Obsah (6)

§ 31§ 25§ 58§ 23§ 24§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. juuli 2017.a., Kuressaare Väärteoasja number 4-17-2432 (kohtuvälise menetleja nr 274001700007

) § 58 järgi rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses so 280 eurot ning lõpetada tema suhtes alustatud väärteomenetlus VTMS § 29 lg1 p1 alusel, so. isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

1. Menetluskulude nõuet ei ole esitatud. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kaudu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates
2. juulist 2017.a. Kuressaare kohtumaja kantseleist. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest so.
3. juulist 2017.a. põhistatud otsuse avalikult /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik Motiveeritud otsus on koostatud
4. juuli 2017.a. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBAJA NÕUE, PÕHJENDUS I Asjaolud ja menetluse käik Keskkonnainspektsioon koostas
5. aprillil 2017.a. väärteoprotokolli. Väärteo protokolli kohaselt on Harri Laanemaa poolt väärteo toimepanemise ajaks 18.01.2017.a. ja kohaks Kuressaare linn, Roomassaare tee 1c, Laugi jahipiirkond. Teokirjelduse kohaselt 18.01.2017.a. toimus Kuressaare linnas Roomassaare tee ääres ja Roomassaare poolsaarel Laugi Jahiseltsi poolt korraldatav ühisjaht, kus üks jahis osalenud küttidest oli Harri Laanemaa. Harri Laanemaa liikus iseseisvalt ühisjahi ajal ilma jahijuhataja korralduseta Roomassaare tee 1c sissesõidu teele ja hoonetele lähemale kui 200 m ning lahkus oma kohalt pärast uluki tabamist seda jälitama. Antud tegevuseks ei andnud jahijuhata Harri Laanemaale korraldusi. Antud tegevusega rikkus H.Laanemaa

§ 31

lg6 p1 sätestatut, mille kohaselt ühisjahist osavõtja on kohustatud täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi ja

§ 25

lg2, mille kohaselt kui maaomanik ei ole maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Otsuses on asutud seisukohale, et Harri Laanemaa on väärteo toimepannud otsese tahtlusega. KarS § 16 lg3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Harri Laanemaa on Eesti Jahimeeste Seltsi poolt väljastatud Jahitunnistus nr MA 100419, mis eeldab jahiseaduse ja selle alamaktide tundmist. Seega pidi Harri Laanemaa teadma, et kütiliinist ei tohi enne lahkuda kui jahijuhataja on selleks korralduse andnud. Väärteosüüdistuse peab menetleja tõendatuks väärteoasja nr 2740,17,000079 toimiku materjalidega (võetud kaebuse lahendamisel asja juurde, tõendid ja väärteootsus asuvad eraldi ümbrikus toimiku juures). 2 Harri Laanemaa esitas väärteoprotokollile vastulause, milles esitatud vastuväiteid ei lugenud menetleja aga põhjendatuks. Keskkonnainspektsiooni 12.04.2017.a. otsusega karistati Harri Laanemaad

§ 58järgi rahatrahviga 70 trahviühikut, s.o 280 eurot.

Menetlusalune isik Harri Laanemaa esitas

1. aprillil 2017.a. Pärnu Maakohtule kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse. Kaebuses palub menetlusalune isik tühistada tema suhtes tehtud väärteootsuse ja lõpetada väärteomenetluse süüteokoosseisu puudumise tõttu.
2. mai 2017.a. määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse – nõudis välja väärteoasja toimiku ja küsis kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse osas (kohtutoimik tl.21-22). Keskkonnainspektsioon esitas oma kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes ja väljastas väärteotoimiku
3. mai 2017.a. (tl.29-31). Kuna pooled nõustusid kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses määras kohus 07.06.2017.a. määrusega kaebuse lahendamiseks kirjaliku menetluse andes menetlusosalistele aega soovi korral täiendavate kirjalike seisukohtade esitamiseks
4. juunini 2017.a. (tl.34-35). Täiendavaid seisukohti ei esitatud. Kirjalikus menetluses otsuse kuulutamise tähtajaks määras kohus
5. juuli 2017.a. Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu.
6. juulil 2017.a. kuulutas kohus kohtuotsuse resolutiivosa (kohtutoimik lk 39-40), teatades ühtlasi, et kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav
7. juulist 2017.a. Kuressaare kohtumaja kantseleist. 04.juulil 2017.a. teatas kohtuväline menetleja - Keskkonnainspektsioon, et soovib kasutada kassatsiooniõigust kohtuasjas nr 4-17-
8. II Kaebaja nõue 18.01.
9. toimus Roomassaare tee 1c lähistel Kuressaare Linnavalitsuse Korralduse 17.09.2013 nr574 aluse linna haldusterritooriumil ulukite arvukuse piiramise eesmärgil üritus ulukite jälitamiseks, püüdmiseks, tabamiseks või surmamiseks. Üks osalejatest oli kaebuse esitaja ning temale esitas Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo süüdistuse järgmistes Jahiseaduse rikkumistes: loata lahkumine küttiliinist ja jaht hoonetele lähemal, kui 200m. 13.03.17 sai ta kätte väärteoprotokolli väärteoasjas nr274017000079 22.03.17 saatis ta vastulause väärteoprotokollile
10. 04.17 sai kätte kohtuvälise menetleja otsuse üldmenetluses väärteoasjas nr274017000079, kus on vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus, millega ei saa nõustuda alljärgnevalt: Nii protokolli kui ka otsuse esimene lause on vale. Roomassaare tee 1c Kuressaare linn ei ole Laugi jahipiirkond. 1.Menetleja ametnik väidab: isegi kui antud ala kuulub Kuressaare haldusterritooriumile on see ala sobilik loomade elamiseks ja on jahimaa. JahiS §
11. lg.2 Jahimaa hulka ei kuulu: 1) planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik. Puhke- ja virgestusala on puhkuseks, taastumiseks ja liikumisharrastuseks ette nähtud looduslikult sobiv ala. Roomassaare teega kõrvuti kulgeb kergliiklustee ja suunaga Tuulte Roosi poole terviserada. Sõna jahimaa sünonüümid on mets, laas ja siit võib järeldada, et räägitakse loodusest. Jahimaad korraldatakse eesmärgiga saada andmeid jahiulukivaru seisundi ja suuruse ning jahimaa kvaliteedi 3 kohta, koostada jahimaakorralduskava ja nõustada jahimaa kasutajat, hinnata jahimaa kasutamist, jahiulukite hooldusvõtete sobivust ning jahindusalaste õigusaktide toimimist. Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala ning see on jaotatud jahipiirkondadeks. Jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Kuressaare linna haldusterritoorium ei ole jahimaa, millest moodustatakse jahipiirkond, kus kehtib Jahiseadus. Menetluse otsusest selgub, et 18.01.17 on koostatud objekti kontrollimise protokoll nr.
12. Puudusi ei fikseeritud. Kujutame ette, et puudu oleks olnud Kuressaare LV Korraldus 17.09.13 nr574, millega anti luba linna haldusterritooriumil ulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine. JahiS §23 lg3 sätestab, et jahipidamiseks ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. 2.Menetleja ametnik väidab: seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt menetlustoimingute juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks. Vastulauses ei ole jutt vaatluste juures viibimisest, vaid sellest, et oli tekkinud menetlusalune isik, kelle õigusi rikuti. Täiesti avalik üritus toimus 18.01.2017 ja ei olnud mingit saladust selles, et laskja olin mina. Üheksa päeva hiljem hakkab politsei teostama menetlust, millest mina ei tea midagi. 10.03.2017 tutvustatakse keskkonnainspektsioonis mulle õigusi, mida on rikutud ligi poolteist kuud: teada, millist väärteoasja minu suhtes menetletakse, anda ütlusi, esitada tõendeid ja taotlusi, teada menetlustoimingu eesmärki . (VTMS §19 lg.1 p1,4,5) KrMS §33 lg2 sätestab, et kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks. 3.Menetleja ametnik väidab: kui jahijuhataja ei ole andnud korraldusi kuhugi mujale liikuda, ei ole jahimehel, jahiohutusest lähtuvalt, iseseisvalt ka õigus vastu võtta otsuseid oma asukoha muutmiseks jahi käigus. Enne ürituse algust oli juhi poolt antud korraldus juhuks, kui loom jookseb tagasi üle Roomassaare tee. Sel juhul pidin ma liikuma hoopis teisele kohale - koerte koolitusplatsile viivale teele. Sinna jõudmiseks oli lähedusse pargitud ka auto. Haavatud metssiga jooksiski tagasi üle Roomassaare tee. Minu koha võttis sisse ohutuse tagamiseks teine jahimees S.P, kes raadio teel teavitas üritusest osavõtjaid toimunud muudatusest. Jahijuhataja oli koeraga hoopis teises kohas (osales ürituses) ja ta ei näinud toimuvaid sündmusi ega saanudki mingeid korraldusi ürituse toimumise ajal anda. 4.Menetleja ametnik väidab: antud väärteomenetluses ei ole küsimus kas maaomanik on omal maal jahipidamist lubanud või mitte, igal juhul on

