TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-1713 Otsuse tegemise kuupäev 14.04.2016 ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks J.S. kaebus Maksu- ja Tollia

) § 3 lg 6 p 3, § 2 lg 7 p 3 ja § 38 lg

1. J.S. esitas maksuotsusele vaide ning vaideotsusega 05.06.2015 nr 6-1/2800-2 jättis maksuhaldur vaide rahuldamata. J.S. on pöördunud kohtu poole 06.07.
2. Kohus on J.S. kaebuse menetlusse võtnud. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja viitab oma kaebuses põhiseaduse § 3 ning sellele, et halduskohtu ülesandeks on eelkõige isikute õiguste kaitse. Kaebaja leiab, et tema subjektiivseid õigusi on rikutud ning maksuhaldur on tegutsenud tema suhtes õigusvastaselt. Kaebaja leiab, et maksuotsus on ebaseaduslik, õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Kaebaja taotleb nii maksuotsuse 26.02.2015 nr 12.2-3/028092-5 kui ka vaideotsuse 05.06.2015 nr 6-1/2800-2 tühistamist ning kohustada vastustajat tagastama kaebajale alusetult tasutud maksusumma 3471,07 eurot ja intressi 774,72 eurot. Kaebaja taotleb panna menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse täpsustuses (18.08.2015) on kaebaja taotlenud kohustamisnõudega tagastada talle 3470,38 eurot ja intress 774,72, kuna vastustaja on tegelikult võtnud kaebaja kontolt maksuvõlga summas 3470,38 eurot, mistõttu ka seda summat nõuab kaebaja tagasi. Kaebaja arvates on maksuhaldur rikkunud haldusakti andmisel haldusmenetluse (HMS) § 56 lg 2 nõudeid. Haldusaktis puuduvad täielikult viited faktilistele asjaoludele. Puudulik on ka viide õiguslikule alusele, viidatud on ainult õigusnormidele. Samuti on puudulik haldusakti motivatsioon. Kaebajale jääb arusaamatuks asjaolu, mida maksuhaldur käsitleb sõiduki esmase kasutuselevõtuna. Kaebaja märgib, et sõiduki kasutamine algas vahetult peale selle soetamist Läti äriühingu poolt, see on 19.09.
3. Asjaolu, et sõiduk on Läti Vabariigis kantud registrisse 08.01.2014, ei tähenda, et sellest kuupäevast toimus sõiduki esmakasutus. Kaebaja arvates on haldusakt kaalutlemata ja ebaproportsionaalne. Kaebaja arvates on antud juhul tegemist topeltmaksustamisega, kuna käibemaksu tuli tasuda nii Läti Vabariigis kui ka Eesti Vabariigis. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja on seisukohal, et kaevatav maksuotsus on õiguspärane, antud kehtiva õiguse alusel, on proportsionaalne ning vastab vorminõuetele. Nii haldusakti õiguslikud kui ka faktilised asjaolud kajastuvad 20.01.2015 kontrollaktis, mis on maksuotsuse lahutamatu osa. Vastustaja viitab

§ 2

lg 7 p 3, mis toob välja uue transpordivahendi mõiste käibemaksuseaduse tähenduses. Maksustamise faktilise aluse võib lühidalt kokku võtta selliselt, et Toyota Hiluxi esmaregistreerimise kuupäevaks on 08.01.2014 ja see võõrandati 15.05.2014. Sõiduki saab kasutusele võtta pärast selle registreerimist, mitte enne. Isegi juhul kui pidada esmakasutuse ja esmaregistreerimise hetke erinevateks ajamomentideks, mida need vastustaja arvates ei ole, peavad esmakasutus ja esmaregistreerimine sel juhul ajaliselt kattuma. Vastustaja peab mitteusaldusväärseteks tõenditeks kaebaja poolt esitatud Amserv Auto AS arveid, kuna neid dokumente ei ole kaebaja varasemalt esitanud. Maksuhaldur viitab

§ 3

2 lg 6 p 3, mille kohaselt peab käibemaksu tasuma maksukohustuslane, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Vastustaja leiab, et kohustamiskaebuse osas puudub vajadus kohtul seda küsimust otsustada, kuna juhul kui kohus maksuotsuse tühistab, väheneb isiku maksukohustus ning maksuhaldur tagastab või tasaarveldab maksukohustuse vähenemisega seoses tekkiva enammakse. Vastustaja leiab, et nii maksuotsus kui ka vaideotsus on seaduspärased ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maksuhaldur taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja jätta menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning jätta rahuldamata. tuleb 2.Antud asjas on Maksu- ja Tolliamet teinud maksuotsuse 26.02.2015 nr 12.2-3/028092-5, millega on kohustatud tasuma J.S. maksusumma 3471,07 eurot. 3.Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur kontrollinud J.S. poolt käibemaksu deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodil mai 2014. Kontroll on alanud 01.12.2014 korralduse nr 12.2-3/028092-1 alusel, millega on esitatud J.S. nõue dokumentide ja teabe esitamiseks. Maksuhaldur on märkinud, et J.S. on soetanud sõiduki Toyota Hilux (VIN kood XXX) 15.05.2014 arve nr 15005 alusel Läti äriühingult Rextar Logistic SIA. Sõiduki esmane registreerimise kuupäev on sõiduki registreerimistunnistuselt nähtuvalt 08.01.2014 ning 15.05.2014 on Maanteeameti Liiklusregistris tehtud taotlus sõiduki arvele võtmiseks J.S. nimele. 4.

§ 3

(maksukohustuslane ja maksukohustus) lg 6 p 3 kohaselt peab maksma käibemaksu maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, välja arvatud käibemaksuseaduse § 39 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isik ( välisesindusele, diplomaadile, liidu institutsioonile ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused), kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. Kaebaja on soetanud sõiduki Läti Vabariigist. 5.Kuna J.S. ei olnud sõiduki Toyota Hilux tehingu kohta andmeid tollideklaratsiooni esitanud ning käibemaksu tasunud, alustas maksuhaldur J.S. suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas maksustamisperioodi mai 2014. 6.Maksuhaldur on leidnud, et J.S. oleks pidanud uue transpordivahendi 15.05.2014 arve nr 15005 alusel sõiduki Toyota Hilux Läti Vabariigist soetamisel esitama kümne kalendripäeva jooksul uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks, tollideklaratsiooni vormi ja uue transpordivahendi ostuarve. Selline nõue tuleneb

§ 38lg 4.

Uus transpordivahend on

§ 2

lg 7 p 3 mõistes maismaa mootorsõiduk mootorimahuga üle 48 kuupsentimeetri või mootori võimsusega üle 7,2 kilovati, mis on võõrandatud enne kuue kuu möödumist arvates esmasest kasutusele võtmisest või millega on sõidetud alla 6000 kilomeetri. Seega lähtutakse uue transpordivahendi määratlemisel kas esmasele kasutusele võtmisest möödunud ajast või läbisõidust. Antud juhul on maksuhaldur lähtunud kriteeriumist, mis puudutab sõiduki esmasest kasutusele võtmisest möödunud aega. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et Toyota Hilux esmaregistreerimise kuupäevaks on 08.01.2014 (nähtub sõiduki tehnilise passi andmetest) ning see on võõrandatud 15.05.2014 (nähtub sõiduauto müügi arvest (tl 49) ja ostu-müügi lepingust (tl 50)), seega on sõiduk võõrandatud enne kuue kuu möödumist arvates esmasest kasutusele võtmisest. Kohus 3 nõustub maksuhalduriga, et sõiduki esmakasutus ja esmaregistreerimise aeg peavad kattuma ning seega on vaidlusaluse sõiduki esmast kasutuselevõtu aega võimalik arvestada alates 08.01.2014 mil sõiduk on registreeritud. Kaebaja viitab Amserv Auto AS poolt esitatud sõiduauto hooldusarvele 21.02.2014, mille kohaselt on sõiduki läbisõiduna märgitud 6021 kilomeetrit ning kilometraaži arvestades ei saa sõiduk olla alates 08.01.2014 esmakasutuses. Kaebaja märgib, et 19.09.2013 kuni 21.02.2014 vahemikus saab olla sõiduauto läbisõit 6021 kilomeetrit. Samas viitab kaebaja Amserv Auto AS sõiduki ostuarvele 12.09.2013, kus oli läbisõiduks 10 km. 7.Kohus märgib, et kuigi Amserv Auto AS 21.02.2014 vormistatud hooldusarvel on märgitud sõiduki läbisõiduks 6021 km, mis on minimaalselt üle 6000 km (kohtuotsuse punktis 6 toodud uue transpordivahendi mõiste (

§ 2

lg 7 p 3) kriteeriumid) , ei mõjuta see kohtu arvates maksuhalduri otsustust käesolevas asjas. Kohus märgib, et põhimõtteliselt on ka usutav see, et arvates sõiduki esmakasutusest, milleks kohus peab 08.01.2014, on võimalik läbida 6021 kilomeetrit 21.02.2014 kuupäevaks, mil toimus arve järgi sõiduki esmahooldus. 8.Kaebaja väidete kohaselt oli sõiduki esmakasutus alates 19.09.2013 ning kaebaja viitab Amserv Auto AS poolt Rextar Logistic SIA-le esitatud 12.09.2013 sõiduki ostuarvele. Kaebaja on esitanud Amserv Auto AS arved kohtule, varasemalt neid maksuhaldurile esitatud ei ole, et maksuhaldur oleks saanud nende kohta seisukohta võtta varasemalt. Oma vastuses kohtule märgib maksuhaldur, et ei pea neid arveid tõendina usaldusväärseks juba seetõttu, et need on esitatud hilinemisega ning jääb arusaamatuks, mil viisil sai Rextar Logistic SIA osta 2014 aastase väljalaskeajaga sõiduki 12.09.2013 kui sõiduki esmakasutuselevõtt on 08.01.

