lg-le 2.
(tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja esitas oma menetluskulude nimekirjad kohtuistungil 21.06.2016 (kd II tl 38) ja lisaks 22.03.2017 menetlusdokumendiga (kd II tl 110-112) ning kostja oma nimekirja koos seisukohaga hageja nimekirjale 31.03.2017 (kd II tl 119-120). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kandis ta menetluskulu kokku 2 638 eurot, mis koosneb kulust riigilõivule summas 100 eurot ja õigusabikulule (nimekirjas märgitud summad käibemaksuta). Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu 1 767,46 eurot ning märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal menetluskulu 1 057 eurot, mis koosneb riigilõivust ja ekspertiisitasu kulust. Kostja palub hagejalt välja mõista menetluskulu 348,81 eurot ning poolte vastastikku maksmisele kuuluvad menetluskulud tasaarvestada. Kostja leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt ülemäärased. 1. Hageja menetluskulud
lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses sätestatule. Hagihind oli 16 849,15 eurot. Nimetatud hinnaga hagi esitamiselt 2 tuli tasuda 700 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldustest (kd I lk 69) on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 100 eurot, ülejäänud osa riigilõivust (600 eurot) on tasutud kostja poolt (kd I lk 20) Kehtinud RLS § 57 lg 15 kohaselt tuli apellatsioonkaebuse esitamiselt tasuda riigilõivu sama palju, kui tuli tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Hageja apellatsioonkaebuse hagihind oli 13 479,13 eurot, seega tuli apellatsioonkaebuse esitamisel tasuda 650 eurot riigilõivu. Nähtuvalt toimikus olevast maksekorraldusest (kd II lk 56) on apellatsioonkaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 650 eurot Evald-Hannes Kree poolt.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja on välja toonud, et tema esindaja tegi maakohtumenetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: Toiming Aeg (
§-s 138 ettenähtud menetluskulud ega ning ei kuulu kostjalt väljamõistmisele. Nimetatud kohtumenetluse eelsed kulud võivad olla käsitletavad kahju osana, kuid hageja ei ole kohtumenetluse käigus sellesisulist nõuet esitanud ning käesolevaks ajaks on Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsus kahjuhüvitise osas jõustunud; 3) ekspert Janek Xxxx analüüs (Lettore OÜ). Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi Janek Xxxxi poolt koostatud dokumentaalset tõendit vaidlusaluse juhtumi kohta menetluse käigus. Esitatud nõue on arusaamatu ning pelgalt esitatud arve alusel ei kuulu nimetatud kulu kostja poolt hüvitamisele. Eeltoodu alusel palub kostja vähendada hageja menetluskulusid maakohtus õigusabikulude arvelt tundide arvestuses 1,5 tundi ning bürookulude arvelt 150 eurot. Vastavalt sellele tuleb vähendada kostja kanda jäetud kulusid Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuses toodud menetluskulude jaotusele. Muus osas maakohtu ja ringkonnakohtu menetluses hageja poolt kantud kulusid kostja ei vaidlusta, kuna need on mõistlikus suuruses. Kohus märgib, et ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja õigusteenuse kulu materjalide analüüsi, ettevalmistuse eest kindlustuse vaidluskomisjoni istungiks ja esindamise eest kindlustuse vaidluskomisjoni istungil ei ole
§-s 138 ettenähtud menetluskulud.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
p 4 kohaselt on kohtuvälised kulud muuhulgas seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Kindlustuse vaidlustuskomisjon on alaliselt tegutsev kindlustusvaidluste kohtuvälise lahendamise organ (LKindlS § 69 lg 1 p 7). Käesolevas asjas on kindlustuse vaidlustuskomisjon teinud oma otsuse 15.08.2014, hagiavaldus on kohtusse esitatud 25.08.
lg 2;
Kostja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kokku kujuneb 1 057 eurot (600+457). 5 3. Menetluskulude väljamõistmine Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 20.03.2017 jõustunud kohtuotsusele jäid menetluskulud 67% ulatuses kostja kanda ja 33% ulatuses hageja kanda. Hagejal tekkis põhjendatud menetluskulu 3 018 eurot ning kostjal 1 057 eurot. Võttes arvesse lahendis sisaldunud kulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2 022,06 eurot (3 018 x 67%) ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 348,81 eurot (1 057 x 33%).
lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.
lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1 673,25 eurot (2 022,06 – 348,81).
lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.