§25lg2 kohaselt hoonetele lähemal kui 200m jahipidamine keelatud.

Hoone, millest räägib menetleja, on Kuressaare Lennusalga hoone ning aadress on: Roomassaare tee 1c Kuressaare. Ka postiindeks on Kuressaare linna oma:

1. Hoone asub linna piirides, kuhu Kuressaare linnavalitsuse korraldusega on antud luba sissetunginud uluki jälitamiseks, püüdmiseks, tabamiseks või surmamiseks. Kaebusele lisatud fotol seisan enne ürituse algust minule määratud kohas ja näitan käega tulistamise suunda. Taamal on lennujaamale kuuluv hoone, mis on minust ca 43 m kaugusel. 5.Menetleja ametnik väidab: antud hetkel ei käinud looma jälitamist ega surmamist, vaid lihtsalt looma ootamine. Mul ei olnud vaja looma oodata, sest pärast esimest lasku oli selge, et metssiga on haavatud. Loom oli kogu aeg minu vaateväljas ja ma valisin sobivat positsiooni ja hetke, et haavatud uluki piinad lõpetada. Teatavasti on haavatud metssiga ohtlik ja talle lähenemine võib halvasti lõppeda. Kogu sündmus toimus küllalt väikesel maa-alal. 6.Menetleja ametnik väidab: annab ühisjahist osavötja jahist osavötjate nimekirjale allkirja jahiohutuse ja jahipidamise nöuetest teadlik olemise kohta, mis tähendab, et jahiohutusest ollakse teadlik. 4 Ma tean ka liikluseeskirja, mis ei tähenda seda, et ma tahan neid tahtlikult rikkuda. Reaalne käitumine oli selles, et oli olemas ürituse juhi korraldus looma tagasipöördumise juhuks. Mina pidin minema koerte koolitusplatsile viivale teele. Haavatud metssiga pöördus tagasi ja mina lahkusin oma kohalt. Minu asemele asus teine jahimees, kelle visuaalses vaateväljas toimusid edasised sündmused ning nii oli tagatud ohutus samal tasemel. Tahtlus oli: tagada ohutus. Kokkuvõtvalt: 1.Eiratud on JahiS §1 sätestatut - käesolev seadus sätestab jahipiirkonna moodustamise ja kasutamise. 2.Tähelepanuta on jäänud JahiS §3 lg1- jahimaa on jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Loomade vaba elamine hakkas kitsendama inimeste elamist ja seetõttu andis Kuressaare LV Korralduse 17.09.2013 nr.
2. 3.Eiratud on JahiS §3 lg.2 p1 sätestatut- jahimaa hulka ei kuulu planeeringuga määratud linna, alevi ja aleviku ning küla selgelt piiritletav kompaktse asustusega ala (edaspidi tiheasustusala), samuti puhke- ja virgestusala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik
3. Eiratud on JahiS §11 lg1 sätestatu - jahimaa jaotatakse jahipiirkondadeks, kus toimuvat tegevust reguleerib Jahiseadus. 4.Eiratud on JahiS §23 lg3 p1 sätestatut - jahipidamiseks ei peeta tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. 5.Ei ole rikutud JahiS §25 lg2 kuna Kuressaare linna piires ei kohaldu Jahiseadus. Esimene lask teostati ligemal, kui 200m s.t. linna territooriumil. Sama paragrahvi lg 3 p2 sätestab, et maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ja surmamist. Ei kehti 200m piirang. 6.Kuna Kuressaare linna piirides ei kohaldu Jahiseadus, ei saa rikkuda sama seaduse alusel väljaantud Jahieeskirja §8 p.4 ja 7-t. Jahiohutuse nõude ühisjahil: 4) lahkuda ilma jahijuhataja loata laskekohalt enne aju lõppemist 7) alustada haavatud uluki jälitamist enne aju lõppemist. Antud punktid on mõeldud jahimehe ohutuse tagamiseks, et mitte sattuda kaaslaste poolt tulistatud kuulidele ette. Mina liikusin lubatud laskesuunast nimelt vastassuunas. Ma tulistan esimest korda, mida kuulevad kogenud jahimehed. Nad saavad aru, mis toimub. Mina lähen üle tee haavatud metssea piinu lõpetama ja minu tegevusest annab S.P raadio teel edasi informatsiooni kõigile teadmiseks ning asub ise minu kohale. Enne ürituse algust oli minu lahkumise korral selline käitumine kokkulepitud. Metssiga jälitama mindigi pärast ürituse lõppu ning leiti Muratsi lähistelt. Isegi juhul, kui Jahieeskirja nõuded juriidiliselt oleksid olnud kehtivad, ei toimunud nende rikkumist. Ei olnud tegemist ühisjahiga seaduse mõistes. Tegelikkuses käitusid jahimehed professionaalselt. Ei saa unustada, et jahimeestel kehtib ka kirjutamata Jahimeeste eetika koodeks, mida jahimehed järgivad ning mis on välja kujunenud paljude aastate jooksul. Näit. Tori-Sindi Jahiseltsi Kodukorras on kirjutatud: surmates haavatud uluki võimalikult kiiresti ohustamata jahikaaslasi. See nõue on teada kõigil jahimeestel. 2015 aastal andis Tallinna linnavalitsus loa metssigade arvukuse vähendamiseks Paljassaare poolsaarel, mis on linna territoorium. Kaebuse esitaja leiab, et tema käitumises 18.01.2017 Roomassaare tee ääres puudub süüteokoosseis ja seega on menetleja ametniku otsus teda karistada JahiS §58 järgi ebaseaduslik. Arvestades eeltoodut ning väärteo protokollile vastulauses esitatule, taotleb kaebuse esitaja:
4. Tühistada väärteoasjas nr 274017000079 kohtuvälise menetleja ametniku otsus üldmenetluses.
5. Lõpetada menetlus väärteoasjas nr
6. Kaebuse esitaja kinnitab, et on nõus kirjaliku menetlusega. Tõenditena on kaebuse esitaja lisanud kaebusele Kuressaare linna piiri kaarti, Kuressaare LV Korralduse nr 574 koopia, kaart väärteosündmuskohast, foto tulistamise kohast, väärteoprotokolli 5 koopia, vastulause koopia väärteoprotokollile, väärteomenetluse otsuse koopia ja S. Perehod seletus (tl.4-17). III Kohtuvälise menetleja seisukoht esitatud kaebuse osas Kohtuväline menetleja ei ole kaebusega nõus ning on seisukohal, et väärteomenetluse otsus Harri Laanemaa väärteoasjas tuleb jätta muutmata. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuses esitatu kohta on järgmine: Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et 12.04.2017 koostatud üldmenetluse otsus on õige, tugineb kogutud tõenditel ning otsuse tühistamiseks puudub alus. Harri Laanemaa kohtuvälises menetluses antud ütluste ja esitatud kaebuse põhjal ei ole vaidlust, et Harri Laanemaa viibis ja pidas jahti
7. jaanuar 2017 Saare maakonnas Kuressaare linnas Roomassaare tee ääres hoonetele lähemal kui 200 m ja lahkus ette antud kohast ilma jahijuhataja korralduse ja nõusolekuta. Vaidlus toimub selle üle, kas Roomasaare tee ääres olev ala kuulub jahimaa hulka või mitte, Keskkonnainspektsioon on jätkuvalt seisukohal, et Roomassaare poolsaar on jahimaa ja kuulub Laugi jahipiirkonda, kus kehtivad jahiseaduse sätted. JahiS § 3 lg 1 kohaselt on jahimaa jahiuluki vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Keskkonnaameti poolt on Laugi Jahiseltsile väljastatud jahipiirkonna kasutusõiguse luba nr 12, kus punkt 6.1 all on Laugi jahipiirkonna piirikirjeldus. Piirikirjeldusest on arusaadav, et suurem osa Roomassaare poolsaarest kuulub Laugi jahipiirkonda. Sellest tulenevalt, isegi kui antud ala kuulub Kuressaare haldusterritooriumile ja asub väljaspool tiheasustusala märkidega piirnevat ala, on see ala sobilik loomade elamiseks ja on jahimaa. Harri Laanemaa on kaebuses asunud seisukohale, et Roomassaare tee äärne ala on puhke- ja virgestusala puhkuse, taastumise ja