← Eesti

2-13-70053/85

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Gaida Kivinurm, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2016, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-7

§ 187lg 1 ja Ts

ÜS § 35 või VÕS § 620 lg 1 või lg 2 tulenevat kohustust, pankrotivõlgnik ei ole kostja tegevuse tulemusena kandnud mingisugust kahju ning seetõttu ei ole alust nõuda nende summade hüvitamist lepingulisel või lepinguvälisel alusel. Laenu andmisel võlgnikule ei ole seadustega sätestatud ainsatki piirangut ning lähikondsele laenu tagastamine ei tähenda, et hagejale oleks sellest tekkinud kahju. Isegi juhul, kui kostja I oleks teostanud laenu tagasimakseid, siis laenu- ja arvelduskrediidilepingu alusel teostatud laenu tagasimaksed ei ole käsitletavad käsunduslepingu rikkumisena või alusetute väljamaksete tegemisena ja kahju tekitamisena. 7. Kostja II oli seisukohal, et tema vastu esitatud nõue aegus hiljemalt kolme aasta möödumisel ajutise pankrotihalduri poolt võlgniku kirjaliku aruande esitamisest 12.11.2009 ehk hetkest, mil hageja pidi teadlikuks saama väidetavast kahju tekitamisest. Juhul, kui kohus otsustab aegumist mitte kohaldada, siis hagiavalduses toodud asjaoludel ei ole võimalik hagiavaldust kostja II vastu rahuldada, kuna hageja ei ole oma nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustanud. Ainult asjaolu, et võlgniku poolt on kostja II arveldusarvele mingil perioodil kantud 282 010,15 eurot ja Adobe Kinnisvara OÜ arvele 18 853,93 eurot, ei anna mingisugust alust esitada nõuet kostja II vastu. Asjaolu, et kostja II andis võlgnikule tegevjuhina laenu ja see talle tagastati, ei ole aluseks kahjunõude esitamiseks

§ 187

lg 1 alusel, kuna kostjat II ei ole võimalik samastada võlgniku juhatuse liikmega. Kostja II oli võlgniku tegevjuht ning tal oli võlgnikuga töölepingust tulenev töösuhe ning antud juhul ei ole kohane rääkida käsundist.

  1. Kostjad märkisid, et pankrotivõlgniku poolt tehtud laenu tagasimaksed hõlmasid endas ka intressi ning viivist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  2. Pärnu Maakohus rahuldas 15.04.2016 otsusega hagi osaliselt kostja I vastu ning mõistis kostjalt I OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) kasuks välja kahjuhüvitise summas 275 938,53 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata kostja II vastu 276 961,12 euro nõudes. Maakohus tühistas Pärnu Maakohtu 28.11.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise kostja II osas. Menetluskulud jättis maakohus 8,29 % ulatuses hageja kanda ja 91,71% ulatuses kostja I kanda. Kostjat II puudutavas osas jättis maakohus menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis kostjalt I hageja kasuks välja menetluskulud summas 2827,97 eurot.
  3. Vastavalt äriregistri andmebaasile oli kostja I OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liige perioodil 07.06.2001-14.04.2009 ja likvideerija perioodil 13.04.200915.04.
  4. Äriregistri andmete kohaselt ei ole kostja II olnud OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liige. Pärnu Maakohtu 18.11.2009 määrusega kuulutati välja OÜ SUNTOX TRANSPORT pankrot ja määrati pankrotihalduriks Urmas Tross. Ajavahemikul 02.02.2009 - 15.03.2009 on OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) arvetelt kantud raha kostja II kontole kogusummas 258 107,19 eurot ja Adobe Kinnisvara 3 OÜ arvele 18 853,93 eurot. Kostja II kontolt on tagastatud 03.02.2009 OÜ-le SUNTOX TRANSPORT 16 000 krooni s.o. 1022,59 eurot, selgitusega „laen“. Seega on kostja II arvele kantud raha summas 257 084,60 eurot. OÜ Adobe Kinnisvara juhatuse liikmeks oli kostja II.
  5. Arvetele kantud summade tagastamist nõuab hageja mõlemalt kostjalt

§ 187

lg 2 alusel.

§ 187

lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes oma kohustuste rikkumisega on tekitanud kahju äriühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega.

§ 187

lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastast, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 järgi tuleb aegumistähtaega arvestada alates kohustuse rikkumise päevast. Haginõue

§ 187lg 2 alusel on kohtule esitatud 18.10.2013 ja seega ei ole hagi aegunud.

