lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 ja
lg 1 alusel arvestati Sergei Tretjakovi karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2014, s.o 1 päev vangistust, seega alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 02.09.2014, kuulus Sergei Tretjakovil ärakandmisele vangistus 3 aastat ja 5 päeva. Kohtuotsus jõustus 27.01.
lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Sergei Tretjakov kannab praegu tahtliku kuriteo eest (
lg 2 p 2 järgi) mõistetud 3 aasta pikkust vangistust, mida on
lg 2 ja
lg 5 alusel suurendatud varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra, ning lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 3 aastat ja 6 päeva vangistust, millest arvati
Seega täidetud on
Enne käesoleva otsusega mõistetud karistust, on Sergei Tretjakovi vähemalt üheaastase vangistusega karistatud Harju Maakohtu 28.01.2010. a otsusega
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning
lg 1 alusel mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust, mida on
lg 2 alusel vähendatud 1/3 võrra ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks 4 päeva vangistust ning
lg 1, 3 alusel vabastati isik karistuse kandmiselt tingimisi allutamise käitumiskontrollile 2 aastaks. Seega täidetud on ka
lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sergei Tretjakovi karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud 15 korral (arhiveeritud neist 6), vanglakaristust kannab Sergei Tretjakov 6 korda. Varasemalt toimepandud varavastastele kuritegudele on lisandunud rahvatervisevastased kuriteod. Vägivaldseid kuritegusid Sergei Tretjakov toime pannud ei ole. Vaatamata korduvale karistatusele ei ole kohtu hinnangul Sergei Tretjakovi näol tegemist siiski sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval juhul vältimatult vajalik. Kohtu arvates võiksid vanglas läbitud kuriteoriske maandavad tegevused ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine aidata Sergei Tretjakovil edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et ei tarvita narkootilisi aineid juba ammu ning omab enda hinnangul piisavalt teadmisi selleks, et oma probleemidega vabaduses toime tulla. Ka Sergei Tretjakovi vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes ei ole tema puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja võimalik. Sergei Tretjakovil puudub Eestis nii elu- kui töökoht. Pärast karistuse ärakandmist plaanib Sergei Tretjakov sõita Venemaale, kuna omab seal kinnisavara. Pikaaegseid tulevikuplaane kinnipeetav ei oma, kuid on seadnud eesmärgiks töökoha leidmise, pere loomise. Seega ei oleks otstarbekas kohustada Sergei Tretjakovi pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole ka võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta Eestis otsima, mistõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et Sergei Tretjakovi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud Sergei Tretjakovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.07.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 27.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 110,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.