lg 1 ja lg 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK Viru Maakohtu 28.11.2016 määrusega kuulutati välja V. L. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Hillar Villers. 29.11.2016 ilmus V. L. (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 21.12.2016 toimus V. L. (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Kohus määras jätta pankrotitoimkond moodustamata 22.12.2016 määrusega. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 11.04.2017 ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 4632,55 eurot. 15.05.2017 esitas haldur kohtule jaotusetepaneku. 26.05.2017 määrusega kohus kinnitas V. L. (pankrotis) jaotusettepaneku. 30.06.2017 esitas pankrotihaldur kohtule aruande, mille kohaselt palus lõpetada V. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu
30.06.2017 aruande kohaselt: 1. TEADE Pankrotiseaduse § 158 lg 1 kohaselt Käesolevaga teatab pankrotihaldur Viru Maakohtule, et V. L. (pankrotis) pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub pankrotihaldur V. L. (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetada raugemisega vastavalt
2. TAOTLUS pankrotimenetluse kulude jaotamiseks vastavalt
Menetluse rahaline algseis Pankroti väljakuulutamise seisuga 18.11.2016.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0,03 eurot. Nimetatud seis on muutunud, kuna võlgnik saab igakuiselt töövõimetuspensioni (oktoobris 2016 laekus 174,14 eurot, eelnevatel kuudel vähem) ning sotsiaaltoetust (oktoobris 2016 laekus 103,82 eurot, eelnevatel kuudel vähem), mida tal on õigus TMS lubatud määras kasutada. ning pankrotihaldur on krediidiasutusele ka vastavanõusoleku andnud. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.2. Laekumised Pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud 0,00 eurot. 3 2.3. Pankrotimenetluse masskohutused
2.4. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud
lg 1 p 4 ja § 150 Pankrotimenetluse väljamaksmata (sh prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus
lg 1p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 693,60 eurot, sh: - Ajutise halduri väljamaksmata tasu 3,60 eurot koos käibemaksuga, väljamõistetud 28.11.2016 kohtumäärusega; - pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur); - käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 04.10.2016.a. kuni 04.03.2017.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ).
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Nimetatud kulud (va ajutise halduri tasu ja kulud) on kohtu poolt jaotusettepaneku koostamise ajaks kinnitamata. Kulude hüvitamiseks esitab pankrotihaldur menetlusabi taotluse. Pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist on pankrotihaldur suhelnud pankrotimenetluse raames võlgnikuga, esitanud taotlusi kohtule, ette valmistanud viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (21.12.2016.a.), analüüsinud nõudeid, ette valmistanud ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (11.04.2017.a.), haldur on koostanud ja esitanud kohtule menetluse kestel veel jaotusettepaneku ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Eelnimetatud pankrotimenetluse toimingutele on haldur minimaalselt kulutanud aega 5 tundi. 2.5. Kulude jaotamise ja kinnitamise taotlus Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0,00 eurot. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole
Tulenevalt
lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus võib küsida seisukohta kulude jagamise osas ka toimkonnalt. Toimkonda menetluses moodustatud ei ole. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes
L.(pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud alljärgnevalt: - pankrotimenetluse kuluna Ajutise halduri tasu kogusummas 480,00 eurot, väljamõistetud 28.11.2016 kohtumäärusega, millest 476,40 eurot on hüvitatud riigieelarvelistest vahenditest ning 3,60 eurot jääb välja maksmata; pankrotihalduri tasu 475,00 eurot (5 tundi x 95 eur), mis jääb välja maksmata; - käibemaks pankrotihalduri tasult 95,00 eurot, mis jääb välja maksmata; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 28.11.2016.a. kuni 28.04.2017.a. kokku summas 120,00 eurot (5 kuud x 20,00 eurot kuus x käibemaks 20% ), mis jääb välja maksmata. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 693,60 eurot.
