← Eesti

3-15-1933/77

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-1933 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Kasumaa Invest OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 22.06.2015 korralduse nr 724 tühistamiseks ning OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus ja XXX kaebus kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitajad – OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX ja Kasumaa Invest OÜ Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik - Kaarsilla Kinnisvara OÜ, esindajad v. adv Piret Jesse ja v. adv Tanel Kalaus Resolutsioon
  2. Jätta Kasumaa Invest OÜ kaebus Tartu Linnavalitsuse 22.06.2015 korralduse nr 724 tühistamise nõudes rahuldamata.
  3. Jätta OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus ja XXX kaebus kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
  4. Mõista igalt kaebajalt kolmanda isiku Kaarsilla Kinnisvara OÜ kasuks välja kantud menetluskulu 1527,50 eurot. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 18.07.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Tartu Linnavalitsuse 31.07.1997 korraldusega nr 1717 kehtestati Ülikooli, Vanemuise, W. Struve ning Kitsa tänavaga piirneval alal detailplaneering (edaspidi ka planeering), mis hõlmab ja puudutab lisaks ka kinnistule aadressiga XXX hoone rajamist muuhulgas XXX ning XXX kinnistuid ning nende ehitusõigust.
  6. Tartu Linnavalitsuse 22.06.2015 korraldusega nr 724 (edaspidi korraldus nr 724) väljastati 30.06.2015 ehitusluba nr 1512219/07746 XXX teenindus- ja büroohoonete püstitamiseks kõrvaltingimusega enne ehitustööde alustamist esitada Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnale konstruktiivse osa ehitusprojekti ekspertiis ning 26.06.2015 ehitusluba nr 1512219/07556 XXX tugimüüri püstitamiseks (korralduse p 1). Lisaks muudeti XXX katastriüksuse aadressi ning määrati uueks aadressiks XXX (korralduse p 2).
  7. 03.08.2015 esitasid OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus (edaspidi ka kaebaja I), XXX (edaspidi ka kaebaja II) ja Kasumaa Invest OÜ (edaspidi ka kaebaja III) Tartu Halduskohtule kaebuse korralduse nr 724 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka esialgse õiguskaitse taotlus, milles sooviti esialgse õiguskaitse korras peatada korraldusega nr 724 väljastatud ehituslubade kehtivus kuni käesoleva kohtumenetluse lõpuni.
  8. Tartu Halduskohus võttis 10.08.2015 määrusega OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX ja Kasumaa Invest OÜ kaebuse menetlusse, kaasas kolmanda isikuna menetlusse Kaarsilla Kinnisvara OÜ ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
  9. Tartu Halduskohus rahuldas 14.08.2015 määrusega OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX ja Kasumaa Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas korralduse nr 724 p 1 kehtivuse kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas haldusasjas. Kaarsilla Kinnisvara OÜ esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 14.08.2015 määruse tühistada ning esialgset õiguskaitset mitte kohaldada. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 23.09.2015 kohtumäärusega Kaarsilla Kinnisvara OÜ määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 14.08.2015 määruse ning jättis OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX ja Kasumaa Invest OÜ esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
  10. 16.12.2015 määrusega otsustas Tartu Halduskohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele võimaluse esitada kohtule täiendavaid menetlusdokumente ja määras kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja 29.01.
  11. 12.01.2016 saabus kohtule kaebaja I kaebuse täiendus, milles palutakse kohtul mõista Tartu Linnavalitsuselt kaebaja I kasuks välja korralduse nr 724 andmisega tekitatud kahju ning määrata hüvitise suurus kohtu äranägemisel.
  12. 21.01.2016 kohtumäärusega uuendas Tartu Halduskohus asja arutamise, tühistas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja palus XXX ja Kasumaa Invest OÜ-l esitada oma seisukoht kaebuse täienduse osas. 29.01.2016 esitasid XXX ja 18.02.2016 Kasumaa Invest OÜ kohtule ühesugused seisukohad, milles märkisid, et nõustuvad ja ühinevad OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kaebuse täiendusega ja soovivad neile tekitatud kahju hüvitise suuruse määramist kohtu äranägemisel. 02.03.2016 määrusega jättis Tartu Halduskohus OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, XXX ja Kasumaa Invest OÜ kaebuse muutmise taotlused käiguta ja andis kaebajatele puuduste kõrvaldamiseks, s.o täiendava riigilõivu kokku summas 705 eurot tasumiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. 04.03.2016 tasus OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus täiendavat riigilõivu 235 eurot. XXX ja Kasumaa Invest OÜ jätsid täiendava riigilõivu summa maksmata.
