2-16-102006/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Vahur-Peeter Liin Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-102006 Hagi ese Korteriühistu KOTKA 3 hagi Peep Põntsoni vastu majandamiskulude tasu ja viivise saamiseks Tsiviilasja hind 1199 eurot 7 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Korteriühistu KOTKA 3; registrikood 80027496; asukoht Kotka 3, Tallinn, 11315, Harjumaa. Hageja esindaja: Anatoli Orlovski; e-post XXX Kostja: Peep Põntson; isikukood XXX; elukoht XXX. Kostja esindaja: advokaat Allar Laugesaar; e-post allar@advokaat.ee Menetlus kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada osaliselt Korteriühistu KOTKA majandamiskulude tasu ja viivise saamiseks. 3 hagi Peep Põntsoni vastu
4. Mõista Peep Põntsonilt Korteriühistu KOTKA 3 kasuks välja 995 eurot 18 senti (sh põhivõlg 949,81 eurot ja viivis 45 eurot 37 senti).
5. Jätta hagi rahuldamata ülejäänud viivise nõudes.
6. Jätta menetluskulud 44% ulatuses Korteriühistu KOTKA 3 kanda ja 56% ulatuses Peep Põntsoni kanda.
7. Mõista Peep Põntsonilt Korteriühistu KOTKA 3 kasuks välja menetluskulu 299 eurot 3 senti.
8. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
9. Korteriühistu KOTKA 3 (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Peep Põntsonilt (kostja) võla väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele vastuväite. Kohus andis
10. mai
11. a määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
12. Harju Maakohus jättis hagi
13. mai
14. a määrusega menetlusse võtmata ning andis selle kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
15. Hageja esitas
16. juunil
17. a Tartu Maakohtule oma nõude ja selle põhjenduse. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 897,18 eurot ja viivise.
18. septembri
19. a hagiavalduse tekstis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1225,4 eurot ja viivise 171,17 eurot.
20. veebruaril 2017 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla koos viivistega kokku 1777,13 eurot.
21. veebruaril 2017 esitas hageja haginõude täpsustuse, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 949,81 senti ja viivise 249,26 eurot. Hagi kohaselt on kostja hageja liige ning on jätnud alates
22. aastast tasumata talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulude arved.
23. Kostja vaidles hagile vastu, põhjendades seda sellega, et hageja ei ole esitanud talle majandamiskulude arveid. Kostja ei vaidlusta põhisummade maksmise kohustust, kuid hageja on arvetele lisanud alusetult viivisenõuded. Kuna hageja kostjale arveid ei ole edastanud, ei ole viivisenõuetel alust. Samuti on arvetele alusetult lisatud riigilõivu ja juriidilise tasu summad, mille tasumise kohustust kostjal ei ole. KOHTU SEISUKOHT
24. Hageja on menetluse kestel oma nõude suurust korduvalt muutnud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 376 lg 4 p 2 kohase nõude suurendamise ja vähendamisega. Lähtudes hageja
25. veebruari ja
26. veebruari
27. a menetlusdokumentidest nõuab hageja kostjalt majandamiskulude võla ja viivise tasumist
28. veebruari
29. a seisuga. Kohus lähtub asja lahendades hageja viimases
30. veebruari
31. a menetlusdokumendis esitatud nõudest.
