← Eesti

2-17-5342/7

Obsah (5)§ 61§ 70§ 71§ 87§ 51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-5342 Määruse tegemise aeg ja koht 15. august 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu Tsiviilasi OÜ Blin

) § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (

§ 61

lg 2).

§ 70lg 1 I lause kohaselt haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga.

Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (

§ 71lg 1).

Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (

§ 87lg 1).

  1. STS § 28 lg 1 I lause järgi nõutakse tagastatava toetuse summa jäägilt intressi. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest. 2 3
  2. Kuna täitedokumendiks on käesolevas hagis haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, oli hagejal õigus intressi ja viivisega mittenõustumise korral esitada vaie kostja kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning lisaks ka kaebus halduskohtule. Käesolevalt ei nähtu, et hageja oleks nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud. Samuti ei nähtu, et hageja osas välja antud haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg oleks lõppenud või haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult realiseeritud või kohustus oleks täidetud. Kohus ei saa hageja poolt esile toodud väiteid hinnates asuda seisukohale, et põhinõude ajatamisega nõustumisega on hageja ja kostja sõlminud uue - jõustunud haldusakti muutva kokkuleppe ning kostja on intressi ja viivise nõudeõigusest loobunud. Maakohus ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus. Määruskaebus
  3. Hageja esitas 16.05.2017 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
  4. Andes nõustumuse kokkuleppele, kus sõlmiti maksegraafik põhisumma ja täitekulude tasumiseks, loobus kostja intressi ja viivise nõudest. Kostja on eksinud hea halduse põhimõtte vastu ning on käitunud üllatavalt, kuna on eelnevalt loobunud intressi ja viivise nõudest, kuid asunud seda hiljem sisse nõudma. Kokkulepet tuleb tõlgendada nii, nagu hageja sellest aru sai. Kuna kostja on kokkuleppe sõlmimisega loobunud intressi ja viivise nõudest, siis on selle sundtäitmine lubamatu. Edasine menetluse käik
  5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
  6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
  7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole määruses toonud esile põhjendusi, mis võimaldaksid sättes nimetatud alustel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
  8. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16 tehtud lahendi p-s 9 selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et pooled on täitemenetluses sõlminud võla tasumiseks kokkuleppe ning kokkulepitud summa ei sisalda intressi ega viivist. Hageja leiab, et kostja on intressi ja viivise nõudmisest loobunud. Sealjuures on hageja viidanud kostja 28.10.2015 e-kirjale, mille kohaselt nõustub kostja osamakse kokkuleppega.

§ 51

lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või 3 4 lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohtu selgitustest kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud lahendis (p 37) järeldub, et haldusaktiga võib tegemist olla sõltumata sellest, kas see on vormistatud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Maakohus on küll märkinud, et ta ei saa hageja esitatud väiteid hinnates asuda seisukohale, et haldusakti on muudetud, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa maakohus seda tuvastada asjas esitatud tõendeid hindamata. Kolleegium leiab, et ilma tõendeid hindamata ja asja sisuliselt lahendamata ei saa otsustada selle üle, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale ka intressi ja viiviseid. 15. Eeltoodule tuginedes tuleb asi saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm /allkirjastatud Krista Kirspuu 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.