Nimetatud ajaks olid esitanud pankrotihaldurile nõuded alljärgnevad isikud alltoodud nõude summas/rahuldamisjärgus: Nõude esitamise Nõude suurus kuupäev eurodes Järk Võlausaldaja Eesti Haigekassa 01.2.2016 1188,94 II Eesti Vabariik (Maksu- ja 05.12.2016 Tolliameti kaudu) 989,00 II PlusPlus Legal OÜ 16.12.2016 876,68 II ERA Liisingu Inkassoteenused AS 29.12.2016 1577,93 II Kokku on seega tähtaegselt esitatud nõudeid summas 4 632,55 eurot. Pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist ei ole nõudeid esitatud. 24.03.2017.a. on pankrotihalduri poolt avaldatud teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta 11.04.2017.a. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur nõuetele vastuväiteid ei esitanud, keegi võlausaldajatest nõuetele vastuväiteid enne koosolekut ei esitanud. 15.05.2017.a. koostatud jaotuskava alusel on jaotised alljärgnevad: Nõude suurus Võlausaldaja eurodes Jaotis % Järk Eesti Haigekassa 1188,94 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 989,00 PlusPlus Legal OÜ 876,68 ERA Liisingu Inkassoteenused AS 1577,93 KOKKU nõudeid 4 632,55 eurot 25,67 II 21,35 II 18,92 II 34,06 II Jaotusettepanek kinnitati antud tsiviilasjas 26.05.2017.a. tehtud kohtumäärusega. 3.2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 18.11.2016.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 0,03 eurot. Nimetatud rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, mida ta on võinud kasutada (so sissetulekud mis jäävad alla alampalga määra suuruse summa). Seega võib asuda seisukohale, et pankroti väljakuulutamise seisuga oli pankrotivarasse kuuluvaid rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 5 3.3. Andmed
Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3.3.2.
3.3.3. Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 170,00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest. Seega jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata 693,60 eurot. 3.
lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kuid peale MTA ei ole keegi vastanud päringule. MTA seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Lähtudes ülalöeldust ning
lõpetada V. L. (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et V. L. pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri hinnangul maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku töötusest ja alalisest sissetulekute puudumisest, et teenindada tekkinud võlakohustusi. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu
Vastavalt
on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. V. L. pankrotimenetluses on teise rahuldamisjärgu nõudena tunnustatud ning välja maksmata jäänud Eesti Haigekassa nõue summas 1188,94 eurot, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue summas 989,00 eurot, PlusPlus Legal OÜ nõue summas 876,68 eurot, ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 1577,93 eurot.
lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.
lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus Kohus asub seisukohale, et juhindudes
§-st 171 tuleb algatada ka võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamiseks 21.10.2016 esitatud pankrotiavalduses, seega enne võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumist ehk tähtaegselt, nagu sätestab
lg 1.
lg 2 märgib ammendavalt juhused, millal kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust.
lg 2 alusel saab kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 8 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–382 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, raisates vara või viivitades pankrotiavalduse esitamisega, kuigi tal ei olnud väljavaateid oma majandusliku olukorra paranemisele; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 p 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist ei ole ilmnenud. Seega leiab kohus, et võlgniku Svetlana Esva võlgadest vabastamise menetlus kuulub algatamisele.
sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb Pankrotiseaduse § 173 lg 3 sätestatud makseid. Nõusoleku usaldusisikuks määramise kohta on kohtule esitanud Lohusuu Vallavalitsus. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisiku kandidaati võlgnik ei esitanud. Haldur tegi ettepaneku määrata usaldusisikuks võlgnik ise. Kohus nõustub taotlusega algatada V. L. suhtes võlgniku võlgadest (kohustustest) vabastamise menetlus, kuna puuduvad V. L. suhtes
Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku V. L. usaldusisikuks V. L., kuna kohus on veendunud, et V. L. suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu ja kulude kinnitamine ja menetlusabi taotlus
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 98 eurot. 9 Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja kulud summas 693,60 eurot (sealhulgas maksud) on põhjendatud täies ulatuses. Eeltoodu alusel ja juhindudes
Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega.
MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Pankrotihaldur Hillar Villers esitas 30.06.2017 kohtule taotluse menetlusabi andmiseks. Haldur palub rahuldada menetlusabi taotluse summas 693,60 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu tasumisel osaliselt, summas 397 eurot (lisandub käibemaks) kokku 476,40 eurot. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.