  1. Kostja I kohustuse rikkumiseks on raha ülekandmine kostja II ja OÜ Adobe Kinnisvara arvele ilma õigusliku aluseta ning raha mittekasutamine osaühingu majandustegevuseks ja võlausaldajatele võlgade tasumiseks. Kostjad ei esitanud eelmenetluse lõpptähtajaks kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et nimetatud raha on kantud kostja II ja OÜ Adobe Kinnisvara arvetele õiguslikul alusel. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) raamatupidamises vastavad tõendid puuduvad. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) on saanud kostjalt II laenu kokku summas 258 107,19 eurot ja OÜ-lt Adobe Kinnisvara laenu kokku summas 18 853,93 eurot. Ainuüksi makse ülekandes märgitud makse selgitus „laenu tagastus“ ei tõenda laenulepingu olemasolu.
  2. Peale summade ülekandmist kostjale II ja OÜ-le Adobe Kinnisvara, on ainuosanik kostja I otsustanud 26.03.2009 osaühingu lõpetamise ja likvideerimismenetluse alustamise. Kostja I oli likvideerija perioodil 13.04.2009-15.04.2009 ja Kaimo Koort alates 15.04.2009, kes esitas ka kohtule pankrotiavalduse, kuna osaühingu varast ei jätkunud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pärnu Maakohtu 18.11.2009 määrusega kuulutati välja osaühingu pankrot. Nõuete kaitsmise koosolekul 26.04.2011 tunnustati OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pankrotimenetluses nõudeid kokku summas 399 419,98 eurot. Seega tekitas kostja I osaühingule kahju ja rikkus juhatuse liikme lojaalsus-ja hoolsuskohustust sellega, et kandis ise või lubas kanda kostjal II (kes oli pangas allkirjaõiguslik isik) osaühingu rahalised vahendid kostja II ja OÜ Adobe Kinnisvara arvetele ilma õigusliku aluseta, jättes maksmata võlgnevused võlausaldajatele. OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vara vähenes nimetatud ülekannetega 275 938,53 euro ulatuses. 14.

§ 183järgi korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist.

RPS § 4 p 1 ja 5 järgi on raamatupidamiskohuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente. Kostja I ei ole kasutanud raha osaühingu majandustegevuseks ega esitanud kohtule vastavaid majandustehinguid kajastavaid raamatupidamise dokumente. Kui juhatuse liige ei teinud kõiki makseid ise, seisneb tema kohustuste rikkumine selles, et ta talub põhjendamatute maksete tegemist ega võta midagi selle takistamiseks ette. Antud juhul on põhjendamatuid makseid tehtud mitte ühekordselt, vaid korduvalt ja suures ulatuses. Kostja I ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja käitumise (raha kostja II ja OÜ Adobe Kinnisvara arvetele kandmine või antud tegevuse talumine ja selle takistamiseks mitte midagi tegemine) ja kahju vahel (osaühingu vara vähenemine ja pankroti väljakuulutamine) on põhjuslik seos. Seega on juhatuse liige rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi (

§ 187lg 1, Ts

ÜS § 35); juhatuse 4 liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, s.t ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit ja olnud ettevõttele lojaalne (

§ 187lg 2, Ts

ÜS § 35); osaühingule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Vastusest vabanemiseks peab juhatuse liige tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kostja I ei ole seda tõendanud. Arvestades eeltoodut leidis kohus, et kostja I vastu on kahjunõue summas 275 938,53 eurot põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 15. Vastavalt äriregistri andmebaasile ei ole kostja II kunagi olnud OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) juhatuse liige. Kostja II töötas OÜ-s SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) töölepingu alusel tegevdirektorina, mis nähtub AS Swedbank õiendist ja kostja on selle õigeks võtnud vastuses hagile ja eelistungil. Järelikult ei kuulu hageja nõue kostja II vastu

§ 187lg 2 alusel rahuldamisele.

Töölepingu rikkumisest tulenevat kahjunõuet ei ole hageja kostja II vastu esitanud. Kohus asus seisukohale, et hagi kostja II vastu ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivselt esitatud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete, alusetu rikastumise sätete ning PankrS § 111 alusel. Maakohus selgitas, et õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ei ole tõendatud. Alusetust rikastumisest tulenev nõue ja PankrS § 111 alusel esitatud nõue on aga aegunud. Maakohus märkis, et kuna hagi kostja II vastu jääb rahuldamata, tuleb tühistada tema osas Pärnu Maakohtu 28.11.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamine.