liikumisharrastuseks ette nähtud looduslikult sobiv ala, mis JahiS § 3 lg 2 järgi ei kuulu jahimaa hulka. Keskkonnainspektsioon ei nõustu sellega, kuna antud ala on sobilik jahiuluki vabaks elamiseks seal ning see säte ei välista jahiseaduse kohaldamist, sest antud ala on määratud jahipiirkonnaks. Samuti väidab kaebaja, et tema suhtes on rikutud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 19-st tulenevaid õigusi ja kohutusi. Kohtuvälises menetluses ei ole rikutud seaduse nõudeid esimese menetlustoimingu teostamisel ega sellega seonduvalt ka isiku kaitseõiguse tagamisel. KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. VTMS § 2 alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt menetlustoimingute juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-1-32-15, p 7.2; 3-1-1-39-11, p 11). Antud menetluse alustas Politsei-ja Piirivalve amet, kes andis toimiku üle Keskkonnainspektsioonile 02.02.2017.a. Alles 23.02.2017.a tunnistaja N.S ülekuulamise protokollist selgus, kes oli Roomassaare tee Ic juurde viival teel. Pärast seda kutsuti menetlusalune isik ülekuulamisele. Menetlusalusele isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isiku ülekuulamisel 10.03.2017, s.t esimese menetlustoimingu käigus, mis puudutas teda vahetult. Õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta on Harri Laanemaa andnud menetlusaluse isiku ülekuulamise käigus protokollile ka oma allkirja. Seetõttu ei ole Harri Laanemaad esimesest menetlustoimingust informeerimata jätmine väärteomenetlus õiguse rikkumine. Keskkonnainspektsioon leiab, et määratud karistus on proportsionaalne toime pandud teoga, kuivõrd Harri Laanemaa kogenud jahimehena ja läbinud vastava koolituse teadis ja möönis, et kütiliinist ei tohi ennem lahkuda kui jahijuhataja on selleks korralduse andnud ning hoonetele lähemal kui 200 m on jahipidamine keelatud. Menetluslikud küsimused Keskkonnainspektsioon nõustub asja nr 4-17-2432 kirjaliku menetlusega. Keskkonnainspektsioon on seisukohal, et kaebusele lisatud tõendid Kuressaare haldusterritooriumi kaart ja kaardirakenduse pilt ei anna uudset informatsiooni võrreldes väärteotoimikus olevate materjalidega. Väärteotoimikus on Laugi jahipiirkonna kasutusõiguse luba, kus selgub jahipiirkonna 6 kattuvus Kuressaare haldusterritooriumiga. Seetõttu leiab Keskkonnainspektsioon, et nimetatud tõendite uurimine kohtuistungil ei ole vajalik, Keskkonnainspektsioon palub arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohtul:
8. Jätta Harri Laanemaa kaebus rahuldamata ja Keskkonnainspektsiooni 12.04.217 otsus väärteoasjas nr 2710,17,000079 muutmata.
9. Menetluskulud jätta poolte endi kanda KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, leidis kohus, et esitatud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. Kohus leiab, et Harri Laanemaa kaebus on põhjendatud ning kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. Tulenevalt esitatud kaebuse sisust annab kohus kõige pealt hinnangu kaebuse väidetele kaebaja õiguste rikkumisele väärteomenetluse käigus (I) ja seejärel hinnangu kaebajale väärteomenetluses etteheidetava teo koosseisupärasusele (II). I Kaebuse esitaja on seisukohal, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud õige aegselt tema suhtes menetlustoimingu läbiviimise käigus tema õigusi ja kohustusi, mistõttu ei olnud tagatud tema kaitseõigus. Kaebaja väidete kohaselt oli 18.01.2017.a. toimunud jaht täiesti avalik üritus ja kõigile oli teada ka, et laskjaks oli tema, seega oli menetlusalune isik kohe teada aga alles 9 päeva hiljem hakkas politsei asja menetlema, millest tema ei teadnud midagi ja 10.03.2017.a. tutvustas keskkonnainspektsioon temale tema õigusi. Seega rikuti ligi poolteist kuud tema, kui menetlusaluse isiku õigusi (VTMS § 19 lg1 p1,4,5 ja KrMS § 33 lg2). Kohtuväline menetleja vastuväidete kohaselt KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. VTMS § 2 alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt menetlustoimingute juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-132-15, p 7.2; 3-1-1-39-11, p 11). Antud menetluse alustas Politsei-ja Piirivalve amet, kes andis toimiku üle Keskkonnainspektsioonile 02.02.2017.a. Materjalide kohaselt alles 23.02.2017.a tunnistaja N.S ülekuulamise protokollist selgus, kes oli Roomassaare tee Ic juurde viival teel jahti pidamas. Pärast seda kutsuti menetlusalune isik ülekuulamisele. Menetlusalusele isikule tutvustati tema õigusi ja kohustusi menetlusaluse isiku ülekuulamisel 10.03.2017, s.t esimese menetlustoimingu käigus, mis puudutas teda vahetult. Õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta on Harri Laanemaa andnud menetlusaluse isiku ülekuulamise käigus protokollile ka oma allkirja. Seetõttu ei ole Harri 7 Laanemaad esimesest menetlustoimingust informeerimata jätmine väärteomenetlus õiguse rikkumine. Kohus olles tutvunud väärteotoimiku materjalidega nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et alles tunnistaja N.S ülekuulamisel 23.02.2017.a. sai menetleja andmeid 18.01.2017.a. toimunud ühisjahi ja selles osalejate kohta (väärteotoimik tl. 1-30,31-32). Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema ühisjahis jahijuhatajaks ja ühisjahis osalesid veel Harri Laanemaa ning S.P. Harri Laanemaa on seejärel 10.03.2017.a. menetlusaluse isikuna ülekuulatud ning temale on selgitatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigust kaitsja abile VTMS §-s 19 märgitu kohaselt, mille kohta A. Laanemaa on andnud ka allkirjad. Sündmuskoha ja asitõendite vaatlused on teostatud enne konkreetse menetlusaluse isiku selgumist ja menetlusaluse isiku selgumisel on temal olnud võimalik väärteomaterjalidega tutvuda. Kohus eeltoodu alusel ei nõustu kaebaja väidetega tema menetlusõiguste rikkumiste kohta ja leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole rikutud seaduse nõudeid sündmuskoha vaatluse teostamisel ega sellega seonduvalt ka isiku kaitseõiguse tagamisel. KrMS § 83 lg 3 näeb ette, et kahtlustatav ja süüdistatav kutsutakse vaatluse juurde, kui nende selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse. VTMS § 2 alusel kohaldatakse seda sätet ka väärteomenetluses. Seega ei pea ka menetlusalune isik väärteomenetluses obligatoorselt sündmuskoha vaatluse juures viibima, kui menetleja ei pea seda vajalikuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus väärteoasjas nr 3-1-132-15, p 7.2; 3-1-1-39-11, p 11). Eeltoodu tõttu ei ole menetlusaluse isiku mitteosalemine vaatluste teostamisel väärteomenetlusõiguse rikkumine, mille tõttu tuleks vaatluste tulemusel koostatud menetlusdokumendid (protokollid koos fotodega ja skeemidega) jätta tõendite kogumist välja. II Järgnevalt hindab kohus seda, kas Harri Laanemaa pani toime talle süüks arvatava väärteo, milline on kvalifitseeritud Jahiseaduse (

