KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-15765 Tsiviilasi TB kae

) § 326 kohaselt. Postkasti pani kohtutäituri abi-kuller täitmisteate võlgnikule

1. septembril 2016 kell 19.33, olles eelnevalt samal aadressil käinud ka
2. septembril 2016 kell 10.
3. Esimesel korral (
4. septembril 2016) polnud kedagi kodus, aga
5. septembril 2016 olid inimesed kodus, ent kullerile ust ei avatud. Avaldaja ei ole kohtutäiturile esitanud avaldust tähtaja ennistamise kohta. MAAKOHTU MÄÄRUS Maakohus jättis
6. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse rahuldamata. Kohtutäituri õigusabikulud jättis maakohus tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda, kuid neid kindlaks ei määranud. Avaldajaga suheldes selgitas kohus välja, et avaldaja sooviks on, et kohtutäitur vaataks tema
7. oktoobri 2016 kaebuse uuesti läbi. Seega taandub vaidlus küsimustele, millal kohtutäitur täitmisteate ja kohtutäituri tasu otsuse avaldajale kätte toimetas, samuti kas antud kuupäevast tulenevalt oli avaldaja esitatud kaebus kohtutäiturile tähtaegne või mitte. Maakohus tugines täitmisteate kättetoimetamise aktile ja leidis, et aktis toodud asjaoludel on täitmisteade avaldajale kätte toimetatud

§ 326lg 1 kohaselt postkasti panekuga.

Kohus märkis, et avaldaja elukaaslase väited selle kohta, et 19. septembril 2016 oli õues pime ja temal ning avaldajal ei oleks jäänud märkamata, et keegi on aia taga, et ta ei märganud koera haukumist sel õhtul, et verandal ei viibinud ühtegi meest, kullerit tema ja avaldaja sel õhtul enda aia taga ei märganud, ei lükka ümber kohtutäituri abi kinnitust, et ta käis sel ajal XXX värava taga, ust ei avatud ja ta jättis täitmisteate postkasti. 2

§ 172lg-te 1 ja 10 ning § 175 lg 31 alusel.

Kuna kulunimekirju ei esitatud, siis puudus vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata. MÄÄRUSKAEBUS Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale

1. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja uue määrusega rahuldada tema kaebus. Avaldaja jääb selle juurde, et tema sai täitedokumendid kätte
2. oktoobril 2016 ja seega esitas kaebuse kohtutäiturile tähtaegselt. Maakohus on põhjendamatult lähtunud kohtutäituri selgitustest ega arvestanud avaldaja väidetega. Kohtutäituri abi esitatud asjaolud ei vasta tegelikkusele. Maakohus oleks pidanud asjaolude väljaselgitamiseks kohtutäituri abi üle kuulama. Ka täitmisteate kättetoimetamise akt ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna seal ei ole märgitud, mis aadressile täitedokumendid toimetati (nõutud väljale ei ole aadressi märgitud). Avaldaja leiab, et talle tuleks ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, et taastuks algne olukord ning ta saaks esitada vabatahtliku täitmisaja pikendamise ja keelumärke mahavõtmise avalduse. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et täitmisteate kättetoimetamise kuupäeva kindlakstegemisel tuleb lähtuda tema kinnitusest, mille kohaselt sai ta täitmisteate kätte

1. oktoobril
2. Dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses kohaldatakse TMS § 10 lg 2 esimese lause järgi tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut. 3

§ 307

lg 1 järgi kätte toimetatud alates dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sellest nähtub, et seadus ei nõua menetlusdokumendi kättetoimetamiseks alati selle isiklikku jõudmist saajani.

1. ptk võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta, kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn kättetoimetamis-fiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest. Seda õigustab mh menetluse seiskumise vältimise vajadus nt juhul, kui menetlusosaline hoidub dokumentide vastuvõtmisest (vt Riigikohtu
2. veebruari 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-11, p 12). Maakohus tuvastas toimikus oleva täitmisteate kättetoimetamise akti järgi õigesti, et täitemenetluse dokumendid on avaldajale edastatud Tallinnas XXX aadressil, kusjuures kättetoimetamiskatsed toimusid
3. septembril 2016 kell 10.39 ja
4. septembril 2016 kell 19.33 ning dokumendid on jäetud postkasti, vastava akti on allkirjastanud kohtutäituri abi (I kd tl 129). Viidatud aktist nähtub, et avaldaja aadressil tehti kaks kättetoimetamise katset ja kummalgi korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel
5. septembril 2016 jäetud avaldaja postkasti. Nende asjaolude tuvastamiseks ei olnud vaja kohtutäituri abi üle kuulata. Avaldaja nimetas aadressi ise nii kohtutäiturile kui ka kohtule ega väitnud, et seal ei ole tema elukoht. Seega vastab kättetoimetamine

§ 326

nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud ega ole oma aadressina vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus põhjendatult, et avaldajale toimetati täitmisteade kätte

1. septembril 2016 ja kaebuse esitamise tähtaeg möödus
2. septembril
3. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäiturile alles
4. oktoobril 2016, st peale kaebuse esitamise tähtaja möödumist. Täitmisteate kättetoimetamise akti päises nähtub avaldaja nimi ja aadress. Puudub vaidlus, et avaldaja elukoht on Tallinnas XXX. Seega ei ole põhjendatud avaldaja väide, et täitmisteate kättetoimetamise akti ei ole nõuetekohaselt vormistatud, kuna seal on kirjas, mis aadressile täitedokumendid toimetati. Kohtutäituri nõutud tasu on õiguspärane. Kuna avaldaja vabatahtlikult nõuet ei tasunud, on kohtutäituril õigus lisaks täitemenetluse alustamise tasule ka põhitasule vastavalt kohtutäituri seaduses (KTS) ettenähtud määras. KTS § 35 lg 2 p 8 kohaselt on nõude summalt 25 501 – 38 400 eurot kohtutäituri põhitasu 9% nõude summast, kuid mitte rohkem kui 3 355 eurot. Sissenõude sisu on ühisvara jagamise hüvitis 28 000 eurot, seega märkis kohtutäitur õigesti põhitasu suuruseks 2 520 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg alusel käibemaks 20%, kokku 3 024 eurot. Avaldaja soov vabatahtliku täitmisaja pikendamiseks pole kooskõlas TMS § 25 lg-ga 1, mille kohaselt ei või täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg olla lühem kui 10 päeva ja pikem kui 30 päeva. Sissenõudja nõusolekul võib kohtutäitur määrata vabatahtliku täitmise tähtaja pikema kui 30 päeva. Sissenõudja teatas
5. oktoobri 2016 e-kirjas, et ta on nõus võla tasumisega ootama
6. novembrini 2016 (I kd tl 154). Avaldaja esitatud väidetest nähtuvalt ei ole ta täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Uue vabatahtliku täitmise tähtaja määramine oleks vastuolus TMS § 25 lg 1 mõttega ja täitemenetluse eesmärgiga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et avaldaja taotlus täitmisaja pikendamiseks on vastuolus põhimõttega, et ühisvara jagamisel omandiõiguse kaotav pool peab saama kohese hüvitise. 4

§ 171lg 1).

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata (

§ 175lg 3¹).

Seega kohtutäituril puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. Toimikust ei nähtu sissenõudja kulusid määruskaebusmenetluses ega toiminguid, mis võiksid anda alust nõuda kulude hüvitamist. Seetõttu tuleb kulude kindlaksmääramise osas sedastada, et hüvitatavad kulud puuduvad. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5