lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti Eigo Asuküli kahtlustatavana kinnipidamise päev 17.07.2008. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 08.09.2009 otsusega Harju Maakohtu 07.04.2009 otsuse Eigo Asuküli süüdi tunnistamises
lg 2 p 1, 2 järgi 16.07.2008 toimunud kuriteoepisoodis, temale mõistetud karistuse ja sundraha suuruse osas. Uue otsusega tunnistati Eigo Ausukül 16.07.2008 kuriteoepisoodis süüdi
lg 2 p 1, 6 järgi ja mõisteti karistuseks 10 aastat vangistust.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 17.06.2017. 12.06.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Eigo Asuküli ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Eigo Asuküli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Eigo Asuküli tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Prokurör pidas süüdimõistetu puhul positiivseks osalemist sotsiaalprogrammides ja tööhõives. Negatiivseks pidas prokurör vabanemise korral kindla elu- ja töökoha ning sotsiaalse lähivõrgustiku puudumist. Prokurör märkis, et kriminaalasjas riiklikku süüdistust esindanud prokurör ei toeta Eigo Asuküli tingimisi enne tähtaega vabastamist. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Eigo Asuküli tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal, sotsiaalprogrammide läbimine), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid (ennekõike vabaduses toetava võrgustiku puudumine, kindla elu- ja töökoha puudumine ning Eigo Asuküli isik). Eigo Asukül avaldas, et ta ei soovi enne tähtaega vabaneda, sest tal puuduks vabanemise korral kindel elukoht. Kinnipeetav selgitas, et ta plaanib elukoha üürida, kuid praegu elukohta ei ole. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Eigo Asukül temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Eigo Asukülil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Eigo Asuküli tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eigo Asuküli on karistatud kriminaalkorras kahel korral vägistamise eest ning ta kannab teist reaalset vangistust. Karistuse kandmise ajal on Eigo Asukül läbinud mitmeid taasühiskonnastavaid tegevusi: tagasilanguse ennetamise programm, seksuaalkurjategijate sekkumisprogramm Finkelhori mudel, sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Viha juhtimine“, „Uus suund“ ja „Õige hetk“ ning töötamine majandusabitöölisena. Kuivõrd Eigo Asukülil esineb seksuaalsuunitluse häire, vajab ta suunamist eesmärkide ja tulevikuootuste saavutamisel. Kinnipeetava käitumine on olnud headistsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral puuduks Eigo Asukülil elukoht, samuti töökoht ning sotsiaalne lähivõrgustik. 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.