) § 58 järgi. Kohtuväline menetleja on Harri Laanemaa süüküsimuse lahendamisel lähtunud järgmistest väärteomaterjalide juurde kuuluvatest tõenditest (eraldi ümbrikus kohtutoimiku juures): - 27.01.2017.a. PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna väärteomenetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist. Sündmuskoha vaatlus on teostatud Kuressaare linnas Roomassaare 1 C juures hommikul kell 08.

1. Vaatlusobjektiks on olnud silindrikujuline, 13 cm läbimõõduga metallist tänavavalgustuspost, mis seisab betoonist jalamil Kuressaares Roomassaare tee 1C asuva Kuressaare kordoni sissesõidutee ääres haljasalal noore männiku ja tee vahel (lisatud on fotod). Vaatluse käigus tuvastati, et tänavavalgustuspost on maapinnast 92-94 cm kõrguselt kahjustatud. Tänavavalgustusposti kordoni poolsel küljel on postis 1,0-1,5 cm läbimõõduga ovaalne auk. Kirjeldava augu vastaspoolsel küljel maapinnast 92-94 cm kõrgusel on 2,0 cm läbimõõduga muhukujuline kumerus, mis on väändunud postistsuunaga Kuressaare ringtee väändunud postist välja suunaga Kuressaare ringtee maantee poole (lk.1-6); -
2. jaanuaril 2017.a. on PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna menetleja ülekuulanud tunnistajana PPA töötaja Margus Raamatu, kelle ütluste kohaselt oli tema 26.01.2017.a. koos elektrifirma töömehega kontrollimas asjaolusid, miks ei põle Kuressaare kordoni juurdesõidutee juures värava poolt lugedes teise valgustiposti küljes olev valgusti. Valgusti posti üle vaadates avastas töömees postis augu, mis sarnanes kuuliauguga. Ümbrust üle vaadates leidsid nad postist umbes ühe meetri kaugusel tühja padrunikesta ja umbes kahe meetri kauguselt veel teise padrunikesta. Võis eeldada, et posti on tabanud kuul ja purustanud posti sees olevad juhtmed, mistõttu valgusti enam ei põlenud. Leitud padrunikestad võttis ta enda kätte ja andis 27.
3. üle sündmuskoha vaatluse vormistanud Kuressaare politseijaoskonna patrullile. Posti kahjustamisega on tekitatud kahju Riigigi Kinnisvara Aktsiaseltsile (tl.7); -
4. jaanuaril 2017.a. on vormistatud asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt 26.01.2017.a. leiti Kuressaare linnas Roomassaare tee 1 C juurdesõidutee Kuressaare kordoni värava poolt 8 - - - - - - lugedes teise valgustusposti juurest kaks vintraudse relva lööknõelajälgedega padrunikesta. Lisatud on fototabelid ja eraldi pakendis leitud padrunid (tl. 8-10);
5. jaanuar 2017.a. on PPA Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse väärteomenetleja koostanud vaatlusprotokolli, Vaatluse eesmärk on protokolli kohaselt olnud välja selgitada, kui kaugel asub kuulitabamuse saanud tänavavalgustuspost Kuressaare kordoni hoonest (Roomassaare tee 1c). Vaatluse käigus teostati mõõtmine Kuressaare kordoni hoonest kuulitabamuse saanud tänavavalgustuspostini (kordoni värava poolt lugedes teine post) taadeldud mõõtevahendiga. Mõõtevahendi lugem 54 meetrit 45 sentimeetrit (tl.11); 01.02.2017.a. on politsei väärteomenetleja teostanud kahe videofaili vaatlust, millised on loodud 18.01.2017.a. Vaatlusprotokolli andmete kohaselt kajastavad videofailid olukorda kus oranži vestiga inimene peab metssea jahti Kuressaare kordoni territooriumil, mille lähedale jääb kergliiklustee. Vaatlusprotokolli kohaselt on videol näha kuidas oranži vestiga inimene jookseb jahti pidades mööda kordoni juurdesõiduteed Roomassaare tee suunas, samal ajal liigub Roomassaare teel jalakäija. Protokollile on lisatud CD-plaat videofailidega pakendis nr 2 (tl.12-13); 02.02.2017.a. on politsei koostanud menetlusalluvuse määruse, mille kohaselt on väärteoasja menetlemise käigus selgunud, et valgustuspost võib-olla saanud kuulitabamuse jahipidamise käigus. Jahiseadus § 47 sätestab, et riiklikku järelevalvet Jahiseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnainspektsioon. Seoses eeltooduga edastati väärteoasja materjalid edasiseks menetlemiseks Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole (tl.14-15); 09.02.2017.a. on Saaremaa päevalehes „Meie Maa“ avaldatud esilehel artikkel pealkirjaga „Kuul möödus jalutajast 100 meetri kauguselt“ (tl.39). Artiklis märgitakse, et kuigi keskkonnainspektsioon ja jahiseltsi esindaja väidavad, et Roomassaare kandis jaanuari teises pooles peetud metsseajahi ajal olid hoiatavad märgid ning valve väljas, siis läheduses kergliiklusteel anonüümsete jalutajate sõnul oli teisiti; 13.02.2017.a. on Keskkonnainspektsiooni menetleja poolt ülekuulatud tunnistajana Keskkonnainspektsiooni büroo juhataja Jaak Haamer. Tunnistaja ütluste kohaselt, teostas tema koos Hendrik Lõbusaga järelevalvet 18.01.2017.a. Kuressaare linnas Roomassaare teel Laugu jahipiirkonnas, kus Laugi jahiselts korraldas ühisjahti metsigadele. Jahti kontrollisid nad ajavahemikul kella 12.00-13.
6. Liikudes Roomassaare poole märkas ta umbes 200 m enne esimest jahimeest sõidutee ääres märki, mis oli hoiatava iseloomuga ja andis märku, et piirkonnas peetakse jahti. Jahti pidasid S.P ja Harri Laanemaa. Nad kontrollisid meeste õigust pidada jahti. Kuna S.P dokumendid olid autos mõnisada meetrit eemal, siis otsustasid nad tema dokumente kontrollida aju lõppedes. Vestlusest jahimeestega selgus, et enamik kütiliinist on paigutatud kergeliiklusteele ja osaliselt ka aju taha ning aju liigub suunaga Roomassaare poolt kergeliiklustee suunas. Jahti peeti lennujaama vastas olevas kolmnurgas, kus luureandmetel oli 3-4 metssiga. Vestluse käigus selgus, et ühte metssiga oli lastud kuid kätte ei saadud. Jahijuhatajaks jahis oli N.S, kelle sõnade kohaselt oli jaht planeeritud kuna metssead olid kahjustanud kergliiklusteed. Sama kinnitas ka Laugu Jahiseltsi esimees A.S, kes mainis ka, et Kuressaare Linnavalitsusest on luba olemas jahi pidamiseks antud alal. Tunnistaja ülekuulamisprotokollile