← Eesti

2-17-5887/5

Obsah (5)§ 444§ 162§ 174§ 138§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2017. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-5887 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. Hageja ja kostja vahel 12.04.2014 sõlmitud laenuleping, kostja poolt lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine (laenusumma tagastamata jätmine). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

§ 444

lgst 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et kohus ei nõustu hageja viivisenõudega summas 54 200 eurot, mis on arvestatud perioodi 24.04.2014 kuni 12.04.1017 eest ja viivisemääraga 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest. Kohus selgitab, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kolmas lause sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu p-s 3 on pooled kokku leppinud intressimääras 36% aastas. Eelpool toodust tulenevalt on hagejal õigus kostjalt nõuda viivist 36% aastas, s.o ca 0,09% päevas iga viivitatud päeva eest. Kohtu arvutuste kohaselt on seega perioodi 24.04.2014 kuni 12.04.1017 eest hagejal õigus kostjalt nõuda viivist summas 10 691,51 eurot. Kuivõrd hageja nõuab viivist põhisumma, s.o 10 000 euro ulatuses, siis leiab kohus, et see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulud 2.

§ 162

lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 900 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Kohtukulud on riigilõiv (

§ 138lg 2).

Kohus peab riigilõivu 900 euro väljamõistmist kostjalt põhjendatuks.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.