32. Hageja on esitanud kostja vastu korteriühistu majandamiskulude tasumise nõude. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja liige ning seega kohustatud majandamiskulusid tasuma. Kostja ei ole menetluse käigus vaielnud vastu põhivõla tasumise kohustusele ja on
33. veebruaril 2017 toimunud istungil omaks võtnud, et põhivõla suurus on 949,87 eurot. Seega tuleb hagi põhivõla nõude osas rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja nõutud põhivõlg 949,81 eurot. 2/4
34. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. KÜS § 7 lg 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Samas nõustub kohus kostjaga, et olukorras, kus hageja kostjale arveid ei olnud esitanud, ei saa hageja selle aja eest kostjalt viivist nõuda. Nimelt muutub majandamiskulude suurus igakuiselt, mistõttu ilma arvet saamata ei ole korteriomanikul võimalik teada, kui palju ta peab majandamiskulude eest tasuma. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 kohaselt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus kehtivaks kättesaamisega, milleks sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse hetk, kui tahteavaldus on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kostja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, millest nähtub, et ta on hagejat juba
35. aastal teavitanud, et kostjale kuuluv korter hageja hallatavas elamus on tühi. Ka käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites tõi kostja välja, et korter on tühi ja kostja soovib saada arveid e-kirjaga või paberkandjal enda elukohta. Seega ei saanud hageja eeldada, et kostjal on võimalik arvetega tutvuda siis, kui hageja paneb need kostjale kuuluva korteri postkasti. Hageja ei ole välja toonud, et kostja oleks arved muul viisil kätte saanud. Kohtu hinnangul pidanuks hageja kostjale soovi korral saatma arved e-kirjaga. Selliselt oleks tagatud kostjal võimalus arvetega tutvuda ja need tasuda. Arvete e-kirjaga saatmine ei nõuaks kostjalt ka olulist täiendavat kulu. Seega leiab kohus, et hageja ei saa kostjalt nõuda viivist aja eest, mil kostja ei olnud hageja esitatud arveid kätte saanud.
36. Kostja on hageja esitatud arved ajavahemiku
37. a veebruar kuni
38. a august kohta saanud kätte koos hagimaterjalidega
39. oktoobril
40. Ülejäänud osas on kostja põhivõla suurusega tutvunud hiljemalt
41. veebruari
42. a kohtuistungil. Lähtudes analoogia korras KÜS § 7 lg-st 4 võib hageja seega kostjalt viivist nõuda
43. a veebruari kuni
44. a augusti eest alates
45. novembrist 2016 ja ülejäänud põhivõla eest alates
46. märtsist
47. Kuivõrd hageja on palunud viivise välja mõista
48. veebruari 2017 seisuga, on tema viivisenõue põhjendatud seega ajavahemiku
49. a veebruar kuni
50. a august põhivõla osas alates
51. novembrist 2016 kuni
52. veebruarini 2017, st 92 päeva eest. Lahutades põhivõlast 949,81 eurot septembri 2016 kuni jaanuari 2017 arvetel sisalduva põhivõla, on põhivõla suurus ajavahemiku
53. a veebruar kuni
54. a august eest 704,52 eurot. Sellelt summalt viivis 92 päeva eest määras 0,07% päevas on 45,37 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
55. Kohus märgib poolte edasiste kohtuvaidluste vältimiseks, et praeguses asjas mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla ja viivise vastavalt hageja esitatud nõudele
56. veebruari
57. a seisuga. Materiaalõiguslikult on kostja kohustatud tasuma viivist kuni põhivõla tasumiseni, kuid kuna selles osas nõuet ei ole esitatud, siis kohus seda kostjalt välja ei mõista.
58. Hagi osalise rahuldamise tõttu jagab kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seejuures võtab kohus proportsiooni arvutamisel aluseks hageja kõige suurema esitatud nõude 1777,13 eurot. Seega jääb lõpptulemusena hageja kanda menetluskuludest 44% ja kostja kanda 56%.
59. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 802,70 eurot, sh riigilõiv 225 eurot, sõidukulu 20,20 eurot ja esindajatasu 557,5 eurot 7,5 tunni eest, tunnihinnaga 75 eurot koos käibemaksuga. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks esindajakulu 342 eurot koos käibemaksuga 3 tunni 10 minuti eest tunnihinnaga 90 eurot, millele lisandub käibemaks. 3/4 Kohtu hinnangul on poolte esindajate ajakulu TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud ja vajalik. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja esindaja ajakulule. Arvestades mõlema poole esindajate tehtud menetlustoimingute hulka, vastab kohtu hinnangul esindajate ajakulu proportsioon tehtud toimingutele. Põhjendatuks saab pidada ka esindajate tunnitasu suurust. Hageja menetluskulu on seega 802,70 eurot, millest kostja peab hüvitama 56%, st 449,51 eurot. Kostja menetluskulu on 342 eurot, millest hageja peab hüvitama 44%, st 150,48 eurot. Pärast nõuete tasaarvestamist tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 299,03 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin Kohtunik 4/4