on lisatud ortofoto kaart jahipidamiskohast (tl.16-17); 16.02.3017.a. on menetleja poolt tunnistajana ülekuulatud Keskkonnainspektsiooni töötaja Hendrik Lõbus. Hendrik Lõbusa ütluste kohaselt teostas tema koos Jaak Haameriga jahindusalast järelevalvet 18.01.2017.a. Laugi jahipiirkonnas Kuressaare linnas Kuressaare lennujaama lähistel, kus toimus Laugi jahiseltsi poolt korraldatud ühisjaht. Sõites Kuressaarest Roomassaare poole nägi ta teeääres olevat märki, mis informeeris toimuvast jahist. Samuti oli näha maantee ääres kahte jahimeest. Oli ka näha seisvaid jahimehi Roomassaare teega paralleelselt külgneval kergeliiklusteel. Nad jäid ootama ühisjahi lõppu, 9 - - - - et teostada dokumentide kontrolli jahimeestele, kes viibisid ühisjahil. Nad jäid ühisjahti ootama PPA Kuressaare kordoni teeotsas. Teeotsalähistel viibis ka kaks jahimeest, kes osalesid ühisjahi küttidena ja olid kütilliinis. Jahimeesteks , kes olid Roomassaare tee ääres küti liinis osutusid Harri Laanemaaks ja S.P. Nad vestlesid jahimeestega ja otsustasid ära oodata jahi lõpu. Ühtlasi kontrollisid nad ka Harri Laanemaa, kuna tema oli Kuressaare poolt esimene jahimees ja asus nende peatumiskohas, dokumendid olid korras. Jahijuhendajaks oli see päev N.S. Tema koostas jahimeeste kohta ka OKP nr 1068805, kuhu kanti ühisjahi nimekiri ja kontrollitud jahimeeste andmed. Nimetatud OKP on lisatud tunnistaja ütluste juurde (tl. 18-30); 23.02.2017.a. on menetleja ülekuulanud tunnistajana N.S a (tl.31-33). Tunnistaja ütluste kohaselt oli tema 18.01.2017.a. Laugi Jahiseltsi poolt korraldatud ühisjahi jahijuhendaja. Ühisjaht toimus Roomassaare poolsaarel. Jahil oli 18 jahimeest, kest üks oli tema ja üks mees veel kahe koeraga. Nemad olid ajajad. Ajamise suund oli Roomassaare teest eemale raudtee tammi suunas. Kokku oli kolmnurgas jälgede järgi 4 metssiga kuid kahte siga nähti ja üks tabati. Meestele selgitas ta jahiohutust. Põhiline kütiliin oli raudteetammi peal. Tema mehi paika ei pannud , kuid seletas kuhu keegi peab minema. Roomassaare tee ääres oli Harri Laanemaa ja raudtee tammi otsas S.P. Ühtlasi ütles ta neile, et kui keegi tuleb teele, siis nad keelaksid sellel inimesel liikuda seal. Harri Laanemaa lasi esimese lasu sea suunas kui ta oli oma ette antud kohas, kuid siga liikus pärast seda üle tee Piirivalve kordoni juures olevasse metsatukka. Ta ei mäleta kas, ta lubas Harril liikuda või mitte, kuna aega on sellest möödas. Lisaks ta ei teadnud , et ta mehed tee äärde ja raudteetammi otsa paika pani, et nad on lähemal kui 200 meetrit hoonetele. Kui 200 meetri nõuet jälgida, siis ei saaks seal üldse jahti pidada ja ei oleks pidanud ka. Jaht lõppes umbes kolmveerand
7. Sellest andis ta teada ka raadiosaatja teel. Ülekuulamisprotokolli juurde on lisatud aerofotole kantuna jahiskeem kaardil; 10.03.2017.a. on Harri Laanemaa ülekuulatud menetlusaluse isikuna, kellele on selgitatud tema õigusi menetlusaluse isikuna. Protokollist ei nähtu, millise väärteo süüdistusega isikut on üle kuulatud. Ütluste kohaselt kinnitab Harri Laanemaa, et tema osales kütina Laugi Jahiseltsi poolt 18.01.2017.a. korraldatud jahis Roomassaare poolsaarel. Mindi algul paika Roomassaare tee ääres Piirivalve kordoni märgi juurde. Jahijuhatajaga oli kokkulepe, et kui siga läheb üle Roomassaare tee, siis ta sõidab enda autoga ette Marientali juures oleva koera aia juurde. Algul tuli siga üle raudteetammi ja sõidutee kolmnurg, kus ta haaras lasuga sea. Siis siga läks üle tee. Ta läks seale vastu piirivalvekordoni tee peale, kuigi sinna minna ei kästud. Siis ma lasin vasakult tulevat siga ja teine lask tabas elektriposti. Siis läks ta vaatama jälgi ja verejälgi ning siis läks ta posti juurde tagasi. Siis läks ta autoga posti juurde tagasi. Siis läks ta autoga ettenähtud kohta ette, kuid seal mingit jälge näha ei olnud ning N loal tuli oma algsesse kohta tagasi. Ta oli teadlik, et kohalt liikuda ilma korralduseta ei tohi aga S kattis tema ala ka ja seetõttu läks ta seale vastu (tl.34-35); Lisatud on Kuressaare Linnavalitsuse korraldus 17.09.2013.a. nr 574, mille kohaselt on Laugi Jahiseltsile antud luba ulukite ja vareslaste arvukuse piiramiseks Kuressaare linna haldusterritooriumil (enim Roomassaare poolsaare piirkonnas). Luba on väljastatud Jahiseaduse § 23 lg3 p1 kohaselt, mille kohaselt ei loeta jahipidamiseks linnadesse või teistele tiheasutusaladele tunginud ulukite jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. Loa p.3 kohaselt on antud luba Kuressaare linna haldusterritooriumil liikluses vm põhjusel vigastatud uluki surmamiseks sündmuskohal ja ulukite korjuste likvideerimiseks linnaruumist (tl.36); Lisatud on väärteomaterjalidele ka Laugi Jahiseltsile väljastatud Jahipiirkonna kasutusloa vorm, jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Luba on kehtiv 31.05.2023.a. (tl.37-38). 13.02.2013.a. on Keskkonnainspektsiooni menetleja lisanud materjalidele kaardi koopia alast kus peeti jahti, millel on punased ringid ja jooned, kus on märge 200 meetrit (tl.40); 13.03.2017.a. on koostatud Keskkonnakaitse juhtivinspektor Anneli Liiva poolt väärteoprotokoll, millest saab järeldada, et väärteo toimepanijaks on Harri Laanemaa ja Harri 10 Laanemaa väärtegu seineb selles, et tema 18.01.2017.a. osaledes lubatud ühisjahis jahimehena liikus ühisjahi ajal ilma jahijuhataja korralduseta Roomassaare tee 1c sissesõidu teele ja hoonetele lähemale kui 200 meetrit ning lahkus oma kohalt pärast uluki tabamist seda jälitama. Antud tegevusteks ei antud Harri Laanemaale korraldusi. Oma sellise tegevusega rikkus Harri Laanemaa Jahiseaduse §-s 31 lg6 p1 ja Jahiseaduse § 25 lg 2 sätestatut. Harri Laanemaa ühisjahist osavõtjana oli kohustatud täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi ja