  1. Hageja esitas algselt hagi 300 864 eurot nõudes. Hageja loobus osaliselt hagist, s.o 23 902,88 euro nõudes, ja kohus lõpetes selles osas menetluse ja jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus rahuldas hagi kostja I vastu 275 938,53 euro nõudes. Lähtudes TsMS § 163 lg 1, TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 168 lg 2 jättis maakohus menetluskulud hageja kanda 8,29 % ulatuses ja kostja I kanda 91,71% ulatuses. Kohus jättis rahuldamata hagi kostja II osas ja menetluskulud selles osas jäävad hageja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot hagi tagamiselt, riigilõiv hagilt 2700 eurot, kohtutäituri tasu hagi tagamiselt kostja I osas 333,60 eurot ja kostja II osas 333,60 eurot. Riigilõiv hagilt ja hagi tagamiselt tuleb tasuda ka juhul, kui nõue on esitatud ühe kostja vastu. Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks väljamõistmisele vajalik ja põhjendatud menetluskulu kokku summas 2827,97 eurot. Kohtutäituri tasu kostja II osas 333,60 eurot jääb hageja kanda. Samuti jääb hageja kanda hageja menetluskulu 8,29 %. Kostjate esindaja esitas menetluskulude nimekirja suuliselt kohtuistungil, kuid ei esitanud kohtu nõudel menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kuna kostjad ei ole esitanud nõuetekohaseid dokumente, leidis kohus, et see menetluskulu tuleb jätta rahaliselt kindlaks määramata. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  2. Kostja I esitas 16.05.2016 Pärnu Maakohtu 15.04.2016 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi kostja I vastu rahuldati ning teha uus otsus, millega jätta hagi kostja I suhtes täies ulatuses rahuldamata või alternatiivina saata see uueks lahendamiseks maakohtule.
  3. Kostja I on selgitanud, et andis 26.03.2009 kõik ettevõtte majandustegevust käsitlevad dokumendid ja programmid ning juhatuse ja osanike otsused seadusest tulenevalt üle OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) likvideerijale Kaimo Koortile ning vaatamata kostja päringutele ei ole likvideerija edastanud vastavaid dokumente käesoleva menetluse jaoks. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et pankrotihaldur oleks kunagi üldse nõudnud likvideerijalt mistahes dokumente, kuigi talle pidi teada olema asjaolu, et kogu dokumentatsioon on likvideerijale üle antud. Antud asjas ei olnud vaidlust asjaolu üle, et 5 OÜ-l SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) oli raamatupidamine. Seetõttu on maakohus rajanud oma otsuse

§ 187lg 2 ja Ts

ÜS § 35 kohaldamisel täielikult valedele järeldustele, kui leidis, et raamatupidamisdokumentide puudumisest võib järeldada, et kostja I ei ole kasutanud raha osaühingu majandustegevuseks.

