Obsah (11)

§ 113§ 644§ 635§ 637§ 625§ 641§ 645§ 112§ 646§ 127§ 128

Tsiviilasi nr 2-16-13242 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2017. a Tartu Tsiviilasja number

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Mõista OÜ-lt Maveter OÜ Ökopesa kasuks menetluskuludena välja 1990 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

§ 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Ökopesa esitas 01.09.2016 Tartu Maakohtule hagi, milles palus OÜ-lt Maveter välja mõista võlgnevuse 5880 eurot, kahjuhüvitise 600 eurot ja viivised põhinõudelt 5880 eurolt alates 23.07.2016 kuni põhinõude tasumiseni seadusjärgses määras. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.07.2016 töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema kostjale Otepää kergliiklusteel haljastustöid. Hageja pidi kostjale tegema kahe kokkuleppe alusel 3 tööd: rehitsemine, muruseemne külvamine, mullavedu (esimene töö), elupuude istutamine (teine töö), Veski Suusabaasi teelõigu tee ääre rehitsemine (kolmas töö). Kostja kohustus tasuma esimese töö eest 3200 eurot, teise eest 1200 eurot ning kolmanda eest 500 eurot, kõigile summadele lisandub käibemaks. Maksetähtajaks lepiti kokku 7 päeva ja tööde teostamise tähtajaks 14.07.
2. Hageja teostas tööd kokkulepitud tähtajaks ning esitas 15.07.2016 kostjale arve kokku summas 5880 eurot koos käibemaksuga. 18.07.2016 esitas kostja pretensiooni kolmanda töö osas. 02.08.2016 teavitas kostja hagejat, et Maanteeameti omanikujärelevalve teostaja on esitanud etteheiteid hageja tehtud töödele ning määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 03.08.
3. Kostja andis hagejale puuduste likvideerimiseks ühepäevase tähtaja, mida hageja peab ebamõistlikuks. Tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks. Kuna kostja töötas samal objektil, toimus töö lepingutingimustele vastavuse kontroll vahetult töö lõpetamisel. Kostja esitas oma pretensiooni alles 18.07.2016, s.t viivitusega. Lisaks ei ole puudust piisavalt täpselt kirjeldatud ning kostjal ei ole õigus

§ 644lg 3 alusel mittevastavusele tugineda.

Kuna tööd olid jaotatud osadeks, oleks kostja pidanud vähemalt osa esitatud arvest tasuma. Hageja leidis, et kahe töö juurde tellimine näitas, et esimesel tööl puuduseid ei olnud. Kuna kostja ei täitnud raha maksmise kohustust, pöördus hageja lepingulise esindaja poole ning kandis õigusabikulusid 600 eurot. Hageja nõuab kostjalt vastava kahju hüvitamist. Rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest nõuab hageja kostjalt põhinõudelt viivise maksmist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113 alates 23.07.2016, kui nõue muutus sissenõutavaks. Hageja leidis kostja hinna alandamise avalduse kohta, et see ei ole esitatud õigeaegselt ning on põhjendamata. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja väitel leppisid pooled 06.07.2016 kokku esimese töö tegemises, 08.07.2016 teise töö tegemises ning 14.07.2016 kolmanda töö tegemises. Pooled ei leppinud kokku tööde ositi vastuvõtmises, tööde tähtaeg oli 14.07.
2. Kostja tunnistab võlgnevust elupuude istutamise tööde osas summas 1440 eurot, kuid kuna hageja ei ole esitanud selle kohta eraldi arvet, ei ole kostja töö eest tasunud. Esimese töö teostas 2 hageja puudustega ning umbes 30% ulatuses: maa oli ebatasane, riisumisjäägid koristamata, muld kokkulepitud kohtadesse paigaldamata. Kostja ootus lepingut sõlmides oli, et külvipinnal ei oleks lohke ning mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega. Kostja kõrvaldas puudused ise 04.08.
3. Kolmanda töö jättis hageja täielikult tegemata ja kostja tegi selle ise 22.07.
4. Kostja sai puudustest teada 18.07.2016, kui tema töötaja läks tehtud töid üle vaatama. Kostja esitas hagejale 18.07.2016, 02.08.2016 ja 22.08.2016 pretensiooni tööde kvaliteedi kohta. Hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Kuna tööd toimusid Maanteeameti objektil, pidi hageja teadma, millistele nõuetele tööd pidid vastama. Maanteeameti haljastusele esitatavad nõuded on saadaval Maanteeameti kodulehel. Kostja väitel ei ole tal volitusi edastada Maanteeameti ettekirjutusi hagejale ja hagejal oli võimalus puudustest ise teada saada. Kostja leiab, et hagejale antud ühepäevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks oli mõistlik. Hageja viivise nõue on alusetu, kuna elupuude kohta ei ole eraldi arvet esitatud ja ülejäänud osas ei ole arve sissenõutavaks muutunud. Kostja esitas kohtuistungil viiviste vähendamise taotluse ning hinna alandamise avalduse. Avalduse kohaselt leiab kostja, et võlgneb hagejale 2800 eurot, millele lisandub käibemaks. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega ja TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • 07.07.2016 sõlmisid pooled töövõtulepingu, millega hageja kohustus tegema kostjale Otepää kergliiklusteel haljastustöid (lk 14-16). Järgnevatel päevadel sõlmisid pooled kokkuleppe täiendavate tööde tegemiseks (lk 17). Maksetähtajaks lepiti kokku 7 päeva ja tööde teostamise tähtajaks 14.07.
6. • Hageja pidi kostjale lepingu alusel tegema 3 tööd: rehitsemine, muruseemne külvamine, mullavedu (esimene töö, hind 3200 eurot + käibemaks, lk 99), elupuude istutamine (teine töö, hind 1200 eurot + käibemaks), Veski Suusabaasi teeotsast linna poolse tee ääre rehitsemine (kolmas töö, hind 500 eurot+ käibemaks, lk 100). • 15.07.2016 esitas hageja kostjale arve kokku summas 5880 eurot (lk 18-19). Seega on poolte vahel sõlmitud

§ 635kohane töövõtuleping kolme töö tegemiseks.

Leping on sõlmitud e-kirjade vahetamisega, seadus ei näe lepingu sõlmimisele ette kohustuslikku vorminõuet. Poolte vahel ei ole vaidlust tööde tegemise koha ja mahu üle. 4. Elupuude istutamise osas (teine töö) ei ole kostja vastuväiteid esitanud ning seega tuleb hageja nõue selles osas rahuldada. Kostja vastuväite kohaselt ei leppinud pooled kokku tööde ositi vastuvõtmises. Tööde vastuvõtmine on tellija poolne otsene või kaudne tahteavaldus, millega tellija avaldab, et töö on tehtud ning reeglina on töö vastuvõtmine seotud teatavate formaalsuste täitmise vajadusega. Kohus leiab, et poolte esitatud asjaolust ei nähtu, et pooled oleksid üldse kokku leppinud, et kostja peab tööd vastu võtma. Selliste tööde puhul võib küll olla tavaline, et need tuleb tellijal vastu võtta, kuid kohus leiab, et antud juhul ei saa tavapärasest praktikast lähtuda. Poolte vahel on sõlmitud leping, kus tavalise e-kirjaga on kokku lepitud tööde nimekiri ning hind, kõik ülejäänud lepingu tingimused lepiti kokku kohapeal suuliselt. Lisatööd, mille tegemise tähtaeg 3 oli 14.07.2016, fikseeriti kirjalikult samal päeval. Ei ole põhjust eeldada, et sellisest lepingust tuleneb tavapäraselt pooltele kohustus sõlmida kirjalik üleandmise-vastuvõtmise akt. Kohus leiab seega, et hageja tasunõue ei ole seotud tööde vastuvõtmisega ning tasunõue muutus sissenõutavaks

§ 637lg 3 alusel töö valmimisest.

Kostja vastuväide, et eraldi arve puudumisel ei olnud kostjal võimalik töö eest tasuda, ei tulene seadusest. Pooled on sõlminud lepingu, kokku leppinud iga töö tegemise hinnas, hageja on kostjale esitanud arve. Kostjal oli võimalik hagejale lepingu ja esitatud arve alusel tasuda ainult teise töö eest.

§ 625

ning § 637 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1440 eurot (1200 eurot + käibemaks).

1. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja üldse teinud kolmandat tööd, s.t Veski Suusabaasi teeotsast linna poolse tee ääre rehitsemine (hind 500 eurot+ käibemaks). Kostja seadusliku esindaja Olev Ploompuu kohtuistungil antud selgituste kohaselt oli kolmas töö esimesed 600 meetrit ning see tähendas killustiku katmist mullaga. Hageja on tööde tegemist tõendanud tunnistaja A.P. ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt oli kolmas osa 200-300 meetrit. Hageja töötajad alustasid linna poolt, kostja töötajad suusabaasi poolt ning nad pidid kokku saama. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja tegi kolmanda töö lõpuni (lk 130 pöördel). Kostja tunnistaja T.K. ei teadnud, kes vaidlusaluse töö tegi. Poolte kirjavahetusest töö puuduste kohta on aru saada, et kostjal on hagejale etteheited seoses tööga, mille pikkus on 600 meetrit ning hind 500 eurot, s.t seoses kolmanda tööga (lk 20-21). Ülejäänud kirjavahetus ei täpsusta, millise töö kohta on pretensioonid esitatud. Seega ei ole tunnistaja A.P. ütlused kolmanda töö tegemise kohta vastuolus muude asjas esitatud tõenditega ning kohus loeb need usutavaks. Kuna kostja ei ole sellele tööle rohkem vastuväiteid esitanud, loeb kohus tõendatuks, et hageja on töövõtulepinguga kokku lepitud töö teinud ning tema nõue tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 600 eurot (500 eurot + käibemaks).
2. Esimese töö kohta on kostja esitanud vastuväite, et töö on tehtud puudustega. Seega tuleb kohtul analüüsida kolme asjaolu: 1) töövõtja tehtud töö vastavus lepingutingimustele; 2) kas töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest; 3) kas kostja sai kasutada õiguskaitsevahendeid. 7.

§ 641

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja seaduslik esindaja Triin Peips selgitas kohtuistungil, et tööde kokku leppimisel anti neile juhised ning kostja töödejuhataja näitas tervel objektil, mida on vaja teha. Tunnistaja T.S. ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja töötajad pidi riisuma kalded, kivid ja oksad välja korjama ja muru külvama (lk 130). Sama töö kirjeldus nähtub ka tunnistaja A.P. ütlustest, kelle ütluste kohaselt pidid nad muuhulgas tegema tasaseks teeperved ja likvideerima uhteorud. Kostja väitel oleks hageja pidanud töö tegemisel juhinduma maanteeameti nõuetest (esitatud e-toimiku kaudu, mahukuse tõttu välja trükkimata). Samas ei nähtu poolte seisukohtadest, et pooled oleksid selles kokku leppinud. Kuna maanteeameti juhend ei saa olla igas olukorras töö kvaliteedi aluseks ning hagejal ei olnud sõlmitud lepingut maanteeametiga, ei pidanud hageja maanteeameti juhendist lähtuma. Hageja võis lähtuda kostja esindaja poolt koha peal antud juhistest. Tunnistaja T.K.i ütlustega on tõendatud, et 15.07.2016 ülevaatusel oli mulla kõrgus ebaühtlane, välja olid riisumata kivid, puutükid ja mättad. Seega on maanteeameti järelevalvet teinud tunnistaja ütlustega tõendatud, et esimene töö ei vastanud poolte vahel kokku lepitud tingimustele. 4 8. Põhimõtteliselt vastutab töövõtja alati töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. Sellest reeglist on kolm erandit ning üheks neist on juht, kui tellija ei teata puudustest mõistliku aja jooksul.

§ 644

lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Hageja leidis, et puudustest teatamine 4 päeva pärast töö lõpetamist ei ole mõistlik aeg. Lisaks on hageja tuginenud sama paragrahvi lõikele 2, mille kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kohus asub seisukohale, et kui tööde tähtaeg oli 14.07.2016, on puudustest teatamine 18.07.2016 e-kirjaga mõistlik aeg. E-kirja päisest nähtub, et see on esmaspäev, seega teatas kostja puudusest teisel tööpäeval pärast töö lõpetamist. Kohus leiab, et kostja 18.07.2016 e-kirjas ei ole küll puuduseid piisavalt täpselt kirjeldatud, kuid kuna töövõtja tegutseb oma majandus- ja kutsealal ning on eelduslikult professionaal, on tööl esineva puuduse põhjuseks töövõtja raske hooletus ning kostja võib mittevastavusele tugineda

§ 645lg 1 p 1 alusel.

Kohtu arvates kohaldub

§ 645

lg 1 p 1 ka olukorras, kus tellija on küll teatanud puudusest mõistliku aja jooksul, kuid ei ole seda piisavalt täpselt kirjeldanud. See, kui tellija teeb midagi ebapiisavalt ei saa teda panna halvemasse olukorda kui see, et üldse puudustest ei teata. Seega vastutab hageja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 9. Kostja saaks kasutada õiguskaitsevahendeid. Kostja 18.07.2016 kirjast nähtub üksnes puuduste olemasolu, lepingu täitmisena töö parandamist on kostja nõudnud 02.08.2016 kirjas (lk 22). Tulenevalt

§-st 646 lg 6 peaks kostja nõudma töö parandamist mõistliku aja jooksul ning

§-st 646 lg 5 hagejal on õigus samuti tööd parandada mõistliku aja jooksul. Hageja on osundanud asjaolule, et kostja on hagejale andnud puuduste kõrvaldamiseks ainult ühe kalendripäeva. Kohus leiab, et olukorras, kus kostja on omapoolse õiguskaitsevahendi kasutamisega oodanud 2 nädalat, ei saa hagejale töö parandamiseks antud tähtaega pidada mõistlikuks. Lisaks on kostja vastuse kohaselt kostja ise kõrvaldanud puudused 04.08.2016 ning kohtumenetluses kostja enam puuduste kõrvaldamist ei nõua. Kostja teatas 12.01.2017, et kasutab õiguskaitsevahendina hinna alandamist ning on nõus tasuma 1. töö eest 30%, 2. töö eest kogu ulatuses ning 3. töö eest üldse mitte. See tähendab, et sisuliselt on kostja soovinud vähendada töövõtjale makstavat tasu (

§ 112koos §-ga 648).

Hinna alandamiseks tuleks kostjal välja tuua

§ 112

kohane arvutuskäik, lisaks ei saa hinda alandada ilma, et töövõtjal oli võimalus lepingutingimusele mittevastavus heastada. Kostja ei ole hagejale andnud mõistlikku tähtaega töö parandamiseks ning on omapoolsete töödega kõrvaldanud hagejal tööde parandamise võimaluse. Seega ei ole kostjal

§ 112

lg 5,

§ 646lg 5 järgi võimalik seda õiguskaitsevahendit kasutada.

Kostja ei ole välja toonud

§ 112lg 1 kohaseid väärtuseid.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja ei ole kasutanud kohaseid õiguskaitsevahendeid ning hagi tuleb ka esimese töö osas rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3840 eurot. 10. Hageja on esitanud viiviste väljamõistmise nõude. Hageja nõue muutus sissenõutavaks vastavalt poolte kokkuleppele 7 päeva jooksul alates tööde valmimise ajast. Hageja esitas kostjale arve 15.07.2016 (lk 18-20) ning see muutus sissenõutavaks alates 23.07.2016.

§ 113

lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised seadusjärgses määras alates 5 23.07.2016 kuni kohtuotsuse kuulutamiseni summas 250.74 eurot ning sealt edasi kuni põhivõla tasumiseni. 11. Hageja on esitanud võla sissenõudmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude

§ 127

lg 1 alusel 600 eurot.

§ 128

lg 3 järgi on otsene varaline kahju ka mõistlikud kulud hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 23.08.2016 arvega on tõendatud, et hagejal on tekkinud enne kohtumenetlust õigusabikulud 600 eurot seoses kostjalt hüvitise saamisega (lk 39). Nimetatud summa tuleb

§ 127lg 1, § 128 lg 3 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista.

1. Kohus jätab analüüsimata eelpool viitamata kirjavahetuse, kuna see on esitatud mitmekordselt või ei tõenda poolte väiteid. Hageja esitatud fotod jäävad analüüsimata, kuna tööde tegemise kohta on kohus kuulanud vande all ära tunnistajad.
2. Menetluskulud TsMS § 162 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 450 eurot ning õigusabikulud 2460 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks palub hageja välja mõista viivised. Õigusabikulud on 20,5 tunni eest 110 eurot/tund ning sõidukulu 4 tunni eest 50 eurot/tund. Viimase hulgas on ka kütusekulu. Kostja leiab, et põhjendatud kulu oleks 10-15 töötundi hinnaga 60 eurot/tund. Kohus leiab, et riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna sama isik andis hagejale õigusabi juba enne kohtumenetlust, ei ole põhjendatud konsultatsioonid enne hagiavalduse esitamist. TsMS §-d 174 ja 175 ning § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (vt Riigikohtu 03.06.2013 määrus nr 3-2-1-65-13, p 17), seega jääb kõrvale sõidukulu 4 tunni eest. Ülejäänud osas peab kohus asja keerukust arvestades põhjendatud õigusabile kulunud ajaks 14 tundi. Riigikohus on võtnud korduvalt seisukoha, et tunnihind 110 eurot/tund on mõistlik. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1990 eurot (450 + 14 x 110). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 6