§ 25

lg2 kohaselt kui maaomanik ei ole oma maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Väärteoprotokollist nähtub, et Harri Laanemaa on väärteo toimepannud otsese tahtlusega. Seega pidi Harri Laanemaa teadma, et kütiliinist ei tohi ennem lahkuda kui jahijuhataja on selleks korralduse andnud. Harri laanemaa rikkus

§ 31

lg6 p1 ja 25 lg2 nõudeid sellega, et ta liikus ilma jahijuhataja korralduseta kütiliinist, läks looma jälitama ja pidas jahti hoonetele lähemal kui 200 meetrit, mis on kvalifitseeritav väärteona teo toimepanemise hetkel

§ 58aluse.

Protokolli kohaselt märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule kättesaadav alates 12.04.2017.a. (tl.42). Harri Laanemaa on väärteoprotokolli kättesaanud 13.03.2017.a. (tl.42-43); - 20.03.2017.a. on Harri Laanemaa esitanud väärteoprotokollile vastulause, milles ta ei tunnista ennast süüdi väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemises. Vastulauses märgib H. Laanemaa, et ta osales lubatud jahipidamises.

§-s 25 lg2 räägitakse maaomanikust, kuid väärteoprotokollist ei nähtu, kes on siis kirjeldatud maaomanik, kuid sama §-i lg3 p2 on kirjas, et maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ning surmamist. Roomassaare tee 1 c sissesõiduteel toimus katse haavatud loom surmata.

§ 58

sätestab vastutuse jahipidamise nõuete rikkumise eest jahipidamise vahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumise eest. Tegemist ei olnud jahiga (

§ 23lg2).

