Obsah (7)

§ 45§ 55§ 50§ 47§ 48§ 49§ 41

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2196 Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tallinna Vangla

) ja selle alusel vastu võetud muud õigusaktid.

§ 45

lg 1 sätestab, et kinnipeetava kamber peab vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Kambris peab olema aken ja kunstlik valgustus, mis kindlustab ruumi piisava valgustatuse. Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjas. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 7 lg 1 sätestab, et toa või kambri sisustusse kuuluvad: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC.

1. Vabariigi Valitsuse 26.01.1999 määrusega nr 38 kinnitatud „Eluruumidele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 38) p 1 sätestab, et eluruumidele esitatavate nõuete eesmärk on inimestele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine ning p 2 kohaselt peab eluruum võimaldama inimesele selles ööpäevaringse viibimise. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et kambrites, milles kaebaja Tallinna Vanglas viibis, olid tagatud VSkE § 7 lg-s 1 sätestatud esemed, seega oli olemas kõik eluks vajalik – voodi, isiklike asjade hoiukoht, laud, istekoht, tualett ning kraanikauss. Kuna kambri üldise korra ja puhtuse peab tagama kinnipeetav, siis oli tal selleks õigus vanglateenistuse ametnikelt küsida koristusvahendeid.
2. VSkE § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral WC. Kehtiv VSkE ei reguleeri aga kambris asuva WC konstruktsiooni ega kehtesta nõudeid selle eraldatuse suhtes muust kambrist. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kambrites, kuhu kaebaja oli paigutatud, küll tualetipotti, kuid ihulisi vajadusi oli kaebajal võimalik rahuldada aasia tüüpi WC-s. Igas kambris on tualetiharjad ning vangla poolt väljastatud puhastusvahendite kasutamine peab tagama tualeti puhtuse ja eemaldama ebameeldiva lõhna, seega oli kaebajal endal võimalus tagada tualettnurga puhtus ja vältida ebameeldivat lõhna.
3. Mis puutub kaebaja väitesse seoses kambris nr 317 tilkuva lae ja hallitusega, siis kohus märgib, et kaebaja viibis kambris nr 317 perioodil 21.05.2014-02.10.2014, kuid vangla poole ta vastavasisulise probleemiga nimetatud perioodil ei pöördunud. Samuti puuduvad dokumendihaldusprogrammis Delta kaebaja pöördumised seoses kambri nr 445 seinas oleva auguga või elektrijuhtmestike puudustega.
4. Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi Delta kohaselt on kaebaja vaidlusalusel perioodil esitanud kokku kümme erinevasisulist pöördumist (tl 34): 13.06.2014 nr 5-18/14/17154-1 – soovib teavet vangla poes müüdava käekella kohta, 25.07.2014 nr 5-18/14/20722-1 – taotlus unerohu määramiseks, 29.10.2014 nr 5-18/14/29778-1 – soovib väljavõtet hagide kohta, 05.11.2014 nr 5-18/14/30380-1 – soovib K-Raha väljavõtet, 05.11.2014 nr 5-8/14/30381-1 – soovib kohtuotsuse jõustumisel enda ümber paigutamist, 31.12.201 nr 5-18/14/36061-1 – 22.12.-28.12.2014 puudus võimalus helistada, 20.01.2015 nr 5-18/15/2287-1 - soovib selgitust läbiotsimisel ära võetud saiaviilude kohta, 17.02.2015 nr 5-18/15/5511-1- soovib koopiat süüdimõistvast otsusest, 19.02.2015 nr 5-18/15/5959-1 – soovib selgitusi ebainimlike tingimustega kambrisse paigutamise kohta, 10.03.2015 5-18/15/7765-1 – kaebus juuksuriteenuse kättesaadavuse kohta.
5. Samas nähtub asja materjalidest, et Tallinna Vanglas tehakse kambrite elektri- ja muude remonttööde teostamise vajaduse ilmnemisel vastav kanne Riigi Kinnisvara AS hooldustööde programmi Archibus. Vaidlusalusel perioodil kaebaja erinevates kambrites paiknemiste perioodil on hooldustööde programmi kantud alljärgnevad tööde teostamise vajadused (tl 30-33): 19.08.2015 kambris nr 317 uputus ülemiste kambrite pesemise tagajärjel, 29.10.2014 kambris nr 445 liigub wc plekkserv, 13.01.2015 kambris nr 445 wc poti all olevad plaadid on lahti või puuduvad ning parandada on vaja kambrite vahelised augud, 18.02.2015 kambri nr 404 kraanikauss on umbes ja laevalgusti vajab remonti. Archibuse kannetest nähtuvalt on Hooldus Pluss OÜ kambrite puudustega seotud tähelepanekutele reageerinud ja vajalikud tööd teostanud. Mingeid muid kandeid vaidlusaluste kambrite kohta tehtud ei ole ning kuna kõik kambrites esinevad puudujäägid fikseeritakse Archibuses, siis saab tõsikindlalt asuda seisukohale, et muid olulisi kõrvalekaldeid kambritingimustes märgitud ajavahemikus ei esinenud. Nähtuvalt Arcibuses kajastatud andmetest, ei ole kambrites esinenud ajutised kõrvalekalded tekkinud mitte Tallinna Vangla tegevuse/tegevusetuse tulemusel, vaid on olnud tingitud ruumide pidevast kasutamisest ja kinnipeetavate endi tegevusest. Nii näiteks on kambrite vahel olevad augud tekkinud kinnipeetavate tegevuse tagajärjel – seintesse auke tekitades üritavad kinnipeetavad luua võimalusi esemete üleandmiseks, torude ummistused on enamast tingitud kinnipeetavate poolt kanalisatsiooni visatud sobimatute esemete tõttu jne. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna Tallinna Vangla hooned on vanad, siis tuleb arvestada sellega, et ükskõik milliste pindade (ja ka esemete) kasutamisega kaasneb kulumine ja seetõttu muutub ajapikku ka ruumi välisilme visuaalselt vähem atraktiivseks, kuid see ei mõjuta kohtu arvates olulisel määral seda pinda kasutavate isikute elukvaliteeti. 17.

§ 55

lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele tuleb võimaldada vähemalt üks tund päevas värskes õhus viibimist. Vaidlust ei ole selles, et kaebajale võimaldati värskes õhus viibida ca 15 m2 suuruses jalutusboksis. Kuna jalutusbokse koristatakse igapäevaselt, siis ei saa nad kohtu arvates olla kaebaja poolt viidatud seisus. 18.

§ 50

lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja väidetes, et Tallinna Vangla kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemisi graafiku alusel ühel korral nädalas, kusjuures on kinnipeetavale lubatud kambris seep. Kehtivad

ja VSkE ei näe ette, et kambri pesemiskoht peab olema varustatud kuuma (sooja) veega. Asja materjalidest nähtuvalt asusid kambrites, kus kaebaja viibis, kraanikauss koos voolava veega, samuti olid lubatud isiklikud veekeedukannud, mis võimaldasid sooja vee saamise, järelikult sai kaebaja ennast elementaarses määras pesta kohtu hinnangul ka kambris olles. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale iga päev pesemiseks sooja vett, siis vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei ole kohtu arvates õigusvastane. 19.

§ 47

lg 1 sätestab, et kinnipeetava toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

§ 48

lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kuna ühestki kehtivast õigusaktist ei tulene vanglale kohustust luua sobivaid tingimusi kinnipeetava poolt ostetud toiduainete säilitamisele, siis on sellesisulised etteheited vanglale põhjendamatud.

1. Kaebaja väidete kohaselt on vangla psühhiaatri vastuvõtule pääsemise järjekorrad liiga pikad. Asja materjalidest nähtuvalt toimuvad Tallinna Vanglas psühhiaatri vastuvõtud järjekorra alusel ja arsti vastuvõtule registreerimine toimub läbi elektroonilise registri e-kontakt. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on e-kontakti kaudu psühhiaatri vastuvõtule registreeritud ja viibinud vastuvõtul järgnevatel aegadel: registreeritud 20.06.2014 - vastuvõtt toimus 27.06.2014, registreeritud 08.07.2014 - vastuvõtt toimus 15.07.2014, registreeritud 12.08.2014 - vastuvõtt toimus 16.09.2014, registreeritud 29.10.2014 - vastuvõtt toimus 31.10.2014, registreeritud 07.11.2014 ja 18.11.14 - vastuvõtt toimus 21.11.2014, registreeritud 05.12.2014 - vastuvõtt toimus 09.12.2014, registreeritud 31.12.2014 - vastuvõtt toimus 13.01.2015, registreeritud 28.01.2015 - vastuvõtt toimus 03.02.
2. 21.

