Obsah (6)

§ 13§ 22§ 28§ 29§ 23§ 65

2-17-8162 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2017.a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17- 8162 Tsiviilasi Parvikud OÜ avaldus enda pan

§ 13

palub avaldaja: Algatada Parvikud OÜ pankrotimenetlus Kuulutada välja Parvikud OÜ pankrot

2. juuni 2017.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi.
3. Ajutise halduri seisukoht Vastavalt esitatud aruandele 3.
4. Võlgniku osakapital on 2 556,00 eurot; Võlgniku põhitegevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus; EMTAK kood: 41201/ EMTAK 2008, NACE kood: 41.20; Võlgniku majandusaasta kestab
5. Jaanuarist
6. Detsembrini. 3.
7. Võlgniku tegutsemise aeg Võlgnik kanti äriregistrisse 20.02.
8. Pärnu Maakohtu 06.06.2017 kohtumäärusega võeti menetlusse võlgniku pankrotiavaldus ja nimetati võlgnikule ajutine pankrotihaldur. 3.
9. Võlgniku juhatuse liikmed - Alates 14.12.2011 kuni käesoleva ajani Tarvo Pikkaro, XXXXXXX - Alates 23.09.2005 kuni 02.01.2006 XX, XXXXXXXX - Alates 20.02.1998 kuni 23.09.2005 XX, XXXXXXXX 3.
10. Võlgniku omanikud - Alates 14.12.2011 kuni käesoleva ajani XXXXXXX, osa suurus 1 278,00 eurot; 2 2-17-8162 Alates 14.12.2011 kuni kuni käesoleva ajani XXXXXXXXXXXX, osa suurus 1 278,00 eurot; - Alates XXXXXXXXXXXXXXXX
11. VÕLGNIKU MAJANDUSTEGEVUSE ISELOOMUSTUS JA SEISUND AJUTISE PANKROTIHALDURI NIMETAMISE SEISUGA 4.
12. Võlgniku majandustegevuseks oli ehitustegevus. Võlgniku teatel on majandustegevus lõpetatud juba 2009 aastal. Seega võlgnikul käesoleval hetkel igasugune majandustegevus puudub. -
13. ÜLEVAADE VÕLGNIKU RAAMATUPIDAMISE JA ARUANDLUSE KORRALDUSE KOHTA 5.
14. Võlgnik on esitanud registrile majandusaasta aruandeid kuni 2014 (ka) majandusaastani. Tähtaegselt on registrile edastamata 2015 aasta majandusaasta aruanne.
15. VÕLGNIKU EELMISTE MAJANDUSAASTATE ARUANNETE FINANTSANALÜÜS JA ANDMETE SEOS MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTEGA 6.
16. Arvestades, et võlgniku majandustegevus on lõpetatud juba 2009 aastal, on hilisemad majandusaasta aruanded väheinformatiivsed. Võlgnik kajastab ainsa varana laekumata nõudeid ja kohustusena valdavalt teadaolevat maksukohustust. Seega ei pea ajutine haldur otstarbekaks finantsanalüüsi koostamist ja selle seostamist maksejõuetuse tekkimise põhjustega.
17. HINNANG JUHTORGANITE JA TEGEVUJUHI TEGEVUSE KOHTA 7.
18. Võlgniku juhatus on osaliselt jätnud korraldamata võlgniku raamatupidamise seoses 2015 aasta majandusaasta aruande registrile edastamata jätmisega. 7.
19. Samuti arvestades, et võlgnik on lõpetanud tegevuse juba 2009 aastal ja sellest ajast pärinevad ka tasumata maksukohustused, oleks võlgnikul tulnud varem esitada pankrotiavaldus ÄS § 180 lg 5¹ mõistes.
20. ANDMED VARADE, KOHUSTUSTE JA PANDIÕIGUSTE KOHTA NING HINNANG, KAS VÕLGNIKU VARA KATAB PANKROTIMENETLUSE KULUD 8.
21. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku varade väljaselgitamiseks teinud järelpärimised Krediidiasutustele (lisa 1), Maanteeametile (vastus lisa 2), Äriregistrile (lisa 4), Kinnistusregistrile (lisa 5) ja kogunud andmeid võlgnikult. 8.
22. Ajutise halduri hinnangul võlgnikul likviidne vara puudub. 8.
23. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete (vastused lisatud – lisa 1) kohaselt on võlgniku nimele avatud alljärgnevad arvelduskontod (vt Tabel 1), mille jääk on käesoleval hetkel 11,52 eurot, kuid mis on samas ulatuses broneeritud kaardihooldustasudeks. Tabel 1 Krediidiasutus Swedbank AS Arvelduskonto EE08220022102945 Saldo Aeg 11,52 15.06.2016 8.
24. Võlgniku nimele on käesoleval ajal registreeritud järgmised sõidukid (vt Tabel 2 – lisa 2), milledel ajutise halduri hinnangul väärtus puudub. Tabel 2 Mark Ford Transit, 150SCAB Reg. märk 134TFX Esmase reg. aeg 1997 Märkused Sõiduk ei ole võlgniku teatel kasutuses. Ajutise halduri 3 2-17-8162 hinnangul väärtus puudub. Järelhaagis MAZ 8114MAZ 1985 VAZ 21013 629ACE 1986 Sõiduk ei ole võlgniku teatel kasutuses. Ajutise halduri hinnangul väärtus puudub. Sõiduk on liiklusregistrist maha võetud. Ajutise halduri hinnangul väärtus puudub. 8.
25. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes (lisa 4) 8.
26. Võlgniku nimele ei ole kantud käesoleval hetkel ega varasemalt kinnistuid (lisa 5). 8.
27. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 33 430,02 eurot (vt Tabel 3). Tabel 3 8.
28. Võlausaldaja Nõue Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 33 430,02 E-post info@emta.ee Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikuga seonduvad pandiõigused puuduvad. 8.
29. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, on võlgniku suhtes käimas 6 täitemenetlust (nimekiri lisatud – lisa 6). 8.
30. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid

§ 22lg 2 p 1 mõistes.

Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 2 500,00 eurot.

1. HINNANG VÕLGNIKU MAJANDUSTEGEVUSE TERVENDAMISE VÕIMALUSTE KOHTA JÄTKAMISE JA 9.
2. Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas.
3. AJUTISE HALDURI ARVAMUS MAKSEJÕUETUSE OLEMASOLU, ISELOOMU JA PÕHJUSTE, SEALHULGAS KURITEO TUNNUSTEGA TEO VÕI RASKE JUHTIMISVEA OLEMASOLU KOHTA 10.
4. Vastavalt

§ 22

lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

§ 28

lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 10.

1. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul vara puudub. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 33 430,02 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad. 10.
2. Võlgnik selgitab oma seletuses maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, et 2007 kuni 2009 kestnud majanduskriisi ajal jäid suuremad tellijad võlgnikule võlgu ning neid võlgasid 4 2-17-8162 ei õnnestunud sisse nõuda. Sellest tulenevalt tekkisid võlad Maksu- ja Tolliameti ees. Majandustegevuse on võlgnik lõpetanud juba 2009 aasta. 10.
3. Ajutine haldur märgib, et võlgniku maksejõuetuse on toonud kaasa tegevuse lõpetamine, mis omakorda on põhjustatud võlgniku enda poolt märgitust. 10.
4. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

1. ANDMED TAGASIVÕITMISE JA TAGASINÕUDMISE VÕIMALUSTE KOHTA 11.
2. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku kolme viimase aasta pangakontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult. 11.
3. Nimetatu põhjal ei ole ajutine haldur tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.
4. LÕPPJÄRELDUSED 12.
5. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise maksejõuetust. Samuti vastavalt

§-ile 31 lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 12.2. Vastavalt

§-ile 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 12.

1. Kuna võlgnikul puudub vara menetluse jätkamiseks, leiab ajutine haldur, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega. Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest või kolmas isik soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. 12.
2. Ajutise halduri hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 2 500,00 eurot. 12.
3. Samas juhul kui tasutakse deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa või kohus leiab, et menetluse raugemine ei ole põhjendatud ning kuulutab välja võlgniku pankroti, olen nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina. 12.
4. Juhul kui kohus otsustab lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemisega, palub ajutine haldur nimetada võlgniku dokumentide hoidjaks Taivo Pikkaro, ik
5. KOHTU SEISUKOHT
6. juuni 2017.a. määrusega määras kohus Parvikud OÜ pankrotimenetluses ajutise halduri, Kristo Tederi.
8. 2017 esitas ajutine haldur kohtule aruande. Haldur on seisukohal, et Parvikud OÜ-l puudub vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid. 22.06.2017 istungil jäi haldur oma aruandes toodud seisukoha juurde, et Parvikud OÜ on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul vara puudub. 5 2-17-8162

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul likviidne vara puudub ning kohustusi on vähemalt 33430,02 euro ulatuses. Selged tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Seega on kohtu hinnangul täidetud

§ 29

lg-te 1 ja 3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise ajaks 2009. aastat, mil võlgnik lõpetas tegevuse, põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes.

§ 29

lg 8 alusel tuleb ajutisel halduril likvideerida võlgnik 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 23

lg-d 1-3 sätestavad, et ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutine haldur palub tasuks määrata 367,00 eurot (lisandub käibemaks 73,40 eurot) ja kulutuste hüvitiseks 30,00 eurot (lisandub käibemaks 6,00 eurot). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise suuruse osas vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 5,0 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 73,40 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnevad toimiku, teabenõuete ja aruande koostamises ning analüüsimises. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Sama paragrahvi lõike 5 järgi ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. 6 2-17-8162 Kuivõrd võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks ja deposiiti ei ole tasutud, mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot (lisandub käibemaks summas 79,40 eurot) välja riigi vahenditest. Tasu ja kulutuste hüvitis maksta välja OÜ Advokaadibüroo Maria Mägi arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad Taivo Pikkaro vastutavale hoiule. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 7