lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 2 kuud vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel suurendati mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõistes liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 6 kuud.
lg 7 kohaselt asendati Harju Maakohtu 16.09.2014 otsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa, 256 tundi, 4 kuud 8 päeva vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 16.09.2014 Harju Maakohtu otsusega nr 1-14-7115 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuu ja 8 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud 8 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 02.07.2015 karistuse kandmise aja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks kinnipidamise aeg 02.07.2015. Kohtuotsus jõustus 15.04.2016 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.07.2015 ja lõpeb 10.05.2019.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus elektroonilise valve kohaldamisega avanes kinnipeetaval 06.06.2017. 06.06.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Artur Serebrjakovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Artur Serebrjakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Prokuröri arvates on süüdimõistetu puhul positiivseks asjaoluks osalemine sotsiaalprogrammides, toetavad lähedased ja kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Negatiivne on kõrge tõenäosus uue kuriteo sooritamiseks ja Artur Serebrjakovi isik. Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, oli prokurör arvamusel, et Artur Serebrjakovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid. Ka kriminaalasja menetlemisel osalenud ringkonnaprokurör Lea Pähkel ei toeta isiku vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud, sh teod toime pannud vägivalda kasutades, viimane kuritegu oli räige. Isikul kantud ainult pool karistusajast. Eeltoodule tuginedes nõustus prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei nõustu Artur Serebrjakovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise valve alla. Artur Serebrjakov avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda, ta kahetseb ja tunnistab oma süüd ning lubas, et ta oma vigu enam ei korda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse 2
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Artur Serebrjakov temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Artur Serebrjakovi vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava elukaaslase emale xxxxxxxxxxxxxxxxxx ja seal elavad lisaks temale kinnipeetava elukaaslane xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja nende ühine laps ning elukaaslase õde xxxxxxxxxxxxxxkoos oma kahe alaealise lapsega. Kõik täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Artur Serebrjakovi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Artur Serebrjakovi käitumine karistuse kandmise ajal olnud üldiselt hea, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Artur Serebrjakov on osalenud taasühiskonnastavas tegevuses, kutseõppes ja omandanud puhastusteenindaja eriala. Periooditi on ta teinud majandustöid, lisaks õppinud riigikeelt ning osaleb sotsiaalprogrammis „Uus suund“. Vabanemise korral asuks Artur Serebrjakov elama elukaaslase emale kuuluvasse korterisse, kus elas enne vangistust. Kahetoalises korteris elavad lisaks elukaaslase emale ka elukaaslane koos nende ühise lapsega ja elukaaslase õde koos kahe lapsega. Korter on ülerahvastatud. Peale vabanemist on kinnipeetavale töökoht garanteeritud ettevõttes xxxxxxxxxxxxxxxOÜ-s. Isik on ka varem tööga hõivatud olnud ning pidanud töötasu heaks. Varavastased kuriteod on toime pandud soovist saada täiendavat kasu, muuhulgas alkoholi ostmiseks. Varasemad vägivaldsed kuriteod ning käesolev kuritegu on toimepandud alkoholijoobes. Artur Serebrjakov väidetavalt mõistab alkoholi negatiivset 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.