  1. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta hageja poolt esitatud tõendid, kus näiteks jaotusettepaneku lk-l 3 on hageja ise märkinud, et
  2. aasta lõpuks arvestab võlgnik raamatupidamislikult lühiajalisi kohustusi Adobe Kinnisvara OÜ ees summas 295 000 krooni ja kostja II ees summas 4 123 500 krooni ning mõlema isiku ees on lühiajalised kohustused ajavahemikus 01.01.2009 kuni 10.04.
  3. Ainukene hageja poolt kohtule esitatud sisuline tõend oli OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) pangakonto väljavõte perioodil 01.02.2009 kuni 09.11.2009, kuid sellest ei ole võimalik järeldada kahju tekkimist, kostja I süülist käitumist ja põhjuslikku seost kostja I käitumise ja väidetavalt kahju tekkimise vahel.
  4. Maakohus viitab otsuses, et kõik võlgniku poolt tehtud kanded kostjale II ja Adobe Kinnisvara OÜ-le on tehtud võlgniku majanduslikku olukorda halvendades ja võlausaldajatele kahju tekitades ilma õigusliku aluseta, kuid samas ei ole kohus viidanud, millistele menetluses esitatud tõenditele vastav väide tugineb. Kohtuotsuses ei selgitata, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et maksed kostjale II ja Adobe Kinnisvara OÜ-le on teostatud kostja I teadmisel ja kaasabil ning milles siiski seisnes kostja I käitumise õigusvastasus. Ärilise kaalutluse reegli nõudeid saab lugeda täidetuks juhul, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui eelnimetatud nõuded on täidetud, tuleb juhatuse liikme tegevus lugeda osaühingu suhtes põhjendatuks sõltumata sellest, milline on tegelik tagajärg. Majandusliku tegutsemisega, sh. lepingute sõlmimise ja nende täitmisega kaasnevat tavapärast riski kannab siiski juriidiline isik, mitte tema juhatuse liige.
  5. Kostja I oli teadlik, et kostja II ja OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) vahel sõlmiti juba 01.01.2015 krediidilimiidileping ning asjaolust, et kostja II kohustus andma OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) käibelaenu kuni summas 5 000 000 krooni, mida võlgnik koos intresside ja viivistega kostjale II pidevalt ka tagastas, sh hageja poolt välja toodud perioodil loetletud tagasimaksed. Samuti sõlmisid omavahel laenulepingu OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) ja Adobe Kinnisvara OÜ, mille alusel OÜ-le SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) laen ka väljastati ja mis tagastati. Laenulepingute alusel tehtud tagasimaksed ei ole käsitletavad käsunduslepingu rikkumisena või alusetute väljamaksete tegemisena ja sellest tulenevalt kostja poolt kahju süülise tekitamisena nagu käsitleb seda maakohus. Ainuüksi hageja poolt läbi menetluse esitatud mitmed erinevad paljasõnalised kahtlustused ja väited ei tõenda asjaolu, et kostja I oleks võlgnikule kahju tekitanud. Laenu tagasimaksmine selleks, et täita laenuandja ees kohustusi, ei ole keelatud tegevuseks ning sellist tegevust ei saa kostjate poolt pidada omastamiseks ja/või hoolsusja lojaalsuskohustuse rikkumiseks.

§ 187

lg 1 kohaselt oleks hageja nõude maksmapanekul pidanud tõendama, et võlgnikule on tekitatud kahju ning kostja I juhatuse liikmena rikkus oma kohustusi ja just need konkreetsed rikkumised põhjustasid võlgnikule hagiavalduses nimetatud kahju. Antud juhul on ka maakohus oma otsuses viidanud, et tegelikkuses ei ole teada, kes üldse laenu tagasimakseid teostas ning, kas need maksed teostas kostja I või kostja II. Käesoleval juhul on maakohus käsitlenud kostja I poolt kahju tekitamisena sisuliselt kõiki võlgniku pangaarvelt tehtud väljamakseid kostjale II ja Adobe 6 Kinnisvara OÜ-le ning selline käsitlus ei ole mingil juhul õigustatud

§ 187lg 1 ja lg 2 kohaldamisel.

Maakohtu poolt on üheks läbivaks etteheiteks, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis), kostja II ja Adodobe Kinnisvara OÜ vahel ei olnud sõlmitud kirjalikke laenulepinguid, kuid VÕS ei sätesta laenulepingule kohustuslikku kirjalikku vormi, mistõttu on need etteheited kostja I suhtes

§ 187lg 2 ja Ts

ÜS 35 kohaldamisel õiguslikult ja faktiliselt täielikult tähtsusetud. 22. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-15 kohaselt tuleb kohtul

§ 187

lg 2 alusel vastutuse kohaldamiseks tuvastada, milles seisnes juhatuse liikme kohustuste rikkumine ja kas selle rikkumise ja osaühingule tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Juhatuse liikme kohustuste täitmise hindamisel ja rikkumise tuvastamisel tuleb analüüsida seda, kuidas kohustus täideti, võrrelda sellega, kuidas see tulnuks täita. Selliseks võrdlemiseks peab lisaks sellele, mida juhatuse liige tegi, olema tuvastatud ka see, mida ta pidanuks tegema ja seega ei saa rikkumist järeldada üksnes sellest, et saabus negatiivne tagajärg. Kohtulahendist peab olema jälgitav, milline pidanuks olema kostja I käitumine ilma rikkumiseta ehk kuidas neil tulnuks käituda, kuid seda antud juhul maakohus otsuses kajastanud ei ole. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-15 andnud juhise, et vähemalt üldjuhul ja olukorras, kus tegu on ühe väidetavalt kahjuliku tehingu tegemisega, ei saa asjaolu, et juhatuse liige teab, et teine juhatuse liige tegi sellise tehingu ja rikkus sellega oma kohustust, olla piisav, et pidada ka tegevusetut juhatuse liiget oma kohustust rikkunuks. 23. Kohus on käsitlenud kostja I vastutuse alusena asjaolu, et OÜ SUNTOX TRANSPORT (pankrotis) võlausaldajate huvid said hilisemalt väidetavalt kahjustatud. Antud juhul ei ole hagiavalduses või maakohtu otsuses üldse välja toodud, millist seadusest tulenevat kohustust kostja I väidetavalt rikkus, kuna võlausaldajatele kahju tekitamine ei ole