  13. 24.03.2016 määrusega Tartu Halduskohus rahuldas OÜ Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kaebuse muutmise taotluse ja luges kaebuse esitatuks kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel, jättis rahuldamata XXX ja Kasumaa Invest OÜ kaebuse muutmise taotlused ning jättis rahuldamata XXX ja Kasumaa Invest OÜ taotluse vaatluse korraldamiseks.
  14. 24.03.2016 saabus Tartu Halduskohtusse XXX määruskaebus Tartu Halduskohtu 24.03.2016 määruse resolutsiooni p-le 1 osas, millega jäeti rahuldamata XXX kaebuse muutmise taotlus. Kaebaja selgitab, et avas 02.03.2016 kohtumääruse, millega jäeti tema kaebuse muutmise taotlus käiguta, alles 24.03.2016 ning mitte 02.03.
  15. Kaebaja palub kohtul anda täiendav tähtaeg riigilõivu tasumiseks ning rahuldada tema kaebuse muutmise taotlus. 31.03.2016 kohtumäärusega Tartu Halduskohus rahuldas kaebaja II määruskaebuse. 07.04.2016 tasus XXX täiendavat riigilõivu 235 eurot. 12.04.2016 määrusega Tartu Halduskohus rahuldas XXX kaebuse muutmise taotluse ja luges kaebuse esitatuks kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel
  16. 21.04.2016 määrusega otsustas Tartu Halduskohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid menetlusdokumente.
  17. 04.05.2016 saabus kohtule kolmanda isiku Kaarsilla Kinnivara OÜ esindaja täiendavate menetluskulude nimekiri koos tasumist tõendavate dokumentidega. KAEBAJATE VÄITED
  18. Esialgses kaebuses ehitusloa tühistamisnõude põhjendusena tõid kaebajad välja, et nende hinnangul ei ole haldusorgan haldusakti väljastades piisavalt võtnud arvesse naaberkinnistu omanike õigusi, s.t kaalutlusõiguse teostamisel on tehtud vigu. Kaebaja I möönab 12.01.2016 kohtule saadetud kaebuse täienduses, et kuna kaebajad esialgset õiguskaitset ei saanud ja XXX hoone ehitustöödega on alustatud, mistõttu kaebajatel ei ole enam võimalik korralduse nr 724 tühistamise nõudega oma eesmärki saavutada, siis soovivad nad tühistamise asemel esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude riigivastutuse seaduse (edaspidi RVastS) § 7 lg 1 alusel ehk korralduse nr 724 andmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtu äranägemisel. Kaebaja I on seisukohal, et korraldus nr 724 on õigusvastane, sest korraldus nr 724 ei ole proportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ja ei vasta vorminõuetele ehk haldusorgan ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud ega arvestanud otsuse langetamisel vajalikul määral XXX kinnistuga külgneva kinnistu – XXX – omanike õigustatud huvidega. Kaebaja I leiab, et Tartu linnavalitsus on oma väidetes ja nende põhjendustes jäänud üldsõnaliseks, mistõttu ei ole vastu võetud otsus õiguspärane ja kahjustab kaebuse esitajate õigusi ning huve. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lg 3 näeb ette, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. HMS § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada olulisi asjaolusid ja kaaluda põhjendatud huve. Vastustaja ei ole nimetatud diskretsiooni teostamise põhimõtteid arvestanud, jättes kaalumata võimaluse planeeringu läbivaatamiseks ja võimalikuks uuendamiseks ega ole võtnud piisavalt arvesse naaberkinnistu omanike huve. Kui haldusorgan väidab, et olemasoleva
  19. aastast kehtiva planeeringu alusel ei ole neil enam kaalutlusõigust otsustada, kus hakkab paiknema hoone ja mitu korrust on sellele lubatud ehitada, siis igal juhul on neil kaalutlusõigus otsustamaks, kas XXX hoone XXX tänava poolses seinas on lubatud aknad, milline on nende maksimaalne arv ning kuidas on need paigutatud, et seeläbi leevendada naaberkinnisasja omanike privaatsusõiguse riivet. Kaebaja I on seisukohal, et igasugune piirang peab olema proportsionaalne ehk arvestama lahendusi, mis tagaksid naabrile konkreetsetes oludes võimaliku ja piisava privaatsuse, valgustuse ja vaate. Kaebaja I leiab, et planeeritava ehitise XXX hoonega külgneva seina akende olemasolu ja paiknemine praegusel kujul teeb võimalikuks olukorra, mil XXX asuva vastasbüroo akendest on ca 6 meetri kauguselt otsevaade advokaadibüroosse ja notaribüroosse, mis teeb viidatud isikutel võimatuks seadusest tuleneva konfidentsiaalsuskohustuse järgimise. Samuti varjab uusehitis kaebuse esitajate ruumide ühe külje eest otsese päikesevalguse. Seega halveneb ka vaade ja väheneb XXX hoone teatud ruumidesse langev loomulik valgus. Kõik see tekitab vaieldamatult kaebajale I täiendavaid nii rahalisi kui muid võimalikke kulusid. Kaebaja I on seisukohal, et ülaltoodu tulemusena on kaebajal I tekkinud kahju, mille suuruseks kaebaja I hindab vähemalt 20 000 eurot, kuid ka kaebajale I kuuluvate ruumide väärtus XXX asuva hoone valmimise tulemusena langeb võrreldes olukorraga, kui XXX asuvat hoonet ei oleks püstitatud. Seega väheneb kaebajale I kuuluvate ruumide väärtus korralduse nr 724 andmise tulemusena ca 25 000 – 60 000 euro võrra, mis on käsitletav kaebaja I kahjuna.
  20. 29.01.2016 saatis XXX, kelle omandis on XXX hoones asuvad notaribüroo ruumid, oma seisukoha, milles nõustus ja ühines kaebaja I poolt kohtule 12.01.2016 saadetud kaebuse täiendusega ja soovis esialgu nõutud eseme asemel esitada kahju hüvitamise nõude Tartu linnale. Kahju esitamise suuruse osas palus kaebaja II arvestada samade asjaoludega, mis esitati kaebaja I poolt ja tekitatud kahju hüvitise suuruse määramist kohtu äranägemisel. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
  21. Vastustaja palub jätta kaebus tervikuna rahuldamata ja on seisukohal, et detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa välja andmine ei saa mitte kuidagi rikkuda kaebajate õigusi. Vastustaja arvates ei ole esitatud kaebusega võimalik antud juhul mitte kuidagi saavutada oletatavat kaebajate eesmärki, et XXX kinnistule ehitist ei tuleks või tuleks see oluliselt väiksemas mahus kui planeeringus lubatud. Vastustaja vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu ning leiab, et kahjunõude avaldus ei ole põhjendatud ning kahju tekkimine ei ole tõendatud. Vastustaja jääb seisukohale, et päevavalguse saamise ja vaate piiramine tuleneb otseselt kehtivast detailplaneeringust, mistõttu oli tegemist ettenähtavate kitsendustega, millega kaebajad pidid XXX hoones korteriomandit ostes arvestama. Vastustaja rõhutab siinkohal, et ka XXX hoone on ehitatud sama planeeringu alusel, mille alusel on käesoleval hetkel välja antud Ülikooli 2a ehitusluba. Vaidlusalusel alal kehtiva detailplaneeringuga mittetutvumise riisikot enne korteriomandite soetamist, kannavad kaebajad. Vastustaja on seisukohal, et XXX ehitis ning vaidlustatud korraldus ei piira mitte kuidagi Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 19 sätestatud kaebaja I õigust vabale eneseteostusele. PS § 19 riiveks ei saa antud juhul pidada asjaolu, et vastasmaja akendest oleks võimalik kuidagi tuvastada advokaadibürood külastavaid kliente. Vastustaja on korduvalt põhjendanud akende olemasolu nii vastuses kaebusele kui ka vaidele ning analüüsinud kaebajate privaatsust vaidlustatud korralduses ning vastustaja jääb kõigi oma seisukohtade juurde neid kordamata. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHAD
  22. Kaarsilla Kinnisvara OÜ vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning on seisukohal, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud ja tuleks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 121 lg 2 p 2 koosmõjus § 151 lg 2 p-ga 1 alusel jätta läbi vaatamata kaebuse ilmselge perspektiivituse tõttu. Igal juhul puudub alus korralduse tühistamiseks, muudetud kaebuse rahuldamiseks ja kaebajale kahju hüvitamiseks, kuna korraldus nr 724 ei ole õigusvastane ja kaebaja ei ole tõendanud talle kahju tekkimist. Kaarsilla Kinnisvara OÜ arvates on kaebus ilmselgelt perspektiivitu, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada korralduse nr 724 tühistamist tulenevalt sellest, et nimetatuga ei muudetud XXX ehitatava hoone asukoha või kõrguse osas kehtiva detailplaneeringuga kehtestatud nõudeid. Samuti ei nähtu kaebusest kaebajate õiguslikult kaitstava privaatsuse rikkumist. Kolmanda isiku arvates ei vasta suurem osa kaebuses esitatud väidetest tõele, sest vaidlustatud korraldusest nähtub selgelt, et vastustaja on kaalunud kõikide isikute õigustatud huve, teostanud diskretsiooni õiguspäraselt ning oma otsust piisavalt motiveerinud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
  23. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selle üle, et vaidlustatud korralduse nr 724 ning ehituslubade aluseks olev XXX ehitusprojekt oleks vastuolus alal kehtiva planeeringuga.
  24. Asja materjalidest nähtuvalt asuvad nii XXX kui ka XXX Tartu Linnavalitsuse 31.07.1997 korraldusega nr 1717 kehtestatud detailplaneeringu alal. Tegemist on kehtiva detailplaneeringuga, mille kohaselt on Ülikooli tänava äärsed krundid ette nähtud hoonestada kaasaegse, kõrge arhitektuurilise ning ehitusliku tasemega tänava joonel paiknevate äriotstarbeliste 4-6 korruseliste hoonetega, mis arvestaks naabruses välja kujunenud hoonestuse mastaape. Seega on kehtivas planeeringus määratud ära XXX hoone olulised ehitusõiguse piirid ehk siis kõrgus, hoone kaugus naaberkinnistust ning kohustuslik ehitusjoon, mille kohaselt peab hoone paiknema täielikult kinnistu selles osas, mis jääb Ülikooli tänava poole, täites kogu kinnistu osa, mis jääb XXX tänava ja naaberkinnistu vahele. Vastavalt detailplaneeringule on määratud XXX (planeeringus XXX) ehitusala ning maksimaalne täisehitusprotsent 74%. Vastavalt ehitusloa aluseks olevale projektile on XXX täisehitusprotsendiks 72,6% ning detailplaneeringule on märgitud hoonete ehitusalade vaheliseks kauguseks 6 m.
  25. Alates 01.07.2015 kehtiva planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 140 lg 1 p 1 kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Enne seda kehtinud PlanS § 27 lg 1 sätestas, et kehtestatud detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Vastustaja on vaidlustatud korralduses põhjendanud, et nii vastustaja kui ka kinnistu (XXX) omanik ei soovi kehtiva detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist ning on jätkuv avalik huvi, et kehtiv detailplaneering saaks realiseeritud.
  26. Seega on käesoleval juhul asutud
  27. aasta detailplaneeringut, mis nägi ette nii XXX, XXX kui XXX kinnistu ehitamist, ellu viima ning ei kohalik omavalitsus ega kinnistu omanik ei ole seda meelt, et planeeringu elluviimisest praegu kehtival kujul tuleks loobuda. Kohtu arvates pole kahtlust, et juba detailplaneeringu kehtestamisel arvestati asjaoluga, et detailplaneeringuga hõlmatud ala on tihedalt asustatud ning seal elavad või töötavad isikud peavad arvestama tiheasustusalale omaste piirangutega nende õigustele.
  28. Tartu Ringkonnakohus asus 23.09.2015 määruses seisukohale, et asjaolu, et tegemist on 1997 kehtestatud detailplaneeringuga, ei anna alust väitmaks, et selle elluviimine olukorras, kus detailplaneeringus märgitud aladele on hooneid ehitatud järk-järgult, tuleks iga valminud hoone järgselt detailplaneering ümber vaadata, kuna iga hoone valmimisega muutub keerulisemaks detailplaneeringus ette nähtud, kuid veel valmimata hoonete püstitamine ning seda just naabrite õiguste seisukohalt vaadatuna. Kui detailplaneeringus ettenähtu viiakse ellu, oleks ebaõiglane, kui isikud, kelle kinnistule ette nähtud hoone on varem valmis saanud, püüaksid n-ö vetostada detailplaneeringuga kooskõlas olevate hoonete ehitamist. Kehtivas detailplaneeringus on märgitud nii ehitusala kui ka kohustuslik ehitusjoon ning XXX hoone ei välju detailplaneeringus ettenähtud piiridest. Ringkonnakohtu hinnangul on antud vaidluses oluline just see, et nii XXX, XXX kui XXX kinnistu ehitamine oli ette nähtud juba 1997 detailplaneeringus. Seega ei saa isikud hiljem, kui detailplaneeringu vaidlustamiseks mõeldud aeg on möödunud, leida, et hoonete püstitamise järgselt mõni detailplaneeringus kavandatav hoone enam kinnistule ei sobigi. Juba detailplaneeringu kehtestamisel arvestati asjaoluga, et detailplaneeringuga hõlmatud ala on tihedalt asustatud ning seal elavad või töötavad isikud peavad arvestama tiheasustusalale omaste piirangutega nende õigustele. Kohtu arvates ei saanud kaebajatel kunagi olla õigustatud ootust, et XXX kinnistu jääks hoonestamata või hoonestataks kehtivas detailplaneeringus märgitud lubatud mahust oluliselt väiksemas mahus. Seega kaebajate märkused, et isegi nõukogude aegse planeeringu kohaselt ei ehitatud magalarajoonides elamuid nii lähedal vastastikku asetsevatena, ei ole asjakohased juba seetõttu, et XXX ja XXX ning kesklinna piirkonda tervikuna ei saa pidada nn magalarajooniks. Tegemist on eelkõige büroo- ja ärihoonetega, mis on omased kesklinnale.
  29. Riigikohtu halduskolleegium asus asjas nr 3-3-1-42-03 seisukohale, et kehtiv detailplaneering on kõigile täitmiseks kohustuslik ning asjaosalised, kes pole planeeringut vaidlustanud, ei saa esitada ehitusloa üle käivas vaidluses vastuväiteid detailplaneeringu lahendustele.
  30. Kohus nõustub vastustajaga, et XXX planeeritava hoone kõrgus, kaugus ja paiknemine on kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga ning kehtestatud ehitusõiguse piires ei olnud võimalikud teistsugused lahendused.
  31. Kaebajate arvates on korraldus nr 724 õigusvastane, sest korraldus ei ole proportsionaalne, sisaldab kaalutlusvigu ja ei vasta vorminõuetele ehk haldusorgan ei ole oma otsust piisavalt motiveerinud ega arvestanud otsuse langetamisel vajalikul määral XXX kinnistuga külgneva kinnistu – XXX – omanike õigustatud huvidega, kuid kohtu arvates ei vasta need väited tõele. Kohus on seisukohal, et vastustaja on kaalunud kõikide isikute õigustatud huve, teostanud diskretsiooni õiguspäraselt ning oma otsust piisavalt motiveerinud. Asjaolu, et kaebajad ei nõustu korralduses nr 724 välja toodud seisukohtadega, ei tähenda, et korraldus nr 724 oleks motiveerimata. Vastustaja on kaalunud vaidlustatud korralduse tegemise menetluse käigus detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aega ning samuti detailplaneeringus sätestatud parameetreid ja lahendusi, käsitledes võimalust detailplaneeringu ümbervaatamiseks ja kaasajastamiseks, kuid jõudis kõiki asjaolusid kaaludes järeldusele, et nende muutmine ei ole vajalik, soovitav ega põhjendatud. Vastustaja on nii kaalutlusotsust kui ka tehtud järeldusi põhjalikult ja igakülgselt selgitanud. Kohtu arvates selgitab vaidlustatud korraldus põhjalikult, et detailplaneeringu üks olulisi eesmärke on tagada XXX tänava äärne terviklik linnaehituslik lahendus ning detailplaneering on suures osas juba realiseeritud.
  32. Samuti ei vasta kohtu arvates tõele kaebajate väide, et vastustaja ei ole kaebajate õigustatud huve arvestanud. Korralduse tekstist nähtub selgelt, et vastustaja hindas muuhulgas XXX kinnistu omanike vaate, valguse ja privaatsuse küsimust, millised kitsendused tulenevad otseselt kehtivast detailplaneeringust ning on olnud XXX ja XXX kinnistu omanike avalik kokkulepe, mis on kinnitust leidnud kehtestatud ja kehtivas detailplaneeringus ning faktilistest asjaoludest tulenevalt jõudis järeldusele, et ebaproportsionaalset riivet ehitusloa andmisega ei kaasne. Heast haldustavast ei tulene, et vastustaja peaks ehitusprojekti iga detaili (nt kaebuses viidatud akende suurust ja asukohta) peensusteni käsitlema ja selgitama, miks ta ehitusprojektis esitatud lahendusega nõustub. Kohtu arvates piisab sellest, kui korraldusest nähtub, et vastustaja on vastavat küsimust hinnanud ning kaalutlusõigust teostanud. Kohus leiab, et kõiki olulisi teemasid on vaidlustatud korralduses piisava põhjalikkusega analüüsitud ja käsitletud, seega on vastustaja oma kaalutlusõigust teostanud kohaselt ning korralduses on vastustaja seisukohti piisavalt põhjendatud. Kohus on seisukohal, et kaalutlus oli jälgitav ning haldusakt on vähemalt olulises osas motiveeritud ja selge.
  33. Kaebajad on ka välja toonud, et vastustaja ei ole eraldi motiveerinud XXX akende paiknemist XXX poolses seinas. Vastustaja möönab, et korraldust nr 724 motiveerides on ta lähtunud eelkõige kaebajate vastuväidetest ning akende paiknemine ja asukoht ei olnud vastuväidete esitamise ajal nii selgelt küsimuse all. Kohtu arvates on vastustaja siiski motiveerinud privaatsuse riive küsimust ning eraelu puutumatuse küsimust, mis näitab, et vastustaja on siiski akende küsimust arutanud ning lõppastmes leidnud õigesti, et XXX hoone tervikuna, sh akende paiknemine XXX seinas ei riku kaebajate subjektiivseid õigusi. Ka Tartu Ringkonnakohus asus 23.09.2015 määruse p-s 11 seisukohale, et XXX kinnistu omanikud pidid arvestama asjaoluga, et nende kõrvalkinnistule ehitatakse hoone, mis on kooskõlas detailplaneeringuga. Asjaolu, et hoonete vaheline kaugus on vaid 6 meetrit, tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Kuigi XXX hoone akende paigutus ei ole otseselt detailplaneeringuga paika pandud, ei leia ringkonnakohus, et hoone arhitektuuriline ja visuaalne lahendus oleksid midagi sellist, mille muutmise järgselt oleks naabrite õigused vähemal määral riivatud. Kuna vaidlusalune kinnistu asub tiheasustusega alal, tuleb isikutel taluda seda, et nende õigusi on teatud määral piiratud. Antud juhul ei saa asuda seisukohale, et XXX kinnistu omanikud saaksid nõuda, et XXX XXX tänava poolses seinas üldse aknad puuduksid või et neid peaks olema seal minimaalselt. Ka XXX kinnistu bürooruumide üürnikel või omanikel on õigus sellele, et nende tööruumidest avaneks vaade tänavale. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et naaberkinnistu hoone aknad oleksid ebaloomulikult väikesed või et nende asetus suhestatult siseruumiga oleks ebaloomulik. Kuna kehtiva detailplaneeringuga oli kõrvalkinnistule ette nähtud hoone ehitamine, pidid kaebajad mõistlikult eeldama, et sinna ehitatud hoonel saavad olema ka tavapärase paigutusega aknad. Ühtlasi tooks naaberhoone omanike igasuguste soovide arvessevõtmine kaasa selle, nagu juba eelnevalt märgitud, et kõige hiljem detailplaneeringus ette nähtud hoone ehitamist alustav isik peab arvestama naaberkinnisasja omaniku iga sooviga, kuna tema hoone on juba valmis, aga ehitamisele kuuluv hoone veel mitte.
  34. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 158 lg-st 3 ja Riigikohtu praktikast tuleneb selgelt, et halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kontroll on piiratud, kusjuures oma spetsiifilise olemuse tõttu on eriti piiratud ulatuses kohtulikult kontrollitavad planeerimisotsused. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Samas kohtulik kontroll saab piirduda vaid haldusakti põhjendustest nähtuvate kaalutluste hindamisega. Seega ei ole kohtul põhjendatud ega alust vaidlustatud korraldust kui kaalutlusotsust ümber hinnata. Samuti ei nähtu käesoleval juhul asja materjalidest, et vastustaja oleks korralduses jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta või oleks lähtunud asjakohatutest või täiesti sobimatutest kaalutlustest või oleks väärtustanud õigusi ja huvisid ilmselgelt meelevaldselt.
  35. RVastS § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega saab RVastS alusel nõuda kahju vaid juhul, kui on tuvastatud avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus ning selle tegevuse tagajärgi ei ole võimalik muul moel kõrvaldada. Tõendamata on ning kaebajad I ja II ei ole väitnud, et korraldus nr 724 oleks kuidagi vastuolus XXX kinnistul kehtiva detailplaneeringuga. Samuti olid väidetavad kaebajate õiguste kitsendused (vaade, päikesevalgus jne) ette nähtud juba alal kehtivas planeeringus ning kuivõrd XXX hoone, milles paiknevad kaebajatele I ja II kuuluvad korteriomandid (bürood) on ehitatud sama planeeringu alusel, siis kehtiva planeeringuga mittetutvumise riisikot enne kinnisvara omandamist kannavad kohtu arvates kaebajad I ja II.
  36. Kohtu arvates on kaebaja I väited talle kuuluva XXX hoones paikneva korteriomandi/büroopinna väärtuse vähenemise kohta paljasõnalised ning tõendamata. Kaebaja I väidab, et korralduse nr 724 tulemusena väheneb talle kuuluva kinnisvara väärtus 25 000 - 60 000 euro võrra, mis on kaebaja I hinnangul käsitletav otsese varalise kahjuna. Kuid oma väite tõendamiseks ei ole kaebaja I esitanud ühegi pädeva kinnisvara hindaja hindamisakti ning on asunud seisukohale, et talle kuuluva kinnisvara väärtuse vähenemine oleks justkui asjaolu, mille üle ei saa olla vaidlust. Kohus nõustub vastustajaga, et kuigi antud juhul nõuab kaebaja I kahju hüvitamist RVastS alusel, rakenduvad kahju hüvitise määramisel ka võlaõiguslikud kahju hüvitamise sätted, sealhulgas põhimõte, mille kohaselt peab kahju kannataja tõendama kahju suurust. Kohtu hinnangul ei saa pidada nn üldteada asjaoluks, et kõrvalkinnistu kinnisvara väärtus alati kohe seoses uue ehitisega väheneb ja seda vaatamata asjaolule, et tegemist on üldlevinud paljasõnalise väitega, mida naabrite vahelises vaidluses tihti kasutatakse. Eeltoodu tõttu saab antud juhul otsest varalist kahju hinnatagi vaid pädeva kinnisvara hindaja hindamisakti alusel, mida aga kaebaja I esitanud ei ole. Samas ei saa RVastS § 7 lg 1 alusel pidada hüvitatavaks mitte igasugust kahju, vaid ainult otseselt õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju. Teiste sõnadega peab esinema otsene põhjuslik seose õigusvastase haldusakti ja kahju vahel. Ehk siis näiteks ei saa antud juhul olla kahju hüvitamise aluseks asjaolu, et kaebaja I kinnisvara/büroo pinna väärtus väheneb seetõttu, et vaidlusalusesse piirkonda tekib büroopindasid juurde.
  37. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud korraldus nr 724 on õiguspärane haldusakt, mis on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele, mistõttu nimetatu tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebaja III kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata. Samas ei tuvastanud kohus ka nimetatud korralduse õigusvastasust, seega kahju tekkimine kaebajatele I ja II ei ole tõendatud, järelikult jätab kohus kaebajate I ja II kaebuse kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata, seega jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
  38. Kolmas isik Kaarsilla Kinnisvara OÜ on menetluskuluks õigusabi eest tasunud 4567,50 eurot ja määruskaebuse esitamisel maksnud riigilõivu summas 15 eurot, seega kokku 4582,50 eurot. Õigusabikulu kandmine on tõendatud (I kd, tl 138-145 ja II kd, tl 17-24) ja kohtu hinnangul põhjendatud. HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel tuleb õigusabikulu kaebajatelt välja mõista. Kolmest kaebajast igaühel tuleb kolmandale isikule tasuda 1/3 õigusabikulust, st 1527,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.