Reaalses elus on välja kujunenud praktika, et haavatud loom surmatakse võimalikult kiiresti piinade lõpetamiseks. Sel põhjusel lahkus ta kütiliinilt ning teda asus asendama teine jahimees, kellel oli selge ülevaade toimuvast Kütiliinis ja seega ei muutunud reaalselt mittemidagi. Ta ei ole jahipidamisnõudeid rikkunud. Väärteoprotokollis kirjeldatud 18.01.2017.a. toimunud sündmus ei olnud jaht Jahiseaduse mõistes ja sellest tulenevalt ei ole ta rikkunud

§-de 25 lg2 ja 31 lg6 sätestatut ning palub menetluse lõpetada (tl. 44-45); - 12. aprilli 2017.a. kohtuvälise menetleja- Kesskonnainspektsiooni nimel keskkonnakaitse juhtivinspektor Anneli Liiva üldmenetluses koostatud otsuses väärteoasjas nr 274017000079 jäi menetleja oma väärteoprotokollis esitatud seisukohtade juurde ja määras Harri Laanemaale juhindudes KarS §-st 47 lg1 ning VTMS §-st 73 lg1 p1 karistuseks Jahiseaduse § 58 alusel rahatrahvi 70 trahviühikut, so. 280 eurot (tl. 47-51); 24.04.2017.a. esitas Harri Laanemaa Pärnu Maakohtule kaebuse mille sisu on esitatud otsuse sissejuhatavas osas. VTMS § 123 lg2 kohaselt kaebemenetluses tuleb kohtul lahendada VTMS §-s 133 loetletud küsimused.. Kohus olles kirjalikus menetluses tutvunud väärteoasja materjalidega ja menetlusosaliste selgitustega leiab, et väärteomenetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus asjas lõpetada VTMS § 133 p1 ja 29 lg1 p1 alusel kuna ei ole leidnud tõendamist menetlusaluse isiku Harri Laanemaa tegevuses väärteokoosseis. Vaidlust ei ole selles, et 18.01.2017.a. toimus Kuressaare linnas Kuressaare linna haldusterritooriumil Roomassaare tee ääres Kuressaare Linnavalitsuse korralduse 17.09.2013.a. nr 574, milles viidatakse Jahiseaduse §-le 23 lg3 p1, Laugi Jahiseltsile väljaantud loa alusel ulukite ja vareslaste arvukuse piiramiseks jahiseltsi korraldatud ühisjaht metssigadele. Ühisjahi ja selle toimumise seaduslikkust on 11 tunnistajana ülekuulamistel kinnitanud sündmuskohal jahipidamise ajal 18.01.2017.a. selle seaduslikkuse üle järelevalvet teostanud keskkonnainspektsiooni ametnikud Jaak Haamer ja Hendrik Lõbus. Nende ütlustest ja nende poolt lisatud materjalidest nähtub, et jahti peeti Roomassaare poolsaarel ning jahi ala jäi ka sõidutee ja kergliiklustee lähedusse. Kohapeal peetud vestlusest jahimeestega selgus, et enamik kütiliinist oli paigutatud kergliiklusteele ja osaliselt ka aju taha ning aju liikus suunaga Roomassaare poolt kergeliiklustee suunas. Tunnistajate J. Haamer ja H. Lõbus ütluste kohaselt olid jahimeesteks Harri Laanemaa ja S.P, kellede jahipidamisdokumente nad ka kontrollisid. Tunnistaja Jaak Haameri ütlustele on lisatud aerofoto-kaardist jahipidamise kohta, millest nähtub, et kontrollimise ajal toimus jaht Roomassaare tee lähedal ja ka hoonete lähedal. Nimetatud kaardilt nähtub, et jahipidamise ajal oli sõidutee läheduses hoiatusmärk-Jahipidamine (tl.17). Tunnistaja Jaak Haamer ütluste kohaselt selgitas jahijuht N.S temale, et jaht on planeeritud seal piirkonnas seetõttu, et metssead olid kahjustanud linna kergliiklusteed. Sama kinnitas kontrollil tunnistajale ka Laugi Jahiseltsi esimees A.S, kes mainis, et Kuressaare Linnavalitsusest on luba olemas jahi pidamiseks antud alal. Jahimeeste ja jahipidamise kohta koostas tunnistaja Hendrik Lõbus 18.01.2017.a. nn Objekti kontrollimise protokolli OKP (tl.20-30). Protokolli kohaselt peeti Roomassaare sadama lähikonnas Laugi jahipiirkonnas Laugi jahiseltsi poolt korraldatud ühisjahti, jahi juhatajaks oli N.S. Kontrolliks võeti küttide jahipidamisõigust tõendavad dokumendid. Kontrolli käigus ei tuvastatud jahipidamist käsitlevate õigusnormide rikkumisi. Tunnistaja –ühisjahi juhi N.S ütluste kohaselt oli 18.01.2017.a. toimunud ühisjaht seadusega kooskõlas. Tema pani mehed ühisjahil jahipaika. Roomassaarde tee äärde paigutas ta Harri Laanemaa ja raudtee tammi otsa S.P. Harri Laanemaa lasi oma esimese lasu sea suunas , kui ta oli temale etteantud piirkonnas. Ta ei mäleta kas ta lubas peale lasku Harril oma kohalt lahkuda. Jahi juhina kinnitas oma ütlustes N.S, et kui ta mehi ühisjahi käigus kohtadele paigutas, ei teadnud ta, et nad jäävad hoonetele lähemale kui 200 meetrit. Kui 200 meetri nõuet järgida, siis ei oleks üldse saanud seda jahti pidada. Harri Laanemaa ütlused on kooskõlas teiste väärteomenetluse käigus ära kuulatud tunnistajate ütlustega ja kohtul puudub alus kahelda Harri Laanemaa ütlustes, sealhulgas osas, mis puudutavad metssea laskmist, selle haavamist, haavatud seale järgnemist ja surnuks tulistamist. Harri Laanemaa ei ole oma ütlustes välistanud, et sea laskmise käigus võis üks kuulidest tabada ka väärteo menetluse käigus vaadeldud valgustusposti. Valgustusposti tabamist ei ole aga temale süüks arvatud. Ühisjahi juht N.S ei ole enda ülekuulamisel kinnitanud seda, et tema jahijuhina ei lubanud ühisjahi ajal Harri Laanemaal jahi käigus haavatud siga jälitada. Väärteomenetluse käigus ei ole kindlaks tehtud ega ülekuulatud ajalehes „Meie Maa“ märgitud anonüümseid tunnistajaid ( kergliiklusteel olnud naisterahvast), kellede ütlustele tuginedes on ajakirjanik asunud seisukohale, et jahi käigus seati ohtu jahipiirkonnas liikunud inimeste elu ja tervis. Ajalehes esitatud kontrollimata väiteid ei saa kohus käesolevas asjas tõendina arvestada. KarS § 3 lg4 kohaselt on väärtegu kas KarS-is või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv, arest või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Harri Laanemaale on süüks arvatud väärtegu milline on kvalifitseeritud Jahiseaduse (

) § 58 järgi.

