lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust;
lg 1 p 7 järgi ja karistuseks mõistetud 6 aastat vangistust.
lg 2 ja § 64 alusel loeti Rein Põdrale mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Rein Põdrale mõistetud karistust 1/3 võrra mõistes temale vähendatud karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 08.06.2017. 07.06.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Rein Põdra ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Rein Põdra vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rein Põdra tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokurör tõi välja Rein Põtra positiivselt (käitumine karistuse kandmise ajal, osalemine sotsiaalprogrammides ja vabanemise korral kindel elukoht) ja negatiivselt (alkoholi kuritarvitamise probleemi mittetunnistamine, naasmine endisse elukeskkonda, kus isik sooritas ka eelnevad kuriteod, vabaduses toetava võrgustiku puudumine, kehtiv distsiplinaarkaristus ja Rein Põdra isik) iseloomustavad asjaolud. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Rein Põdra tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Rein Põder avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda. Rein Põdra arvates võiks kohus teda vabastada, kuna ta ei ole vangla korda rikkunud ja ta on läbinud kaks programmi (viha ja alkoholi programm). Rein Põder selgitas, et vaatamata sellele, et kuritegu on toimepandud alkoholijoobes, ei ole ta joodik kunagi olnud, ta ei ole kainestusmajas istunud ning talt ei ole sõidukit ära võetud. Kinnipeetav selgitas kohtuistungil kuriteo toimepanemise asjaolusid ja leidis, et kuritegu oli lihtsalt üks rumal tegu. Vabaduses on tal olemas elamiskoht ja kõik võimalused. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Rein Põder temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Rein Põdra vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx3. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxx.xxxxxxxxxxxxning eramus elavad kinnipeetava vennatütar xxxxxxxxxxx ja tema elukaaslane xxxxxxxxxx on samuti andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eramu on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Rein Põdra tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rein Põder on kriminaalkorras karistatud kahel korral, üks karistus on kustunud. Vanglakaristust kannab Rein Põder esimest korda ning see on mõistetud kehalise väärkohtlemise ja raske tervisekahjustuse tekitamise eest, millega on põhjustatud surm. Kuriteod on Rein Põder toime pannud oma elukohas ning alkoholijoobes. Rein Põder on karistuse kandmise ajal tegelenud kuriteoriske maandava tegevusega- läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja täitnud töövihiku „Alkohol“. Vaatamata läbitud tegevustele ei ole Rein Põdra suhtumine alkoholi tarvitamisse ega ka toimepandusse muutunud. Rein Põder eitab endal alkoholi tarvitamisega seonduvalt probleemide esinemist ega teadvusta alkoholi tarvitamist ka kuritegude toimepanemise olulise riskifaktorina. Toimepandusse, s.o teise isiku noaga löömisse, suhtub ta kui lihtsalt rumalasse juhusesse. Enda rolli saabunud tagajärjes, milleks ühel juhul oli teise isiku surm, ei näe. Eelnevast järeldub, et Rein Põder ei ole tegelikkuses aru enda tegude taunitavusest ning senini kantud karistus ei ole ilmselt eesmärki täitnud. Rein Põdra vabanemisjärgsed elutingimused ei erineks oluliselt sellest, millised need olid enne vangistust – elama asuks ta ema juurde, sissetulekuks on vanaduspension. Kohus on arvamusel, et Rein Põdra vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimesel võimalusel ei ole põhjendatud. Rein Põdra puhul esineb mõningaid positiivseid asjaolusid (esimene vangistus, hea käitumine karistuse kandmise ajal, elukoha olemasolu), mis võiksid toetada tema vabastamist. Samas esineb ka negatiivseid asjaolusid, mis vabastamist ei võimalda. Selleks on eelkõige toimepandud kuritegude asjaolud ning kinnipeetava enda suhtumine toimepandusse ning selle põhjustesse. Uute kuritegude ärahoidmiseks on oluline, et isik teadvustaks kuritegudeni viinud tegureid ning oskaks edaspidi ohtusid vältida. Käesolevalt ei ole kohus veendunud, et Rein Põder on valmis oma elus muudatusi tegema, mistõttu ei ole kohtu arvates karistus Rein Põdra puhul oma eesmärki veel täitnud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Rein Põdra tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.