§ 187

lg 1 reguleerimisalas ning juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet ei saa samastada pankrotimenetluses võlausaldajate esitatud nõuetega. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluse vahepealne käik
  2. Kostja I esitas ringkonnakohtule täiendavate tõenditena kostja II ja pankrotivõlgniku vahelise arvelduskrediidilepingu
  3. jaanuarist 2005, Adobe Kinnisvara OÜ ja pankrotivõlgniku vahelise laenulepingu
  4. juulist 2008 ja kostja II arvelduskonto väljavõtte perioodist 05.07.2002-16.03.2009, mille ringkonnakohus vastu võttis.
  5. Hageja avaldas arvamust, et lepingud on koostatud pärast 02.02.
  6. Samuti märkis hageja, et kuna arvelduskonto väljavõtte kohaselt on kostjalt II pankrotivõlgnikule kantud laenuna 5 809 500 krooni, kuid pankrotivõlgnikult on kostjale II laenu tagasimaksena kantud 10 166 500 krooni, siis on kostjale II kantud alusetult 4 357 000 krooni (278 463 eurot). Ringkonnakohtu seisukoht
  7. TsMS § 651 lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles hagi kostja I vastu osaliselt rahuldati. Osas, milles maakohus jättis hagi kostja II vastu rahuldamata ja kostja I vastu osaliselt rahuldamata, on maakohtu otsus jõustunud. 7
  8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles hagi kostja I vastu osaliselt rahuldati, samuti kostja I vastu esitatud hagi menetlemisega seotud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Tühistatud osas tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks tagasi samale maakohtule. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
  9. TsMS § 392 lg 1 p-de 1, 3 ja 4 järgi selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohtuotsuse saab TsMS § 435 lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus eelmenetluse ülesanded osaliselt täitmata, mis võis kaasa tuua ebaõige otsuse. Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust ning asi tuleb tühistatud osas saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.
  10. Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei esitanud maakohtus asjaolusid täielikult. Hageja tugines hagiavalduses muuhulgas asjaolule, et ajavahemikul 01.02.2009-15.03.2009 tegi pankrotivõlgnik kostjale II laenu tagasimakseid summas 258 107,19 eurot, kuid pankrotivõlgnik ei ole selles summas kostjalt II laenu saanud. Hagiavaldusele lisas hageja pankrotivõlgniku pangakonto väljavätte perioodist 01.02.2009 – 09.11.2009 (I kd lk 29-35). Ringkonnakohtule esitatud kostja II pangakonto väljavõtte kohaselt on aga kostja II ja pankrotivõlgniku vahel toimunud vastastikused ülekanded selgitustega „laen“ ja „laenu tagastus“ juba alates
  11. aastast. TsMS § 328 lg 1 kohaselt peavad menetlusosaliste avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta olema tõesed. Tõekohustus sisaldab endas ka kohustust esitada asjaolud täielikult. Hageja on võtnud poolte vahelisest suhtest valikuliselt välja kaks kuud (2009.a veebruar ja märts), kuid jätnud esitamata asjaolud ja tõendid nendele kuudele eelneva mitme aasta kohta (muuhulgas oli näiteks ka 2009 jaanuaris kostja II ja pankrotivõlgniku vahel mitmeid ülekandeid selgitustega „laen“ ja „laenu tagastus“). Kuna kostja II ja pankrotivõlgniku arveldused toimusid panga vahendusel, siis pidi pankrotihaldurile ülekannete periood olema teada, kuna tal on ligipääs pankrotivõlgniku pangakontodele.
  12. Maakohtus 18.03.2015 toimunud istungil selgitas kostjate esindaja, et kostja II andis pankrotivõlgnikule laenu perioodil 2004-2008 (I kd lk 167). Sellest hoolimata ei kontrollinud hageja seda väidet ning ka maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu asjaolule, et asja lahendamiseks võib oluline olla ka 2009.a veebruarile eelnenud aeg. Seega on maakohtus jäänud täielikult välja selgitamata enne 2009.a veebruari tehtud maksed, kuigi suures osas on makseid tehtud just siis.
