Hagiavalduse kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS 10.12.2015 kostja vastase nõude põhisummas 1048.59 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Tele2 Eesti AS ja kostja on sõlminud 19.12.2013, 09.05.2014 ja 11.05.2014 liitumislepingud ning 07.04.2014 järelmaksulepingu, kõik nr-ga XXX, millest tulenevalt on Tele2 Eesti AS esitanud kostjale osutatud teenuste eest arved, mida kostja ei ole tasunud kogusummas 1048.59 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates arvete maksetähtaegadele järgnevatest kalendripäevadest kuni hagiavalduse koostamise 2 kuupäevani 28.12.2016 seadusjärgses määras kokku summas 156.41 eurot. Peale selle palub hageja välja mõista TsMS § 367 alusel hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viivise kuni põhinõude täitmiseni
lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja on nimetatud arvete mittetasumisega
Teatisest nõude loovutamise kohta (tl 26) nähtuvalt on Tele2 Eesti AS loovutanud 10.12.2015 nõude kostja vastu põhisummas 1048.59 eurot koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid OÜ Aktiva Finants (hagejale).
Kohus on seisukohal, et hageja esitatud teenuste kasutamise tingimuste p-s 4.8. sisalduva sissenõudmiskulude hüvitamise kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimustega
tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kohus leiab, et hageja põhinõue tuleb jätta rahuldamata arvest nr 45125276 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulu osas (217.17 eurot) (tl 52-53). Tele2 Eesti AS-i hinnakirja kohaselt on võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks võlgnevuse suurusest ning võlgnevuse sissenõudmise miinimumtasu on 15 eurot. Tele2 Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8. kohaselt on klient kohustatud hüvitama Tele2 Eesi AS-i kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega, sh kulutused võlgnevuse 3 sissenõudmises osalevate Tele2 Eesti AS esindajana tegutsevate isikute teenuste eest. Üldtingimuste p 8.3., mis käsitleb lepingu ülesütlemist, viimase lause kohaselt on klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud.
lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.
lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suur kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et kokkulepe on võlgnevuse sissenõudmistasu osas tühine. Kohus märgib, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust näitlikustab alates 01.10.2015 kehtima hakanud
, mis reguleerib tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitamist.
lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Lepingu sõlmimise ajal need määrad küll ei kehtinud, kuid iseloomustavad seadusandja hinnangut mõistliku sissenõudmiskulu suurusele. Seetõttu on hageja põhinõue põhjendatud 831.42 euro (1048.59 – 217.17) ulatuses. Täiendavalt on hageja esindaja esitanud võla sissenõudmiskulusid 50 euro ulatuses seoses maksemeeldetuletuste saatmisega, võttes aluseks Julianus Inkasso OÜ sissenõudmiskulude hinnakirja. Hagiavaldusele on lisatud koopiad kolmest pärast lepingu ülesütlemist kostjale saadetud kirjast (tl 72-74). Arvestades, et
1132 lg 2 p-st 3 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel esimese meeldetuletuskirja eest kuni 25 eurot ning kummagi järgneva kirja eest kuni 5 eurot, siis on sissenõudmiskulude hüvitise nõue põhjendatud 35 euro ulatuses. 6. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt
lg p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt
lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Arvestades, et põhinõue kuulub rahuldamisele 831.42 euro ulatuses, on 28.12.2016 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 124.30 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee).
MS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kostja on lõplikes seisukohtades taotlenud, et kohus ajataks võla tasumise vastavalt kostja poolt esitatud graafikule, s.o iga 15. kuupäevaks võrdsete 40 euroste osamaksetena kuni 4 võlgnevuse tasumiseni. Kostja ei ole kohtu ette toonud tema hinnangul põhjendatud võlgnevuse summat ega graafikut võla tasumiseks. Seetõttu kohus otsuse täitmise korda kindlaks ei määra. Kohus märgib, et maksegraafiku sõlmimiseks peab kostja pöörduma hageja poole kokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on täitemenetluse seadustiku §-s 45 sätestatud võimalus täitemenetluse peatamiseks, samuti täitmise pikendamiseks või ajatamiseks. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hageja nõude 79% ulatuses, jätab kohus hageja menetluskulud 79% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 21% ulatuses hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hageja on enda menetluskuluks, mille hüvitamist ta kostjalt taotleb, märkinud tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 950 eurot. Kostja on leidnud, et mõistlikuks hageja menetluskulude suuruseks on 350 eurot. Kohus arvestab, et hageja on kohtule esitanud üksnes hagiavalduse ning asja on menetletud kirjalikus menetluses, mistõttu kohtu hinnangul ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile olla suuremad kui 150 eurot. Seega määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 350 eurot, sh 200 eurot riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks õigusabikulud 400 eurot. Hageja kostja menetluskulude osas seisukohta ei esitanud. Arvestades, et kostja lõplikes seisukohtades üksnes kordab vastuses esitatut, on kohus seisukohal, et kostja menetluskulud on põhjendatud 250 euro ulatuses. Kokku moodustavad hageja menetluskulud 350 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 79% ehk 276 eurot. Kostja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on 250 eurot, millest hagejal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 21% ehk 52.50 eurot. TsMS § 445 lg 1 kohaselt juhul, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja 224 (276.50 – 52.50) eurot. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Aavastik Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.