lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus märgib esmalt, et vastavalt
lõikele 1 määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Kohus selgitab, et kohtul ei ole võimalik määrata tsiviilasja hinda, kui pole teada kahju summa, mida nõutakse. Kohus leiab, et käesoleval juhul pole teada, milles hagejal tekkinud kahju täpselt seisneb ning hageja pole ka ise võimaliku kahju summat välja toonud. Seetõttu pole kohtul võimalik hagihinda määrata. Samuti poleks käesoleval juhul kohtul endal võimalik õiglast hüvitist määrata, kuna selline võimalus nähakse seaduses ette vaid mittevaralise kahju puhul.
lg 1 p 4 kohaselt kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Hagiavalduses esitatud asjaolude pinnalt järeldub, et kahju nõue seondub täitemenetluse nr 140/2010/64 läbiviimisega. Varasemalt, s.o tsiviilasjas nr 2-14-53551 Viru Maakohtu 11.11.2014.a. otsusega jäeti M M hagi kostja kohtutäitur Kairi Laiõun’a vastu kahju ja viiviste nõudes rahuldamata. Kohtuotsus tehti täiteasjas 140/2010/64 tekitatud kahju hüvitamise nõude kohta. 2 Seega on hageja hagi Kairi Laiõuna vastu täitemenetlusest nr 140/2010/64 tuleneva kahju hüvitamise nõudes kohtu menetluses juba olnud ja selle kohta on tehtud kohtuotsus, mis on käesolevaks hetkeks jõustunud. Seetõttu tuleb Kairi Laiõuna vastu esitatud kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest keelduda. Samuti tuleb keelduda AS-i Swedbank vastu esitatud nõude menetlusse võtmisest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna kahju nõue seondub täitemenetluse nr 140/2010/64 läbiviimisega ja hageja etteheiteks on, et täitemenetlust alustati ilma tagatise andmist tõendava dokumendi ärakirja võlgnikule kätte toimetamata, ei saa hagejal olla sellest tulenevat nõuet AS-i Swedbank vastu. AS Swedbank oli täitmisteate kohaselt täiteasjas sissenõudjaks ega vastuta täitemenetluses tehtud toimingute seaduspärasuse eest. Seega sissenõusja vastu täitemenetluse lä’biviimisega tekitatud kahju nõue on perspektiivitu ning hagejal pole esitatud hagiga võimalik eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus avaldust menetlusse võtmast. Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu ei anna kohus hagejale tähtaega hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.