  13. Ringkonnakohus leiab, et ka maakohtule esitatud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et pankrotivõlgniku ja kostja II vahel ei olnud üldse laenulepingut. Maakohtule esitatud pankrotivõlgniku pangakonto väljavõtte kohaselt oli kostja II kandnud 03.02.2009 pankrotivõlgniku kontole 16 000 krooni selgitusega „laen“. Kohtuotsusest ei selgu, miks see ülekanne ei tõendanud mingis osas laenusuhte olemasolu. Kostjad tuginesid maakohtus sellele, et laenu tagasimaksed hõlmavad ka intresse ja viiviseid. Maakohus ei võtnud mingit seisukohta kostjate väite osas, et laenu tagasimaksed sisaldavad ka intressi ja viivist ega juhtinud tähelepanu intressi ja viivise arvestuse puudumisele (kasvõi 16 000 krooniga seonduva osas). 8
  14. Maakohus leidis, et kuna ajavahemikul 02.02.2009 – 15.03.2009 on pankrotivõlgniku arvelt kantud Adobe Kinnisvara OÜ arvele laenu tagastusena 18 853,93 eurot ning puuduvad tõendid, et pankrotivõlgnik on selles summas Adobe Kinnisvara OÜ-lt laenu saanud, siis on kostja I tekitanud selles summas pankrotivõlgnikule kahju. Kolleegium märgib, et asja materjalidest ei nähtu, et maakohtus oleks käsitlenud küsimust, miks pankrotivõlgnik ei nõudnud seda summat Adobe Kinnisvara OÜ-lt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05 tehtud lahendi p-s 55 selgitanud, et kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb arvestada ka seda, kas hageja on teinud omapoolselt mõistlikult vajaliku, et kahju ära hoida või vähendada. Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu tagastamist, mis oli üle antud õigusliku aluseta, tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada. Kuigi eeltoodud Riigikohtu juhised on antud tsiviilkoodeksi pinnalt, juhib ringkonnakohus tähelepanu, et ka VÕS § 139 lg 1 sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Maakohus ei ole neid asjaolusid käsitlenud ning hinnanud.
  15. Kuna kostja I esitatud kirjalikes laenulepingutes sisaldus kokkulepe ka intressi ning viivise kohta, siis tuleks maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda kostjale I võimalus välja tuua laenulepingute järgne intresside ja viivise arvestus. Samuti tuleb maakohtul võtta seisukoht hageja väite suhtes, et laenulepingud on koostatud pärast 02.02.
  16. Kui maakohus peaks leidma, et raha ülekandeid ei tehtud kostja I esitatud kirjalike laenulepingute alusel, siis tuleks maakohtul anda hinnang, millise õigussuhte alusel ülekanded tehti. Kui maakohus peaks näiteks asuma seisukohale, et raha ülekanded toimusid suulise laenulepingu alusel, siis tuleks maakohtul võtta seisukoht laenulepingu tingimuste suhtes. Kolleegium juhib tähelepanu, et juhul, kui suulise laenulepingu puhul ei lepitud kokku intressis või ei leia see tõendamist, võib asja lahendamisel olla oluline VÕS § 397 lg 1, mis sätestab, et majandusvõi kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui maakohus peaks asuma seisukohale, et pankrotivõlgnikul tuli maksta VÕS § 397 lg 1 alusel intressi, siis tuleks ka sel juhul anda kostjale I võimalus esitada intressi arvestus.
  17. Kolleegium märgib, et asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse lahendamiseks olulisi asjaolusid ja esimesena hindama olulisi tõendeid. Sellisel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada.
  18. Hageja esitas 18.11.2016 ringkonnakohtule taotluse tõendite vastuvõtmiseks. Kuna ringkonnakohus saadab asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb nende tõendite vastuvõtmine maakohtu otsustada.
  19. Hageja on 31.10.2016 esitatud menetlusdokumendis esitanud ringkonnakohtule taotlused maakohtu otsuse tühistamiseks ning ka kostjalt II kahjuhüvitise ja menetluskulude väljamõistmiseks, alternatiivselt mõlema kostja osas asja maakohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Kolleegium märgib, et kuna hageja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, siis ei saa tema maakohtu otsuse tühistamist taotleda. 9
  20. Kostja I vastu hagi esitamisega seoses kantud menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lg 3 alusel asja uuel läbivaatamisel maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.