1. Seega ei saa pidada sõiduki ostuarvet usaldusväärseks. Kuna kohus on viidanud eespool sõiduki tehnilisele passile, mis on sõiduki registreerimise ja selle kasutamise alusdokument, peab kohus usaldusväärseks dokumendiks sõiduauto tehnilise passi andmeid ning lähtub ka sealmärgitud kuupäevast. Samuti on ostu-müügi lepingul, millega on Rextar Logistic müünud sõiduki J.S. (tl 50) märgitud sõiduki väljalaskeaastaks
2. Maksuhaldur on õigesti märkinud, et peavad kattuma sõiduki esmakasutuse ja esmaregistreerimise aeg ning kohus ei pea usutavaks, et sõidukit sai kasutada mitmeid kuid enne selle esmaregistreerimist. 9.Kohus märgib, et J.S. on omandanud sõiduki 21 000 eurot makstes koos Läti käibemaksumääraga 21% (arve 15005, sõiduki hind ilma käibemaksuta 17 355,37 eurot) . Antud juhul on määratud kaebajale tasumiseks käibemaksu 20% , mis on sõiduki maksumussummast 3471,07 eurot (maha on võetud kaebaja kontolt maksuvõlg 3470,38 eurot). Mis puudutab topeltmaksustamist, on võimalik kaebajal nõuda Läti Vabariigilt tagasi juba tasutud käibemaks, mille kohta on maksuhaldur ka kaebajale vastavaid selgitusi andnud. Samuti ei vabasta kaebajat kohustustest mitteteadmine õigusaktidest, kuna asjast huvitatud isikul on võimalus endal tutvuda seadustega ning teha päringuid maksuhaldurile asjaolude selgitamiseks või leida selgitusi maksuhalduri koduleheküljelt. 10.Mis puudutab maksuotsuses viidatud Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 138 lg 2 punkt a, on tegemist sellega, et Läti äriühing oleks pidanud vabastama käibemaksust sõiduki müügi, kuid see ei vabasta kaebajat

§ 3lg 6 p 3 alusel Eestis käibemaksu tasumisest.

Maksuotsuses on selgitus kaebajale, et tal on õigus Lätis tasutud käibemaks tagasi nõuda, mistõttu oleks mõistlik kaebajal pöörduda vastava taotlusega Läti Vabariigi poole. Maksuhaldur on ise tunnistanud, et ei ole eraldi detailselt välja toonud Nõukogu direktiivis 2006/112/EÜ 4 sätestatud maksuvabastuse põhimõtet, mille kohaselt tuleb uue transpordivahendi müük teise liikmesriigi muule mittemaksukohustuslasele vabastada käibemaksust. 11.Kokkuvõttes, kui maksuhaldur kontrollimise tulemusena avastab, et maksudeklaratsioonis esitatud andmed ei ole õiged või andmed puuduvad üldse, siis võib maksuhaldur määrata tasumisele kuuluva maksukohustuse suuruse MKS § 92 lg 1 p 1 alusel. MKS § 95 lg 1 alusel teeb maksuhaldur maksuotsuse ning MKS § 95 lg 2 kohaselt peab olema maksuotsus maksukorralduse seaduse § 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Kohus märgib, et kaevatav maksuotsus on piisavalt motiveeritud, haldusakt on antud selleks pädeva isiku poolt, haldusaktis on välja toodud nii faktilised kui õiguslikud alused ning samuti on maksuotsuses viide 20.01.2015 kontrollaktile nr 12.2-3/028092-2, mis on maksuotsuse lahutamatu osa ja seega saab lugeda haldusakte koostoimesolevaks ja kogumis maksuotsust motiveerituks; haldusakt on õiguspärane ja antud kehtiva õiguse alusel. Kohus märgib, et nii maksuotsuses kui ka kontrollaktis on nähtav millest tuleneb maksustamisele kuuluv summa ning on seega arusaadav ja mõistetav. Kaebaja poolt esitatud põhjendused maksuotsuse tühistamiseks on otsitud ja mitteasjakohased ja ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks. Samuti puudub alus 05.06.2015 vaideotsuse nr 6-1/2800-2 tühistamiseks, kuna vaideotsus on seaduslik, põhjendatud ja antud selleks pädeva isiku poolt ning vaidemenetluse läbiviimisel ei ole rikutud menetlusnorme. Seega peab kohus kaevatavat vaideotsust õiguspäraseks, samas ei ole kaebaja välja toonud ka asjaolusid, mille alusel saaks kaevatavat vaideotsust tühistada. 12.Kohus märgib, et vastustaja ei ole rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi asja lahendamisel ega põhiseadusest tulenevaid õigusi. Kaebaja viide PS § 3 ei ole antud asjas vajalik. Nimetatud sätte alusel teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, mis ka nii on. Maksuotsus vastab MKS § 92 lg 1 p 1, MKS § 95 lg 1 ja lg 2 sätetele ning faktilised asjaolud kajastuvad nii maksuotsuses, kontrollaktis kui ka vaideotsuses.

§ 3

lg 6 p 3 kohaselt peab maksma käibemaksu ka maksukohustuslasena registreerimata isik või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isik, kes soetab uue transpordivahendi teisest liikmesriigist. 13.Eeltoodu alusel jätab kohus tühistamisnõude nii maksuotsuse kui ka vaideotsuse peale rahuldamata. Mis puudutab kohustamisnõuet, nõustub kohus maksuhalduriga, et juhul kui maksuotsus oleks kohtu poolt tühistatud, väheneks isiku maksukohustus ning maksuhaldur saanuks summa tagastada või tasaarveldada. Antud juhul kohus maksuotsust ei tühistata ning seega kohustamisnõude osas puudub üldse vajadus seisukohta võtta. 14.Kaebaja on avaldanud pahameelt, et teda ei ole informeeritud käibemaksu tasumisest ja tal tuleb tasuda topelt käibemaksu. Kohus märgib, et sellele küsimusele on kohus pööranud tähelepanu kohtuotsuse punktides 9 ja 10. Samas möönab kohus, et maksuotsuses puudub konkreetselt viide konkreetsele kriteeriumile, mille alusel luges maksuhaldur sõidukit uueks sõidukiks, kuid see ei anna alust maksuotsuse tühistamiseks, kuna ainuüksi sellise analüüsi puudumine haldusaktis ei too kaasa haldusakti tühistamist, sest see ei oleks saanud mõjutada asja otsustamist (haldusmenetluse seaduse § 58). Kohus märgib, et lugedes kontrollakti p 1.1.2.1 ja p 1.1.3.1 , on maksuhaldur käsitlenud kontrollaktis vaidlusaluse sõiduki esmaregistreerimise kuupäeva (08.01.2014) ja kuupäeva, mil J.S. tegi taotluse sõiduki kandmiseks oma nimele (15.05.2015) ning viidatud on

§ 2lg 7 p 3, mis puudutab sõiduki esmasest kasutusele võtmisest möödunud aega.

Kohus märgib veelkord, 5 et arusaamatuste vältimiseks ja selgituste saamiseks oli kaebajal võimalus pöörduda maksuhalduri poole. Kohus märgib, et maksuhaldur on taganud kaebajale ka ärakuulamisõiguse, olles arvestanud asja menetlemisel kaebaja poolt esitatud eriarvamust ning samuti on maksuhaldur lahendanud asja vaidemenetluses, kuna kaebaja on esitanud veelkord oma seisukohad vaide esitamisel. Kontrollaktis on antud kaebajale võimalus eriarvamuse või vastuväidete esitamiseks. 15.Kaebaja on soovinud antud asjas kohtuistungi korraldamist ja tunnistaja G.G. ülekuulamist. Kohus ei pidanud vajalikuks antud asjas kohtuistungi korraldamist ega ka tunnistaja ülekuulamist osas, mis puudutas sõiduauto esmast kasutuselevõttu, kuna tunnistaja ei saaks anda ütlusi maksumenetluse seisukohalt oluliste asjaolude kohta ja kohus sai lähtuda siin ainult dokumentaalsetest tõenditest. Kohus on lahendanud nimetatud küsimuse kohtumäärusega 30.09.

1. 16.Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 17.Menetluskuludest: Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2017.a otsusega Tartu Ringkonnakohtu 28.06.2017.a otsus Resolutsioon
2. Võtta haldusasja materjalide juurde väljavõte sõidukile Toyota Hilux transiitnumbri mitteväljastamise kohta, registreerimisnumbri „XXX “ logiraamatu lehe koopia, „Uue sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akt“, mootorsõidukile Toyota Hilux väljastatud kindlustuspoliis ning H. Kinki digiallkirjastatud vastus päringule.
3. Tagastada Maksu- ja Tolliametile Maanteeametilt saadud teave Amserv Auto proovinumbrite logiraamatute kohta krüpteeritud kujul.
4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 14.04.
5. a otsus muutmata, täiendades halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega.
6. Jätta poolte menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda. 6