Obsah (9)

§187§ 429§ 428§ 444§ 173§ 174§ 177§ 178§ 150

2-16-16135 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 05. mai 2017. a, Tallinn Tsi

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 26.10.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse. Hageja palus kostjalt hageja kasuks 01.12.2004 sõlmitud laenulepingust nr xxxx ja nimetatud laenulepingu lisadest tulenevalt välja mõista põhivõlgnevus summas 196 139,37 eurot, intress summas 8 516,45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 45 344,18 eurot.
2. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 16.03.2017 (tl 81). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. 07.04.2017 esitas hageja kohtule avalduse hagist osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt esitas hageja hagiavalduse kostja vastu 250 000 eurot nõudes, sest hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud hagejale veel laekunud pandi eseme realiseerimisest täitemenetluses laekuma pidav tulem summas 127 787,84 eurot. Käesolevaks hetkeks on hagejale nimetatud summa laekunud ja laekunud summa osas soovib hageja oma nõudest loobuda. Kostja ei ole nõudest osalise loobumise kohta seisukohta esitanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuivõrd hageja on kohtule esitanud avalduse nõudest summas 127 787,84 eurot loobumise kohta, lõpetab kohus

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel nimetatud summa osas osaliselt menetluse.

2 2-16-16135 3. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, teeb kohus tagaseljaotsuse. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv. Hageja 07.04.2017 avalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 1 050 eurot, kuna ülejäänud riigilõiv summas 1 050 eurot kuulub hagejale tagastamisele seoses hagist osaliselt loobumisega. Tsiviiltoimikust nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 2 100 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuigi hageja on menetluse kestel osaliselt oma nõudest loobunud, on põhjendatud hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna riigilõiv summas 1 500 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi hageja loobus osaliselt oma nõudest, tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas, milline vastab peale osaliselt hagist loobumist menetlusse jääva nõude hagihinnale (250 000 – 127 787,84=122 212,16) tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg-st 1 ja RLS lisast 1.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

5. Hageja on 07.04.2017 loobunud oma nõudest 127 787,84 euro ulatuses. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagiavaldust esitades tasunud riigilõivu summas 2 100 eurot. 07.04.2017 on hageja esitanud taotluse poole riigilõivu, s.o summas 1 050 eurot tagastamiseks. RLS kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist sama seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on käesolevas tsiviilasjas osaliselt oma nõudest (summas 127 787,84 eurot) loobunud. Peale loobumist menetlusse jääva nõude hagihind on 122 212,16 eurot (250 000 – 127 787,84). Tulenevalt riigilõivuseaduse ja selle lisast 1, tuleb hagilt hinnaga 122 212,16 tasuda riigilõivu summas 1 500 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejale kuulub tagastamisele pool enam tasutud 3 2-16-16135 riigilõivust summas 300 eurot ((2100 - 1500)/2). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 300 eurot. Tagastatav riigilõiv tuleb kanda Xxxx arveldusarvele nr XXXX, makse tegemisel märkida selgitusse „riigilõivu osaline tagastamine ts asi 2-16-16135“. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4