Obsah (7)

§ 444§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-16-122626 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmiti järgnevad lepingud: liitumisleping xxxx 30.08.2013, liitumisleping xxxx 29.08.2013, liitumislepingu lisa 2643732 29.08.2013, liitumislepingu lisa xxxx 30.08.

1. Tulenevalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud lepingutest esitati kostjale igakuiselt arveid osutatud teenuste eest. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Kostja on jätnud tasumata järgmised arved: 2007644498 summas 49,90 eurot, 17.09.2013; 2007836254 summas 69,73 eurot, 15.10.2013; 2008069915 summas 62,74 eurot, 15.11.2013; 2008267010 summas 1203,95 eurot, 18.12.
2. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 1386,32 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasusid kogusummas 140,00 eurot, mis kajastuvad arvel nr
3. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid ja kaupa nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt igakuiselt esitatud arvetel. 2 2-16-122626 Lepingutel kinnitas kostja, et on tutvunud ja nõustub lepingute lahutamatuks osaks olevate üldtingimustega. Elisa Eesti AS (registrikood 10178070) loovutas 18.11.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1386,32 eurot Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal tekkisid eeltoodust tulenevalt sissenõudmiskulusid kokku summas 50,00 eurot. Hageja arvestab ka sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 27.12.2016 järgmiselt: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x lepingujärgne viivisemäär 0,022%. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kokku summas 339,16 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 1 386,32 eurot, sissenõudmiskulud summas 50 eurot ja 27.12.2016.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 339,16 eurot, lisaks viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 28.12.2016.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu summas 225 eurot ja õigusabikulud summas 950 eurot. Samuti palub hageja kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt välja mõista viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 950 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes

§ 175

lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 320 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 950 euro ulatuses õigusabikulude 3 2-16-122626 väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 545 eurot.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (545 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 4