KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- mail 2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-16-19010 Tsiviilasi Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu tagasiulatuva väljamõistmiseks 2115.- eurot Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik elatise Hageja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja: Xxxx (isikukood xxxx , elukoht xxxx ) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Anneliis Räpo (Advokaadibüroo Bright Law OÜ, registrikood 12240956, asukoht Roosikrantsi 11, 10119 Tallinn) Kostja: Xxxx (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Aleksandra Bolšakova (Stabimer Õigusbüroo OÜ, registrikood 11811374, asukoht Tulika 19, 10613 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 28.03.3017 RESOLUTSIOON
- Jätta rahuldamata Xxxx(Xxxx) hagi Xxxx(Xxxx) vastu tagasiulatuva elatise ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta Xxxx menetluskulud tema enda kanda ja Xxxx menetluskulud Xxxx kanda.
- Välja mõista xxxx tema isa xxxx kaudu Xxxx kasuks 660.- eurot tema menetluskulude katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- xxxx ja Xxxxa bielust sündis 19.02.2003.a. tütar Xxxx.
- xxxx ja Xxxx abielu lahutati 20.10.2014.a. Xxxx jäi pärast vanemate abielu lahutamist elama emaga.
- 13.02.2015.a. – 04.06.2016.a. elas Xxxx oma isa juures Soomes. Koolivaheaegadel külastas ta ka ema Eestis, kuid Xxxx oma tütre ülalpidamisest ajal, mil laps elas isa juures, osa ei võtnud.
- Alates 04.06.2016.a. elab Xxxx Eestis oma ema juures.
- 28.07.2016.a. esitas Xxxx oma seadusliku esindaja Xxxx kaudu kohtusse hagi xxxx vastu elatise väljamõistmiseks ja Harju Maakohtu otsusega
- novembrist 2016.a. mõisteti xxxx välja elatis Xxxx kasuks 215.- eurot kuus alates 04.06.2016.a. kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalka (t/l 59-60). Hageja nõue ja selle põhjendused.
- 19.12.2016.a. kohtusse esitatud hagiavalduses palub Xxxx oma seadusliku esindaja xxxx kaudu välja mõista xxxx tagasiulatuva elatise ehk kahju hüvitise summas 2440.eurot ja viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Hagetav elatis on elatusraha perioodi 03.06.2015.a. kuni 03.06.2016.a. eest ning on välja arvestatud hagetaval perioodil kehtinud miinimumelatise alusel.
- Hageja leiab, et temal kui elatist saama õigustatud isikul, on õigus nõuda kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist, kuid kuna tsiviilasjas 2-16-11488 on elatis xxxx välja mõistetud Xxxx kasuks alates 04.06.2016.a., ehk siis päevast mil Xxxx Eestisse ema juurde elama tagasi tuli, on nüüd hagejal õigus nõuda elatist xxxx tagasiulatuvalt ühe aasta eest alates päevast kui nimetatud kohtuasjas xxxx elatis välja mõisteti.
- Hageja väidetel ei oma käesoleval juhul tähendust asjaolu, et Xxxx elab alates 04.06.2016.a. ema juures, sest sel põhjusel tagasiulatuva elatise välja mõistmata jätmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna lapsed vahetavadki ju elukohti. Lk 2
(6)- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja Xxxx sünnitunnistuse, Xxxx ja xxxx notariaalse kinnituse Xxxx isa juurde Soome Vabariiki elama asumise kohta, väljavõtte Soome Vabariigi rahvastikuregistrist Xxxx Soome kolimise kohta, xxxx maksekäsu kiirmenetluses 22.09.2016.a. esitatud vastuväite, Anneliis Räpo e-kirja kohtule ja vastaspoolele 8.detsembrist 2016.a. tsiviilasjas 2-16-11488, Soome lastekaitseinspektori ettepaneku xxxx , millega Xxxx taotles Xxxx täielikku hooldusõigust endale 23.11.2015.a. ja 30.09.2015.a. koos lepingu tekstidega, Xxxxvastuse lastekaitsetöötajale 01.11.2015.a., xxxx poolt 16.05.2015.a. kirjutatud artikli xxxxst, Placet Group OÜ tõendi xxxx kohustuste puudumise kohta nimetatud äriühingu ees, Tallinki reisikinnitused, maksekorraldused arvete tasumise kohta, Tallinna Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas 115-3280 kohtumääruse ja samas asjas tehtud Harju Maakohtu kohtuotsuse. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata.
- Kostja vastuväidete kohaselt ei saa hageja ka teoreetiliselt kostjalt elatist nõuda alates 04.06.2015.a. ehk siis tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne lapse Eestisse kolimist, vaid ikka ainult ühe aasta eest enne oma hagi kohtusse esitamist, seega alates 19.12.2015.a., kui nõude esitamiseks oleksid alused. Seega ei saaks hageja elatist igal juhul rohkem nõuda kui 1179,15 €, mis on välja arvutatud miinimumpalgast.
- Vaatamata eelpool märgitule ei kuulu aga hagi kostja arvates rahuldamisele ka nimetatud ulatuses, sest vanemad leppisid enne lapse Soome kolimist kokku, et Xxxx xxxxle ülalpidamiseks elatist ei maksa, sest ka Xxxx ei olnud enne lapse Soome kolimist xxxxle lapse ülalpidamiseks elatist maksnud. Pealegi käis laps koolivaheaegadel Soomest Eestis ema juures ja sel ajal pidas Xxxx ka last Eestis üleval. 2015.a. suvel tuli Xxxx Eestisse
- juunil ja Soome tagasi sõitis
- või
- juulil.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: 09.11.2016.a. tsiviilasjas 2-16-11488 tehtud kohtuotsuse, Xxxx pangakonto väljavõtted, perearsti tõendi Xxxx ajutise töövõimetuse kohta, Sotsiaalkindlustusameti otsuse Xxxx osalise töövõime tuvastamise kohta, Xxxx ja xxxx abielulahutuse tõendi ning Xxxx ja Xxxx laevapiletite koopiad. Kohtuotsuse põhjendused.
- Pooled ei vaidle selle üle, et: - Xxxx on xxxx ja Xxxx tütar; - Xxxx jäi pärast vanemate abielu lahutamist 20.10.2014.a. elama koos emaga; 13.02.2015.a. – 04.06.2016.a. elas koolivaheaegadel Eestis; Xxxx isa juures Soomes, kuid külastas ema - alates 04.06.2016.a. elab Xxxx taas Eestis ema juures; Lk 3
(6)- Harju Maakohtu otsusega
- novembrist 2016.a. mõisteti xxxx välja elatis Xxxx kasuks 215.- eurot kuus alates 04.06.2016.a. kuni hageja täiselaiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalka.
- Tulenevalt asjaolust, et Xxxx nõuab esitatud hagis oma isa xxxx kaudu elatise väljamõistmist tema emalt xxxx tagasiulatuvalt ehk perioodi 03.06.2015.a. kuni 03.06.2016.a eest, reguleerib käesolevat olukorda PKS § 108, mis sätestab õigustatud isiku õiguse nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise korral kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Tulenevalt osundatud seadusesättest oleks xxxx õigus nõuda kohustatud isikult elatise tagasiulatuvat väljamõistmist alates 19.12.2015.a., sest hagi esitati kohtule 19.12.2016.a., mitte aga ühe aasta eest enne xxxx elatise väljamõistmist Harju Maakohtu 09.11.2016.a. kohtuotsusega tsiviilasjas 2-16-
- Kohus on aga seisukohal, et Xxxx hagi, mille Xxxx esitas kohtule Xxxx vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et PKS § 120 lg 4 järgi saab lapse nimel teise vanema vastu esitada elatisehagi üksnes vanem, kes last kasvatab. Käesoleval juhul on last kasvatavaks vanemaks alates 04.06.2016.a. Xxxx, mille üle vaidlus puudub. Kuna Xxxx ei esitanud oma isa xxxx kaudu Xxxx vastu hagi ajal, mil Xxxx last kasvatas, on ta käesolevaks ajaks minetanud oma õiguse xxxx ehk last kasvatavalt vanemalt elatist nõuda. Kohtu hinnangul oleks just xxxx ehk käesoleval ajal hagejat kasvatavalt vanemalt elatise väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega, mitte see, kui elatis jäetakse xxxx välja mõistmata, nagu leidis Xxxx. Hagejal oleks olnud õigus esitada oma isa xxxx kaudu elatisehagi Xxxx vastu ajal, mil laps elas isa juures ja isa pidas last üleval ning tingimusel, et ema vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust ei täitnud, kuid mitte käesoleval ajal kui laps elab juba peaaegu aasta ema juures. Kohus on seisukohal, et Xxxx üritab käesoleva hagi esitamisega saavutada talle endale kahju hüvitamist, mitte hagejale elatise väljamõistmist. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 sätestatust jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud xxxx maksekäsu kiirmenetluses 22.09.2016.a. esitatud vastuväite, Anneliis Räpo e-kirja kohtule ja vastaspoolele 8.detsembrist 2016.a. tsiviilasjas 216-11488, Soome lastekaitseinspektori ettepaneku xxxx , millega Xxxx taotles Xxxx täielikku hooldusõigust endale 23.11.2015.a. ja 30.09.2015.a. koos lepingu tekstidega, Xxxx vastuse lastekaitsetöötajale 01.11.2015.a., xxxx poolt 16.05.2015.a. kirjutatud artikli xxxx , Placet Group OÜ tõendi xxxx kohustuste puudumise kohta nimetatud äriühingu ees ja Tallinna Ringkonnakohtu määruse kriminaalasjas 1-15-3280 kohtumääruse ning samas asjas tehtud Harju Maakohtu kohtuotsuse, sest nimetatud tõendid ei ole asjakohased hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamisel. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb kulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei Lk 4
(6)taotle. Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja kostja menetluskulud samuti hageja kanda. TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab kulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks kulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kostja esitas 27.03.2017.a. menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks õigusabikulud 480.- eurot koos käibemaksuga 4 tunni eest ning kohtuistungil avaldatu kohaselt palus kostja esindaja menetluskulude väljamõistmisel arvestada lisaks 0,5 tundi kohtuistungi ettevalmistamise eest ja 1 tund istungil osalemise eest. Kostjale osutati õigusabi Stabimer Õigusbüroo OÜ kaudu Aleksandra Bolšakova poolt kokku 5,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 100.- €/h. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane ega saa muudel põhjustel käibemaksu tagasi arvestada. Kohus väljastas kostja menetluskulude nimekirja hagejale ja andis talle võimaluse esitada selle osas oma seisukoht. Hageja oma seisukohta kostja menetluskulude suuruse osas kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et kostja menetluskulud summas 550.- eurot + käibemaks 20% 5,5 tunni kostja esindamise eest on põhjendatud ja kuuluvad kohtuotsusega hagejalt väljamõistmisele. Kohtu hinnangul on 5,5 tunni ulatuses õigusabi osutamine kostjale mõistlik ja põhjendatud ning ka tunni hind 100.- eurot tunnis + käibemaks on põhjendatud hind õigusabi osutamisel mitteadvokaadist esindaja poolt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tema menetluskulude katteks 660.- eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate kulude suurust saab vaidlustada selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200,00 eurot. Tsiviilasja hinna määramine. 18. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2115.- eurot (9 x 235). /allkirjastatud digitaalselt/ Lk 5
(6)Piret Randmaa Lk 6
(6)