§ 49

lg 1, § 52 lg 2, § 53 lg 1 ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuete § 3 lg-st 1 tuleneb, et vangla peab tagama tervishoiuteenuste kättesaadavuse vastavalt vangla võimalustele ja kinnipeetavate terviseseisundile. Kui tervishoiuteenust ei ole võimalik viivitamatult osutada, tuleb kinnipeetavad panna ravijärjekorda. Järjekorra pidamise aluseks on kinnipeetava meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse järele. Vältimatu abi peab olema ööpäevaringselt kättesaadav ja vältimatut abi vajavaid patsiente tuleb ravida esmajärjekorras. Kuna kinnipidamiskohas viibivale isikule tervishoiuteenuste osutamine toimub

§ 49

lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 1 lg 21 kohaselt üldise korralduse järgi, arvestades vajalikke erisusi, siis ei saa kohtu arvates õigusvastaseks pidada psühhiaatri teenuse osutamist vanglas ravijärjekorra alusel, kui tervishoiuteenuse osutajal puudub võimalus tervishoiuteenust osutada kohe. Seda eeldusel, et teenuse osutamine toimub kooskõlas sotsiaalministri määrusega kehtestatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse nõuete §-ga

1. Seega juhul, kui tervishoiuteenuse osutamise edasilükkamine kindlaksmääratud tähtajani ei põhjusta patsiendi tervise seisundi halvenemist, ei mõjuta haiguse kulgu ega halvenda haiguse hilisemat prognoosi, samuti on tagatud samasuguse meditsiinilise vajadusega patsientide võrdne kohtlemine, puudub Tallinna Vangla tegevuses kaebaja ravijärjekorda lisamisel kohtu hinnangul õigusvastasus. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja terviseseisund oleks halvenenud või et arsti vastuvõtule pääsemise ooteaeg oleks olnud põhjendamatult pikk, seega ei ole vastustaja kohtu arvates õigusvastaselt käitunud. Kuna Tallinna Vangla meditsiinitöötajad on soovinud kinnipeetavate vastuvõtu toimumisel julgeoleku tagamiseks vanglaametniku kabinetis viibimist, siis kohus ei näe selles midagi taunivat või seadusevastast.
2. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kaebaja vaidlusalusel perioodil Tallinna Vanglas viibimise ajal helistamise piirangutega seonduvaid pöördumisi vanglale teinud, seega ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, s.t püüdnud kahju tekkimist ära hoida. Ka Riigikohus märkis oma lahendis nr 3-3-1-90-11, et kahju ei kuulu RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele, kui kahju oleks olnud võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Kohus on seisukohal, et kui kaebaja Tallinna Vanglas viibides leidis, et vangla tema õigusi rikub, oli tal võimalik sellekohase märgukirja, selgitustaotluse vms vangla poole pöörduda, kuid kaebaja seda ei teinud, seega jättis kaebaja esmased õiguskaitsevahendid rakendamata, mistõttu ei ole tal õigust kahju hüvitamisele. Ka Tartu Ringkonnakohus asus kohtuotsuses haldusasjas nr 3-14-50587 seisukohale, et niisuguste olukordade ärahoidmiseks ongi RVastS § 7 lg-s 1 sätestatud nõue esialgsete õiguskaitsevahendite kasutamiseks ning nende kasutamata jätmise tagajärjeks on see, et sellise isiku kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata.
3. Alates 01.06.2008 kehtib

§ 41

lg 1, mille alusel tuleb kinnipeetavat, arestialust või vahistatut kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Kaebuses toodud faktide pinnalt ei ole kohtul alust arvata, et kaebajat koheldi Tallinna Vanglas mingil erilisel viisil ning et tema elu- ja olmetingimused kambrites nr-d 129, 317, 445, 427 ja 404 oleks erinenud Tallinna Vanglas kinnipidamisega tavapäraselt kaasnevast. Eeltoodut arvestades asub kohus seisukohale, et XXX kaebus tuleb jätta rahuldamata. 24. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik