KOHTUOTSUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse teatavakstegemine 29. jaanuar 2016, Tallinn Haldusasja number 3-15-1455 Haldusasi AS-i CF&S Estonia kaebus Maksu- ja Tolliameti 11

§ 180, 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosaliste poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS

1. AS CF&S Estonia esitas enda nimel ja OÜ Argore eest tollideklaratsioonid nr 13EE1210EE91146577 (14/05/2013) ja 13EE1210EE91604542 (03/07/2013), deklareerides vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile Taiwani päritolu kinnitusvahendid kaubakoodidega 7318 15 59 98, 7318 14 99 98 ja 7318 12 90
2. Kauba saatjaks oli tollideklaratsioonidel märgitud Taiwani äriühing Jun Fasteners Industry Ltd.
3. Maksu- ja Tolliamet tegi
4. mail 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029390-7, millega kohustas OÜd Argore ning AS-i CF&S Estonia solidaarselt tasuma 30 831,50 eurot lõplikku dumpinguvastast tollimaksu ja 6 166,30 eurot käibemaksu. Maksuotsuses on asutud seisukohale, et eelnimetatud tollideklaratsioonide esemeks olevate kinnitusvahendite päritoluriigiks ei olnud Taiwan, vaid Hiina Rahvavabariik, mistõttu kuuluvad need Nõukogu määruse (EÜ) nr 91/2009 artikli 1 lõike 1 kohaselt maksustamisele lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga, mille suuruse võrra suureneb deklaratsioonides märgituga võrreldes ka kaupade käibemaksuga maksustatav väärtus ning importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu summa.
5. Maksuotsuses leitakse, et OÜ Argore ega AS CF&S Estonia ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et imporditud kinnitusdetailid oleks valmistatud Taiwanis, ent samas on Euroopa Pettusevastane Amet (edaspidi OLAF) koostöös Taiwani ametivõimudega läbi viidud juurdluse, mille tulemused on kajastatud lõpparuandes nr OF/2011/0978/B1 ja selle lisades, millest nähtub, et konteinerites FCIU3002326 ja IMTU3014684 Eestisse toimetatud kinnitusdetailid imporditi esmalt Hiinast Taiwani selliselt, et Hiinast eksportijaks oli Xiamen M&Y Trading Co LTD ja Taiwani importijaks TR Logistics Co LTD, kes need omakorda eksportis. Maksuotsuses tuuakse ära järgmised põhilised asjaolud, millele OLAF-i järeldus tugineb: kinnitusdetailide kogused, mis saabusid Hiinast Taiwani tollideklaratsiooniga BE02KO583560 30.04.2013 alusel konteineris BMOU2749941 ja tollideklaratsiooniga BE02KG473594 25.03.2013 konteineris TCKU2794554 (vastavalt 1631 ja 935 karpi) ühtivad Eesti tollideklaratsioonidele nr 13EE1210EE91604542 03/07/2013 ja 13EE1210EE91146577 14/05/2013 lisatud dokumentidel nähtuvate kogustega; Taiwani tolliameti teatel ei ole neil andmeid selle kohta, et Jun Fasteners Industry Ltd oleks eksportinud konteinereid IMTU3014684 ja FCIU3002326, kuigi sel ettevõttel on õigus kaupade importi ja eksporti teostada; Taiwani ametivõimude kinnitusel on kaupadega Euroopa Liitu importimisel kaasas olnud Taiwani Tekstiili Föderatsiooni poolt väljastatud päritolusertifikaadid küll ehtsad, ent nende väljastamisel ei ole kauba tegelikku päritolu kontrollitud; Taiwani äriühingult TR Logistics Co Ltd. saadud teabe kohaselt käitab ta tolliladu, kus ei toimu saabunud kaupade töötlemist.
7. septembril 2015 tegi Maksu- ja Tolliamet otsuse nr 8-3/005449, millega määras OÜ-le Argore 1047,47 euro suuruse intressi
8. mai 2015 maksuotsusega nr 12.2-3/029390-7 määratud maksusumma tähtaegselt tasumata jätmise eest. KAEBAJATE NÕUDED JA PÕHJENDUSED
9. AS CF&S Estonia ning OÜ Argore esitasid vastavalt
10. ja
11. juunil 2015 Tallinna Halduskohtule kaebused, milles taotlevad Maksu- ja Tolliameti
12. mai 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029390-7 tühistamist. OÜ Argore esitas
13. oktoobril 2015 täiendavalt kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti
14. septembri 2015 otsuse nr 8-3/005449 tühistamist intressi määramise osas. Kõik eelnimetatud kaebused on liidetud ühte menetlusse.
15. Esiteks on kaebajad seisukohal, et maksuotsus on põhjendamata ning selles viidatud OLAF'i aruanded ei saa olla tõendiks maksukohustuse aluseks olevate asjaolude kohta ilma, et maksuhaldur nende aruannete koostamise aluseks olnud tõendeid vahetult hinnanud oleks. Kaebajad leiavad, et kuivõrd maksuhaldur pole võimaldanud kaebajatel OLAF'i aruannete aluseks olevate dokumentidega tutvuda, pole neile tagatud ka nõuetekohaselt ärakuulamisõigust. Kaebajad on seisukohal, et maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg 1 kohaselt ei ole antud asjas tõendamiskoormus maksukohustuslastele üle läinud, kuivõrd see eeldaks nõuetekohaselt põhjendatud maksuotsuse olemasolu. Kaebajad toovad seejuures välja, et nad on menetluse käigus kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt täitnud ning esitanud maksustamise aluseks olevate asjaolude kohta kõik võimalikud tõendid.
16. Kaebajad leiavad, et OLAFi järeldused ei ole käsitatavad algsete tõenditena, millele maksuhaldur saaks maksuotsust tehes tugineda. Siinkohal toovad kaebajad ka välja, et kui OLAFi aruanne sisaldab vaid märkust, et on saadud mingi teave ning pole täpsustatud ega esitatud tõendeid selle kohta, kust, kellelt ja kuidas see teave saadi, tuleb seda pidada igal juhul paljasõnaliseks ja tõendamata väiteks. Kaebajad peavad asjakohatuks viidet kohtuasjas 3-13-100 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsusele ning leiavad, et käesolevas asjas ei ole kauba teekond seostatud ning seega on paljasõnalised väited, et kaup on tulnud Hiina RV-st. Ka leiavad kaebajad, et Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas nr C-153/94 ei saa järeldada, et kui OLAF on mingi asjaolu tuvastanud, peab liikmesriigi toll sellest kui tuvastatud ja tõendatud asjaolust maksustamisel lähtuma.
17. Teiseks leiavad kaebajad, et OLAF'i aruannetes võetud seisukohad ei puuduta vaidlusaluse maksuotsuse esemeks olevaid kaupu. Kaebajad leiavad, et OLAF-i uurimise tulemusi ei saa laiendada saadetistele ja asjaoludele, mida uurimine ei hõlmanud. Kaebajad märgivad ka, et pole ühtki tõendit, mille pinnalt saaks järeldada, et vaidlusaluse imporditud kaubaga kaasas olnud päritolusertifikaat oleks olnud võltsitud. Samuti leiavad kaebajad, et maksuotsuses viidatud Taiwani tolliteenistuse andmed TR Logistics Co Ltd kohta ei ole kuidagi puutumuses vaidlusaluse kaubaga, kusjuures tegelikult ei nähtu kusagilt, milliseid kaupu Taiwani ametivõimud tegelikult kontrollisid. OÜ Argore selgitab selles osas, et tõendamata on väited Jun Fasteners Industry Ltd ja TR Logistics Co Ltd seotuse kohta ning ainuüksi kaubakoodi ja koguse samasus ei saa kinnitada, et tegemist on sama kaubaga ja ka konteineri numbrist ei saa teha järeldust, et tegemist oleks sama kaubaga, sest sama konteineriga veetakse erinevatel aegadel erinevat kaupa. Selles osas toob kaebaja ka välja, et OLAFi aruannetes viidatakse küll 143 Hiina Rahvavabariigist pärineva konteineri osas äriühingule Jun Fasteners Industy Co Ltd, ent samas nähtub, et need konteinerid imporditi teistesse EL liikmesriikidesse, mitte Eestisse, kusjuures OLAF uuris ettevõtet Jun Fasteners Industry Co Ltd enne kaebaja poolt käesolevas asjas vaidluse all olnud kaupade importimist. Kaebaja toob ka välja, et TR Logistics Co Ltd-lt kauba ostjaks oli Equity Logistics, ent kuidagi ei nähtu, et kaup oleks liikunud Jun Fasteners Ltd-le ja seal OÜ-le Argore. OÜ CF&S Estonia märgib selles osas veel, et see, et OLAF-i materjalide kohaselt puuduvad Taiwani ametkonna andmebaasis andmed Jun Fasteners Industry Ltd impordi- ja eksporditehingute kohta tuleneb Taiwani aruandluse ja andmete säilitamise eripärast, mitte ei kinnita Jun Fasteners Industry Ltd osas impordi- ja eksporditehingute puudumist.
18. Mis puudutab maksuotsuses viidatud OLAF'i lõpparuande lisaks 6 olevale Taiwani uurimisosakonna
19. novembri 2014 kirjale väidetavalt lisatud tabelit, siis märgivad kaebajad, et sellest tabelist ei nähtu üldse, kes selle koostas ega et see tõesti kuulub Taiwani uurimisosakonna kirja juurde, mistõttu pole väide, et tegemist on Taiwani Uurimisosakonnalt saadud teabega, usaldusväärne. AS CF&S Estonia toob ka välja, et isegi kui eeldada, et OLAF on uurimise käigus teatud kaubapartiide osas tuvastatud nende Hiina Rahvavabariigi päritolu ja eksportimise TR Logistics Co Ltd poolt, ei saaks sellist järeldust automaatselt laiendada kõikideile TR Logistics Co Ltd käideldud kaubapartiidele ja väita täiendavaid tõendeid kogumata, et ka need pärinesid Hiina RV-st. Samuti leiab AS CF&S, et kaupade Taiwani väidetava importimise ja Taiwanist eksportimise vahelist ajavahet arvestades ei saa ka kuidagi võimatuks pidada, et kaupu ei töödeldud ÜTS artikli 24 mõistes.
20. Kolmandaks on kaebajad seisukohal, et nad on tegutsenud heas usus ning mitte ükski asjaolu ei pidanud neis tekitama kahtlust, et kaubad ei pruugi olla Taiwani päritolu. OÜ Argore leiab selles osas, et ta soetas kaubad Taiwani äriühingult ning kaubaga oli kaasas selle Taiwani päritolu kinnitav sertifikaat, Jun Fasteners Industry Ltd on toimiv äriühing, kelle kohta on kättesaadav informatsioon internetis, kes ekspordib Taiwani päritolu kaupa ning kellel on OLAFi kogutud teabe kohaselt õigus teostada importi ja eksporti. OÜ Argore heidab ka ette, et ei maksuhaldur ega OLAF ei ole võtnud seletusi Jun Fasteners Industry Ltd-lt ega ka kaebaja kaupa vedanud E&E Transport INT ́l Co Ltd-lt. AS CF&S Estonia selgitab täiendavalt, et teoreetiliselt oleks kaebajad saanud nõuda kaupade kohta täiendavaid dokumente, ent nende ehtsust ei oleks kaebajad sellegipoolest kontrollida saanud. Ka peab AS CF&S Estonia ebamõistlikuks maksuhalduri seisukohta, justkui tuleks Hiina Rahvavabariigi naabrusest pärinevate riikide puhul alati eeldada, et kaubad on Hiina RV päritolu.
21. Neljandaks leiavad kaebajad, et antud juhul oli tegemist tolli veaga, mida kaebajatel ei olnud võimalik avastada ning seetõttu kuulub kohaldamisele ÜTS art 220 lg 2 punkt b, mis välistab antud juhul järelarvestuskande tegemise. OÜ Argore selgitab selles osas, et kuna saatja Jun Fastners Industry Ltd esimene saadetis deklaratsiooniga 13EE1210EE91146577 läbis tõrgeteta ja mistahes MTA poolsete märkusteta ka tollikontrolli, ei olnud kaebajatel alust kauba päritolus kahelda. AS CF&S märgib aga, et kuigi Taiwani Tekstiili Föderatsioon ei pea rakendama ÜTS-i mittesooduspäritolu regulatsiooni, annab ta siiski oma pädevuse piires välja tähtsust tollimaksu arvestamisel arvesse võetavaid sertifikaate ning mittetõeseks osutunud sertifikaadi väljastamine ongi seetõttu tolliveaks.
22. Viimaks leiab AS CF&S, et maksuhaldur oleks pidanud tema osas kaaluma ka võimalust maksuotsust maksukorralduse seaduse § 114 lg 3 alusel mitte teha, kuna selline maksuotsus on tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest tal ei olnud ega saanudki olla mistahes andmeid, mis oleksid kauba päritolu kahtluse alla seadnud.
23. OÜ Argore vaidlustab Maksu- ja Tolliameti
24. septembri 2015 otsuse nr 8-3/005449 argumendil, et sellega määratud intressikohustus on sõltuvuses eelnimetatud maksuotsusega kindlaks määratud maksukohustusest.
25. Pärast asjas toimunud kohtuistungit, täpsemalt
26. jaanuaril 2016 esitas AS CF&S Estonia taotluse asja arutamise uuendamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 130 alusel seoses talle teatavaks saanud asjaoluga, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organ on

1. jaanuaril 2016 teinud lahendi, milles leidis, et Euroopa Liidu regulatsioon, millega kehtestati dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit terasest kinnitusvahenditele, on Euroopa Liit rikkunud rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid kohustusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Maksu- ja Tolliamet peab kaebusi põhjendamatuteks ning taotleb nende rahuldamata jätmist. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad ei ole MKS § 150 lg 1 kohaselt tõendanud, et maksusumma määrati valesti ega esitanud tõendeid mis lükkaksid ümber maksuotsuses toodud põhjendatud järeldused kauba Hiina Rahvavabariigi päritolu kohta.
3. Vastustaja leiab, et kõik kaebajate maksustamise seisukohast olulised dokumendid on kaebajatele edastatud ning ärakuulamisõiguse rikkumise väited seega asjakohatud. Samas on vastustaja seisukohal, et OLAFi aruannete täismahus kaebajatele edastamine ei olnud vajalik ega lubatav osas, mis puudutas teiste isikute maksusaladust ega puudutanud kaebajaid.
4. Vastustaja selgitab, et järeldus, et konkreetsed kaubad pärinesid Hiina RV-st, ei põhine sellel, et mingisugused muud kaubad pärinesid sealt, vaid see järeldus põhineb konkreetselt raportites toodud infol ja raportite lisaks olevatel tõenditel. Vastustaja hinnangul pole alust kahelda Taiwani ametiasutuste aruandluses.
5. Vastustaja on seisukohal, et OLAF on pädev organisatsioon kolmandates riikides andmete kogumiseks, samas kui Maksu- ja Tolliametil sellist pädevust ei ole, mistõttu peab vastustaja võimalikuks OLAFi poolt kogutud tõendeid käsitleda siseriiklikus maksu- ehk haldusmenetluses samaväärselt MTA enda poolt kogutud tõenditega. Selle seisukoha kinnituseks viitab vastustaja nõukogu määruse (EÜ) nr 515/97 artiklitele 12, 20 ja 21 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2013 artiklile 3 ja artikli 11 lõigetele 2 ja
6. Vastustaja hinnangul on OLAFi raportites tehtud järeldused võimalik kahtluse alla seada üksnes siis, kui asjas oleksid olemas mingid muud tõendid, mis viitaksid raportites toodud andmete ebaõigsusele, ent vaidlusalusel juhul kaebajad ühtegi sellist tõendit esitanud ei ole. Vastustaja leiab, et kuivõrd üheselt on tõendatud kauba lähetamine Hiina Rahvavabariigist ja selle seos Eestisse jõudnud kaubaga, liigub tõendamiskoormus isikule, kes soovib OLAFi poolt tuvastatud kauba päritolu vaidluse alla seada. Siinkohal viitab vastustaja nõukogu määruse (EÜ) nr 71/97 preambula punktile 15 ja art 2 lõikele 2 ning Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Faroe Seafood.
7. Vastustaja leiab, viidates Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas Pascoal & Filhos, et kaebajate heausksus ei vabasta neid maksude maksmise kohustusest. Samuti leiab vastustaja, et kaebajad oleks impordivaldkonnas kogenutena pidanud teadma, et sarnastele toodetele on kehtestatud dumpinguvastased meetmed ning seetõttu olema eriti ettevaatlik sellise kaubaga seonduvalt.
8. Vastustaja hinnangul on vaidlusalusel juhul välistatud ühenduse tolliseadustiku art 220 lg 2 punkti b kohaldamine, samuti ei saa AS CF&S suhtes kohaldada ja MKS § 114 lõiget
9. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10. Hinnanud poolte väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leian, et OÜ Argore ning AS-i CF&S Estonia kaebused ei ole põhjendatud ning tulevad rahuldamata jätta. On tõsi, et maksuotsuse tegemise aluseks olevate dokumentide pinnalt ei saa tõsikindlalt väita, et vaidlusalused tooted on pärit Hiina Rahvavabariigist. Samas tuleb silmas pidada seda, et Eesti maksuhalduril ning tegelikult ka OLAF'il ei olegi praktiliselt võimalik kauba päritolu kinnitavaid otseseid tõendeid leida. Isegi OLAF saab kolmandates riikides teavet koguda koostöös kolmandate riikide ametivõimudega, ilma et tal oleks mingit õiguslikku sunnijõudu teabe nõudmiseks. Teiseks tuleb tähele panna, et Euroopa Liitu kolmandatest riikidest kaupade importimisel lasub deklareeritud andmete õigsuse eest vastutus tollideklaratsiooni esitajal ja isikul, kelle eest deklaratsioon esitatakse. Eelmärgitut silmas pidades leian, et kui maksuhaldur on usaldusväärsetest allikatest saadud teabele tuginedes veenvalt põhjendanud seisukohta, et kaup ei pärine tollideklaratsioonil märgitud riigist, vaid mõnest sellisest riigist, mille päritolu tingib importimisel suurema maksukoormuse, tuleb kauba importijal või deklarandil esitada täiendavad tõendid kauba päritolu kohta. Kauba importija võimalused nõuda kauba müüjalt täiendavaid tõendeid kauba päritolu kohta või kaitsta end lepingulistes suhetes müüja poolt kauba päritolu kohta valeandmete esitamisega kaasnevate täiendavate kulude vastu, on suuremad kui Eesti maksuhalduri või OLAF-i võimalused tagantjärgi leida otseseid tõendeid konkreetse kauba päritolu ja liikumise kohta.
11. Poolte vahel ei olnud kuni kohtuistungil asja sisulise arutamise lõppemiseni vaidlust selles, et kombineeritud nomenklatuuris kaubakoodide 7318 15 59 98, 7318 14 99 98 ja 7318 12 90 99 järgi klassifitseeritavad kaubad, mis olid vastavalt tollideklaratsioonide 13EE1210EE91146577 ja 13EE1210EE91604542 esemeks, kuuluvad Nõukogu määruse (EÜ) nr 91/2009 kohaselt Euroopa Liitu importimisel maksustamisele lõpliku dumpinguvastase tollimaksuga, kui need on pärit Hiina Rahvavabariigist. AS-i CF&S Estonia
12. jaanuari 2016 avaldusest asja arutamise uuendamiseks võib mõista soovi sellise lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise õiguspärasus kahtluse alla seada. Leian, et selleks pole põhjust ning samuti pole vajalik asja arutamise uuendamine. Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise organi
13. detsembri 2010 raportis (Panel Report 1 ) ning vastava apellatsiooniorgani
14. jaanuari 2016 raportis (Apellate Body Report2) on tõepoolest leitud, et Euroopa Liidu tegevus Hiina Rahvavabariigi kinnitusvahendite suhtes dumpinguvastaste meetmete kohaldamisel ei ole teatud osas kooskõlas rahvusvahelist kaubandust reguleerivate kokkulepetega ning vastava regulatsiooni Hiina Rahvavabariiki kahjustava iseloomu tõttu on eelnimetatud organid teinud Euroopa Liidule ettepaneku see regulatsioon rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlla viia. Maailma Kaubandusorganisatsiooni eelnimetatud organite arvamused ja ettepanekud ei muuda aga Euroopa Liidu õigusakte kehtetuks ning kaebaja ei saa neile tuginedes nõuda asjassepuutuva nõukogu määruse kohaldamata jätmist.
15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. mai 1999 määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (edaspidi EL määrus nr 1073/1999) art 9 lõikes 2 sätestatakse, et OLAF’i juurdluse aruandeid tunnustatakse riigi inspektorite koostatud haldusaruannetega samal viisil ja samadel tingimustel ning neid on lubatud kasutada tõenditena selle liikmesriigi haldus- ja kohtumenetluses, kus nende kasutamine on vajalik. Nende kohta kehtivad samad hindamisreeglid kui riigi inspektorite koostatud haldusaruannete kohta ja nad on viimati nimetatutega võrdväärsed. Eesti õigus ei kasuta mõistet riigi inspektorite koostatud haldusaruanded, ning sellistena saavad kõne alla tulla mingisugused haldusorgani poolt koostatud dokumendid. Seetõttu saab OLAF’i aruannetesse ja selle tõendusjõudu suhtuda samamoodi, nagu siseriiklikul tasandil tuleks suhtuda haldusorgani poolt koostatud aruannetesse või haldusmenetluses kogutud tõendite analüüsi ning nende põhjal tehtud järeldusi kajastavatesse dokumentidesse. Kindlasti ei tulene eelnimetatud määrusest, et OLAF'i poolt 1 https://docs.wto.org/dol2fe/Pages/FE_Search/FE_S_S006.aspx?Query=(@Symbol=%20wt/ds397/r*%20not%2 0rw*)&Language=ENGLISH&Context=FomerScriptedSearch&languageUIChanged=true# 2 https://docs.wto.org/dol2fe/Pages/FE_Search/FE_S_S006.aspx?Query=(@Symbol=%20wt/ds397/ab/rw*%20n ot%20rw2*)&Language=ENGLISH&Context=FomerScriptedSearch&languageUIChanged=true# antud hinnangud või OLAF'i kogutud tõendite põhjal tehtud järeldused oleksid käsitatavad algsete tõenditena, mille õigsust ei saa, pea ega tohigi kontrollida. Vastupidi, maksuhaldur, soovides tugineda OLAF'i raportis võetud seisukohale, peab hindama, kas vastav seisukoht on loogiline ja veenev ning OLAF'i kogutud tõenditele tuginev. Kui see nii ei ole, ei saa maksuhaldur OLAF'i aruandes tehtud järeldustele tugineda.
17. OLAF'i aruannetes esitatu tõendusväärtuse küsimus on olnud vaidluse all mitmetes kohtuasjades. Haldusasjas nr 3-13-100 tehtud otsuses, mille peale esitatud kassatsioonkaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud, leidis Tallinna Ringkonnakohus, et nõukogu määruse 1073/1999 artikli 9 lõikest 2 tulenevalt on OLAF aruannetel tõenduslik jõud ning OLAF'i seisukohtade kahtluse alla seadmiseks peaks esinema selged viited, et tõendeid on kajastatud ebaõigesti või ebapiisavalt. Eelnimetatud asjas leidis ringkonnakohus ka, et OLAF'i seisukohad tuginesid lõppraportis viidatud tõenditele. Euroopa Kohus on OLAF'i aruannete küsimust käsitlenud kohtuasjas C-153/94: Faroe Seafood tehtud lahendis, kus leidis, et liikmesriigi toll võib maksustamisel lähtuda OLAF'i poolt võetud seisukohast, et kolmanda riigi poolt väljastatud sertifikaat ei ole kehtiv, isegi kui kolmanda riigi ametivõimud arvavad, et see on ühenduse õigusnormi kohaselt kehtiv. Need seisukohad kinnitavad, et OLAF'i aruannetel ei ole vääramatut tõendusväärtust ning liikmesriigi maksuhaldur saab neile aruannetele tugineda, kui seal võetud seisukohad on loogilised ja usutavad.
18. Kuivõrd OLAF'i poolt uurimise objektiks olevate asjaolude kohta teabe kogumise menetluskorda ei ole täpselt reguleeritud ning kuivõrd selline teabe kogumine saab reaalselt toimuda vaid riikidevahelise koostöö korras ja mitte sunnijõule tuginedes, siis ei saa siiski nõuda, ei kogu OLAF'i poolt kogutud ja aruannetes kajastatud teave oleks Eesti maksu- või kohtumenetluse seadustikes nimetatud tõendi vormis. Teisisõnu ei saa näiteks OLAF'i aruandes kajastatud mõne isiku seletusi tõendusteabena kõrvale jätta pelgalt seetõttu, et need pole vormistatud selliselt nagu maksukorralduse seadus (MKS) näeb ette kolmandalt isikult võetud seletuse vormistamise. Selles küsimuses pean korrigeerima mõnes varasemas sarnase vaidluse kohta tehtud kohtulahendis võetud seisukohta (nt. haldusasjas 3-14-51779 p. 24, (mis ei ole käesolevaks ajaks jõustunud)).
19. Pean põhjendamatuks kaebajate etteheiteid ärakuulamisõiguse rikkumise ning OLAF'i kogutud materjalidele vaid osalise juurdepääsu tagamise kohta. Maksuhaldur edastas menetluse käigus kaebajatele kõik sellised dokumendid ja tõendid, millel oli asja lahendamise seisukohast tähtsust. Maksuotsuses ei ole tuginetud ühelegi sellisele tõendile, mis maksuhalduril oleks olemas olnud, ent mille kohta poleks kaebajad saanud oma arvamust esitada. OLAF'i aruanded esitas maksuhaldur kaebajatele õigustatult osaliselt varjatud kujul, kuivõrd varjatud andmed ei puudutanud maksuotsuses käsitletud tehinguid ning olid seotud teiste isikutega. Kohtule on vastustaja esitanud needsamad dokumendid täielikul kujul ning nende võrdlemisel kaebajatele kätte saadavaks tehtutega, olen veendunud, et kaebajaid ei ole jäetud ilma võimalusest esitada oma seisukohti ühegi asjas tähtsust omava asjaolu kohta.
20. Leian, et vaidlustatud maksuotsuses on piisavalt põhjendatud seisukohta, et vaidlusalused kinnitusvahendid olid pärit Hiina Rahvavabariigist, mistõttu on vastupidise, see tähendab toodete Taiwani päritolu, täiendava tõendamise koormus MKS § 150 lg 1 kohaselt üle läinud kaebajatele. OLAF'i lõpparuande (MTA lisa 20)3 punktist 2.3.3.3 nähtuvalt saatis OLAF
21. augustil 2014 Taiwani Tolliuurimise osakonnale (edaspidi DOI) taotluse kontrollida Jun Fasteners Industry Ltd poolt eksporditud 2 konteinerit IMTU3014684 ja FCIU
22. Needsamad konteinerinumbrid kajastuvad ka vastavalt CF&S Estonia AS nimel OÜ Argore eest esitatud tollideklaratsioonidel 13EE1210EE91604542 (kd I, tl 9) ja 13EE1210EE91146577 (kd I, tl. 7). Eelviidatud lõpparuande punktidest 2.3.3.4 ja 2.3.3.5 nähtub, et
23. aasta septembris saatis OLAF samasugused päringud veel 9+13=22 konteineri kohta.
24. OLAF'i lõpparuande lisaks 6 on DOI
25. novembri 2014 kiri (MTA lisa 24), milles teatatakse, et edastatakse kolmes tabelandmikus impordi- ja ekspordiandmed 24 konteineri kohta. Samas teatatakse, et DOI on kindlaks teinud, et "kõik need kinnitusdetailid on deklareeritud kui Hiina päritolu kaubad ning need on Taiwani vabatsoonide kaudu ümberlaaditud". OLAF'i lõpparuande lisas 6, mis on tervikuna (MTA lisa 49) esitatud üksnes kohtule ja mille uurimise osas on menetlus
26. oktoobri 2015 määrusega (kd I, tl. 78) kinniseks kuulutatud, koosneb juba eelnimetatud DOI
27. novembri 2014 kirjast ning kolmest tabelist, mis on markeeritud vastavalt tähistega OLAF2014048, OLAF2014049 ja OLAF
28. Igas vastava tähistusega tabeli esimeses tulbas toodud numeratsiooni (tulba peakiri "No") algab numbrist
29. Eeltoodu põhjal ei ole alust kahelda selles, et nimetatud tabelid ongi DOI
30. novembri 2014 kirjas nimetatud kolm tabelandmikku. Eeltoodud tabelite tähistused on ära toodud ka DOI kirja alguses real "Ref.No.:". Seega on põhjendamatu kaebajate seisukoht, et DOI kirjast ei nähtu lisade olemasolu või et tabelitest ei nähtu nende kuulumine DOI kõnealuse kirja juurde. Tabeleid ja kirja sisu kõrvutades ei ole kahtlust selles, et tabelite näol on tegemist kirjas viidatud tabelandmikega (originaaltekstis spread-sheet).
31. DOI
32. novembri 2014 kirjale lisatud tähistusega OLAF2014052 tabeli esimeselt lehelt nähtub, et
33. aprillil 2013 ja
34. märtsil 2013 on esitatud kaks impordideklaratsiooni, mille esemeks oli vastavalt 1613 ja 935 pappkarpi4 kruvisid, mis kaalusid vastavalt 19 626,5 ja 12 694 kg ja mille importijaks oli TR Logistics Co Ldt. Tabeli selle lehe neljandast tulbast nähtub, et kaubad deklareeriti ladustamiseks vabatsoonis (tähis F1, selgitus tabeli teisel lehel). Samuti nähtub, et kauba päritoluriigiks oli mõlemal juhul Hiina Rahvavabariik (tähis CN). Sama tähistusega tabeli teiselt lehelt nähtub aga, et vastavalt
35. mail 2013 ja
36. märtsil 2013 on TR Logistics Co Ldt deklareerinud Singapuri (tähis SG) ekspordiks vastavalt 1613 ja 935 pappkarpi kruvisid, massiga vastavalt 19 626,5 ja 12 694 kg konteinerites numbritega IMTU3014684 ja FCIU
38. Vaidlust ei ole selles, et juba eelnevalt nimetatud konteineritega IMTU3014684 ja FCIU3002326 saabus Eestisse OÜ-le Argore lähetatud kaup. Kaebajate poolt esitatud tollideklaratsioonide lisadeks olevate veokirjade (Bill of lading) kohaselt lastiti Jun Fasteners Industry Ltd poolt AS-ile Argore lähetatud kaup konteineris FCIU3002326 Taiwani Kaohsiungi sadamast laevale NYK Virgo
39. märtsil 2013 (MTA lisa 43) ning konteineris IMTU3014684 samast sadamast laevale Ever Unific
40. mail 2013 (MTA lisa 44). 3 Siin ja edaspidi on sel moel viidatud Maksu- ja Tolliameti poolt AS-i CF&S Estonia kaebuse kohta
41. juulil 2015 esitatud kirjaliku seletuse lisadele (sisukord kd I tl. 66), mis on elektrooniliselt talletatud kohtute infosüsteemis ja on sellisena toimiku osaks, ent mida paberiraiskamise vältimiseks toimikusse välja trükitud ei ole. 4 MTA lisana 25 esitatud tabeli tõlkes on kauba ühikuna ilmselt ekslikult märgitud "Konteiner", originaalis kasutatakse lühendit CTN, mis tähistab logistikavaldkonnas tavaliselt kartongist või papist karpi (ingl. carton).
42. Avalikult kättesaadava teabe kohaselt 5 kulub konteinerlaeval mereteele Kaoshiungi ja Singapuri sadamate vahel enamasti 4-6 päeva. Seega kui konteiner IMTU3014684 deklareeriti
43. mail 2013 Taiwanist Singapuri, ei ole eluliselt usutav, et sellesama konteineriga oleks olnud võimalik juba mingi uus kaup
44. mail 2013 laadida Taiwanis Tallinna vedamiseks. Samamoodi on konteineriga FCIU3002326, mis deklareeriti DOI andmetel
45. märtsil 2013 ekspordiks Singapuri ja mis veokirja kohaselt oli Tallinna suundumiseks laeval NYK Virgo juba
46. märtsil
47. On ilmne, et vahepealsel ajal ei oleks need konteinerid jõudnud Taiwanist Singapuri ja tagasi. Seega on usutav, et TR Logistics Co Ltd poolt ekspordiks deklareeritud kaup on tegelikult kaebaja poolt Jun Fastenets Industry Ltd-lt soetatud kaup. Selle muudab veelgi usutavamaks tõsiasi, OLAF'il ei õnnestunud saada teavet selle kohta, et Jun Fasteners oleks neis konteinerites eksporti deklareerinud (kuigi tal selleks õigus oli). Kaebaja seisukoht, et selliste andmete puudumine võib olla tingitud üksnes Taiwani ametivõimude poolt andmete säilitamise eripärast, võib olla iseenesest õige, ent see ei lükka ümber eeltoodud järeldust selle kohta, et kõnealused kaks konteinerit koos oma sisuga alustasid oma teekonda Taiwanist TR Logistics Co Ltd ekspordideklaratsioonide alusel. Seda, miks on TR Logistics Co Ltd deklaratsioonil kajastanud ostjana Equity Logistics PTE Ltd nime, pole teada, ent see pole ka oluline. Kõige tõenäolisemalt on see tingitud soovist varjata kauba tegelikku sihtkohta.
48. On tõsi, et DOI
49. novembri 2014 kirjas kajastatud kauba ning kaebajate poolt Eesti tollideklaratsioonis deklareeritud kauba mass on erinev. Samas, asjaolu, et pakkeüksuste arv (vastavalt 1613 ja 935 karpi) ühtib, on märksa olulisem, kasvõi juba seetõttu, et loendada saab esemeid ühtmoodi, kaaluda aga erinevalt (kaalu täpsus, kaalumine koos pakendiga või ilma jne). Võrreldes DOI
50. novembri 2014 kirjale lisatud tabelis kajastatud Taiwani impordi- ja ekspordideklaratsioonides toodud kauba massiandmeid Eesti tollideklaratsiooni omadega, on erinevus konteineri IMTU3014684 puhul 19626,5-20186,5=-560 kg ning konteineri FCIU3002326 puhul 12694-13154=-
51. Arvestades, et Eesti tollideklaratsioonide kohaselt saabus kaup esimeses konteineris 28 alusel ning teises konteineris 23 alusel, on massivaheks vastavalt 560:28=460:23=20 kg, mis on üldteadaolevalt ka tavapärane ühe transpordialuse ligikaudne mass. Seega on täiesti võimalik, et ühel juhul on kauba massi arvestatud koos transpordialustega, teisel juhul ilma, mistõttu ei lükka see, et kauba mass on erinevates dokumentides erinev, ümber eelpoolviidatud põhjustel õigustatud järeldust, et tegemist oli sama kaubaga, mis pärines Hiina Rahvavabariigist.
52. Mis puudutab vaidlusaluse kauba Taiwanis ümbertöötlemise võimalust, siis Hiina Rahvavabariigist Taiwani kauba importimise ja Taiwanist eksportimise ajavahet arvestades oleks selline töötlemine põhimõtteliselt ehk mõeldav, ent samas pole mistahes tõendeid selle kohta, et seda tehtud oleks, küll aga veenab OLAF'i kogutud teave vastupidises. Nimelt nähtub OLAF'i lõpparuande
53. lisaks olevast lähetusaruandest THOR

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebajate kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, jäävad kõigi menetlusosaliste kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik