduslik esindaja MK Kostja (apellant): AS (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Menetlustoiming Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumine RESOLUTSIOON
  5. Keelduda AS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus koos lisadega apellandile käesoleva määruse jõustumisel. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagimenetluses võib määruskaebuse Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
  6. AS (hageja I) ja MS (hageja II) esitasid MK (ema) vahendusel
  7. augustil 2016 Pärnu Maakohtule hagi AS (kostja) vastu elatise suurendamiseks. Hagejad palusid kostjalt välja mõista elatis pooles ulatuses Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
  8. Kostja oli nõus elatise suurendamisega, kuid tingimusel, et tema saab kontrollida elatiseks makstud raha kasutamist. Kostja väitel on eelnevalt esinenud olukordi, kus kostja on lastele kandnud elatise nõutud summas, kuid laste ema on kasutanud seda raha oma hüvanguks. Kostja soovib vältida olukordi, kus laste ema ei kasuta makstud elatist otstarbekalt. Raha eesmärgipärast kasutamist on võimalik kontrollida näiteks ostukviitungite esitamise läbi. MAAKOHTU OTSUS
  9. Pärnu Maakohus rahuldas
  10. mai 2017 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi ja mõistis kostjalt kummagi hageja ülalpidamiseks välja elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates
  11. augustist 2016 kuni hageja I täisealiseks saamiseni
  12. septembril 2021 ja hageja II täisealiseks saamiseni
  13. septembril
  14. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Maakohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 97 p-le 1 ja § 101 lg-le 1 ja märkis, et kuna hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimumsummas, st pool kuupalga alammäära, siis ei pea nad oma vajadusi põhjendama ega tõendama. Hagejate vajaduste osas puudub poolte vahel ka vaidlus. Kostja nõustus elatise suurendamise nõude põhjenduste ja hagejate sooviga, et elatis oleks kooskõlas miinimummääraga. Vastuseks kostja taotlusele, et kostjal peaks olema võimalus kontrollida makstud elatise sihipärast kasutamist laste ema poolt ja seda näiteks ostukviitungite esitamise läbi, märkis maakohus, et kehtiv seadusandlus ei anna elatist maksvale vanemale õigust seada lapsega koos elavale vanemale tingimusi elatusraha kasutamise osas. Kostja seatud tingimus kontrollida tema poolt makstud elatusraha kasutamist laste ema poolt on seega õigusliku alusetu. Kostja paljasõnaline kahtlus (asjaoludega sisustamata), et laste ema ei kasuta makstud elatist sihipäraselt, ei anna alust jätta hagejate nõuded rahuldamata. APELLATSIOONKAEBUS
  15. Kostja esitas maakohtu otsuse peale
  16. aprillil 2017 apellatsioonkaebuse, milles ei vaidlusta elatise suurendamist. Kostja palub otsust täiendada ja keelata hagejate seaduslikul esindajal kasutada kostja makstavat elatiseraha vanema hooldusõigust kuritarvitades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus tuleb tagastada selle esitajale. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga.
  18. Maakohus on õigesti otsuses märkinud, et PKS § 100 lg 2 teise lause kohaselt lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Samas ei tulene seadusest vanema kohustust esitada aruannet teisele vanemale või kohtule raha kasutamise kohta. Seega on alusetu kostja taotlus täiendada kohtuotsust selliselt, et keelata hagejate esindajal kasutada kostja poolt makstavat elatiseraha vanema hooldusõigust kuritarvitades. Kuna jõustunud kohtulahend on 2

(3)täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, ei saa see olla tingimuslik. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge, et vältida võimalikke vaidlusi täitmise üle. Lisaks märgib ringkonnakohus, et TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Sellest normist, samas paragrahvis ette nähtud eranditest ega ka muudest sätetest ei tulene, et lapse kasuks elatise väljamõistmise otsusega saaks panna kohustusi menetluses mitteosalevale isikule. Laste ema ei ole käesolevas asjas pool, vaid üksnes hagejate esindaja (vt nt Riigikohtu
  1. aprilli 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-17, p 17 esimene lõik, ja
  2. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-63-11, p 16 teine lõik).
  3. Kostja sisuliste väidete kohta märgib ringkonnakohus, et kostja pole vastuses hagile ega kaebuses esitanud põhistatud väiteid selle kohta, et laste ema ei kasuta elatiseks makstavat raha laste huvides. Asjaolu, et kostja pidi lisaks elatise maksmisele ostma lastele vajalikke asju, ei põhista väidet, et laste ema ei täida oma kohustusi laste suhtes ja kasutab elatisraha oma tarbeks. Pärnu Maakohtu
  4. juuli 2009 määruse järgi pidi kostja maksma kummalegi hagejale elatist 1 500 krooni (95,87 eurot). Võrreldes miinimumelatisega, mis on iga aasta tõusnud ja küündis
  5. aastal 215 euroni, on tegemist väikese summaga. Kostja möönab, et laste vajadused on nende kasvades suurenenud ja ülalpidamiseks kulub rohkem raha. Seega on mõistetamatu kostja hirm, et laste ema ei kasuta elatiseks makstavat raha sihtotstarbeliselt. Praegusel juhul on kostjalt välja mõistetud miinimumsumma, millega katta hagejate kulutusi ja vajadusi.
  6. Ringkonnakohus hindas kõiki kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjal kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu kaebuse puhul ei toimetata seda teisele poolele kätte. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle rahuldamata, sest ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust ja vastas kõikidele kostja väidetele. Ringkonnakohus koostas kostjale sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
  7. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja kanda, kuna rahuldas hagi täielikult. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
  8. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.