§ 58

kohaselt karistatakse isikut jahipidamisnõuete rikkumise eest jahipidamisvahendite kasutamisel või jahiohutuse nõuete rikkumise eest trahviga kuni 200 trahviühikut. Väärteoprotokollist ja väärteootsusest nähtub, et Harri Laanemaale on süüks arvatud

§ 31

lg6 p1 ja

§ 25

lg2 sätestatud jahipidamisnõuete rikkumist.

§ -s 31 on sätestatud, et ühisjaht on suurulukitele peetav mitme isiku osavõtul toimuv jaht, mida korraldatakse vähemalt ühele jahist osavõtvale isikule antud jahiloa alusel. Ühisjahi korraldamiseks valitakse jahist osavõtvate isikute hulgast jahijuhataja, kes koostab jahist osavõtjate nimekirja.

§ 31

lg6 p1 kohaselt on ühisjahist osavõtja kohustatud täitma jahijuhataja õiguspäraseid korraldusi. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendite põhjal toimus 18.01.2017.a. ühisjaht Kuressaare linna piires Roomassaare Roomassaare tee 1 c lähistel Kuressaare Linnavalitsuse korralduse 17.09.2013.a. nr 574 12 antud loa alusel, mille väljaandmisel on Linnavalitsus juhindunud Jahiseaduse §-st 23 lg3 p1.

§ 23

lg3 p1 kohaselt ei loeta jahipidamiseks tiheasustusalale tunginud uluki jälitamist, püüdmist, tabamist või surmamist. 18. jaanuari 2017.a. toimunud ühisjahi läbiviimist ametiülesannete tõttu kontrollinud keskkonnainspektsiooni töötajate – tunnistajate Haamer ja Lõbus ütlustest ning nende poolt lisatud dokumentaalsetest tõenditest saab samuti teha ühese järelduse, ja so. et jahipidamine toimus seaduslikult ning et selle käigus ei rikutud jahipidamist käsitlevaid seaduse sätteid. Kontrolli teostajatele selgitati seejuures ka asjaolu, et jahipidamiseks on olemas vastav Kuressaare Linnvalitsuse korraldus. Ühisjahi juht N.S ei kinnita oma ütlustes, et Harri Laanemaa oleks ühisjahi käigus eiranud tema korraldusi, metssea haavamine Harri Laanemaa poolt toimus ajal, mil ta viibis temale juhi poolt määratud kohas. Kohus nõustub kaebuse esitaja H. Laanemaa väidetega, et 18.01.2017.a. ühisjahis seadusliku osalejana ei laienenud selles jahis osalenutele

§-s 25 lg 2 sätestatu (vt.

§ 23

lg3 p1).

§ 25

lg2 kohaselt kui maaomanik ei ole omal maal jahipidamist keelanud, tohib ilma lepinguta jahti pidada piiramata või tähistamata kinnisasjal päikesetõusust päikeseloojanguni, kuid mitte lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonest. Väärteosüüdistus

§ 25

lg2 sätestatu rikkumises on menetleja poolt Harri Laanemaale esitatud väärteoprotokollis, milline koostati alles peale menetlusaluse isiku Harri Laanemaa ülekuulamist 10.03.2017.a. Harri Laanemaa ülekuulamise protokollist ei nähtu, et temale oleks tehtud teatavaks enne ülekuulamist väärtegu milles teda süüdistatakse ja seetõttu ilmselt ei nähtu protokollist, et Harri Laanemaad oleks küsitletud

§-s 25 lg 2 sätestatu rikkumise kohta. VTMS § 65 lg2 p3 alusel märgitakse ülekuulamisprotokollis aga menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta. Oma hilisemas kirjalikus vastulauses väärteoprotokollile ja ka kaebuses kohtule on Harri Laanemaa aga järjekindlalt asunud seisukohale, et 18.01.2017.a. korraldatud ühisjahi pidamisel see säte ei kohaldunud ja seda tulenevalt

§-st 23 lg3 p1 johtuvalt. Väärteomaterjalidest ei nähtu, et väärteomenetleja oleks väärteoprotokollis viidatud kinnistuomaniku loa olemasolu eelneva menetluse käigus küsinud või võimalikule omanikule viidanud. Kinnistuomaniku luba ei pidanud vajalikuks küsida ka jahipidamise ajal selle seaduslikkuse üle järelevalvet teostanud keskkonnainspektsiooni ametnikud. Kohtul ei ole võimalik ainuüksi aerofotode ja suvaliselt fotodele kantud joonte järgi veenvalt ja üheselt kindlaks teha nii ühisjahi piire kui ka hoonete kinnistupiire ning kinnistuomanikke. Isegi kui asuda menetleja seisukohale, et ühisjahi käigus peeti jahti lubatud 200-st meetrist lähemal, siis

§ 25

lg3 p2 kohaselt ei või maaomanik keelata oma kinnisasjal jahipidamise käigus haavatud ja muul põhjusel vigastatud uluki jälitamist ja surmamist. Väärteomenetluse käigus ei ole ümberlükatud Harri Laanemaa väiteid selle kohta, et ta jahipidamise käigus tabas metssiga, jälitas haavatud metssiga ning surmas sea ja tegi seda võimalik, et ka hoonetele lähemal kui 200 meetrit. Teevalgustusposti tabamine jahipidamise käigus ei ole väärteokoosseisuga hõlmatud. Eeltoodu alusel ei ole leidnud tõendamist ka Harri Laanemaa tahtlus temale süüks arvatud väärteo toimepanemisel.

§ 58

sätestatud väärteokoosseisu koosseisulisteks tunnusteks on üheltpoolt jahipidamise nõuete rikkumine jahipidamise vahendite kasutamisel (

§ 24

) või jahiohutuse nõuete rikkumise (

§ 32

), siis ei ole menetleja seda süüteokoosseisu sisustavaid Jahieeskirjade sätete rikkumisi väärteoprotokollis ega ka otsuse osas, mis jääb enne karistuse määramist lahti kirjutanud ja Harri Laanemaale süüks arvanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Harri Laanemaale süüks arvatud väärteos, milline on kvalifitseeritud

§ 58

( Jahipidamise nõuete rikkumine) järgi ei esine selle väärteo koosseisule omaseid objektiivse teokoosseisu ja läbi selle tuvastatavaid subjektiivse teo kooseisu tunnuseid. Kohus leiab, et väärteomenetleja otsusele esitatud kaebus tuleb rahuldada, väärteootsus tühistada ning menetlus asjas lõpetada VTMS § 29 lg1 p1 alusel. 13 Vastavalt VTMS §-le 38 menetluskulude arvestamisel järgitakse kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 181 lg1 kohaselt jäävad õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar kohtunik 14