← Eesti

2-16-12275/18

Obsah (7)§ 664§ 477§ 175§ 172§ 427§ 178§ 654

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-12275 Tsiviilasi NH ka

) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb

  1. juuni,
  2. juuni,
  3. juuni,
  4. juuni,
  5. juuli,
  6. juuli ja
  7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist. Vastavas osas jääb läbi vaatamata ka määruskaebus (

§ 664lg 2).

Määruskaebus rahuldatakse menetluskulude avaldajalt väljamõistmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.

  1. Avaldaja pöördus kohtusse kaebusega, milles palus tühistada kohtutäituri
  2. juuni 2016 otsuse täiteasjas nr 014/2016/
  3. Selle otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja taotlused tühistada
  4. juuni,
  5. juuni,
  6. juuni,
  7. juuni,
  8. juuli,
  9. juuli ja
  10. juuli sunniraha rakendamise hoiatused ja lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt see peatada. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse osa, mis seondub sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamise taotlust. 4

(6)Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole TMS mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu
  1. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 26¹ järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Seega osas, milles avaldaja taotleb
  2. juuni,
  3. juuni,
  4. juuni,
  5. juuni,
  6. juuli,
  7. juuli ja
  8. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist, pole kaebus võetud õigesti maakohtu menetlusse ja tuleb jätta

§ 477lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Kuivõrd määruskaebuse esimesed kolm väidet on esitatud seonduvalt
  2. juuni,
  3. juuni,
  4. juuni,
  5. juuni,
  6. juuli,
  7. juuli ja
  8. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatustega, jääb ka määruskaebus vastavas osas eelmises p-s 8 märgitud põhjustel ja

§ 664lg 2 alusel läbi vaatamata.

  1. Ringkonnakohus märgib obiter dictum’i korras, et TMS § 179 lg-st 2 koosmõjus sama seaduse §-dega 183 ja 26¹ tulenev kohtutäituri õigus määrata lapsega suhtlemise asjas täitmist takistavale vanemale sunniraha ei ole PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu
  2. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 54). TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261 alusel kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks määratud asendamatut toimingut – lõpetama lapsega suhtlemise takistamise. Selliste täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt võlgniku konto arestida ja tema vara müüa. Eeltoodust järeldub, et ka täitemenetluses kohtutäituri kohaldatava sunniraha määramisel taotletakse vaid kohustatud isiku mõjutamist kohtulahendit täita.
  3. Määruskaebus ei sisalda väiteid seoses algselt kohtutäiturilt nõutud täitemenetluse lõpetamise või peatamisega. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda neid teemasid.
  4. Määruskaebuse neljas väide on põhjendatud ja selles osas tuleb määruskaebus rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas maakohtule seisukohad
  5. septembril 2016 ja
  6. märtsil
  7. Mõlemad menetlusdokumendid esitatus ja allkirjastas ta ise. Puudutatud isik taotles nende menetlusdokumentide koostamiseks kasutatud õigusabi hüvitamist kogusummas 474 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse, aga ringkonnakohtu hinnangul pole see põhjendatud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu 23. novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Ringkonnakohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et 5

(6)selle teeb lepinguline esindaja. Praegusel juhul allkirjastas ja esitas menetlusdokumendid puudutatud isik ise ja menetlusdokumentidest ei ilmne, et mingeid menetlustoimingud oleks puudutatud isiku nimel teinud lepinguline esindaja. Nii ei olnud puudutatud isiku võimalikud kulud õigusabile vastaspoolele (avaldajale) ettenähtavad, mistõttu ei saa pidada neid hüvitatavateks kuludeks

§ 175lg 1 mõttes.

Eelmärgitud tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude katteks 474 eurot. Puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata. 13. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 172lg 1 teine lause).

Harju Maakohtu 30. juuni 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning andis avaldajale riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. 14.

§ 427võimaldab menetlusosalisel esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (

§ 178lg 2).

15. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.