← Eesti

2-16-17203/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu,

  1. juuni
  2. a Tsiviilasja number 2-16-17203 Tsiviilasi K.S. hagi S.K. ja S.S. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1665 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
  3. veebruari
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): K.S. (isikukood XXX) Vastustaja I (kostja I): S.K. (isikukood XXX) Vastustaja II (kostja II): S.S. (isikukood 50503016013) Vastustajate seaduslik esindaja K.K. (isikukood XXX)
  5. Rahuldada K.S. apellatsioonkaebus osaliselt.
  6. Tühistada Tartu Maakohtu
  7. veebruari
  8. a otsus, millega jäeti K.S. hagi S.K. ja S.S. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.
  9. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada K.S. hagi osaliselt.
  11. Muuta Tartu Maakohtu
  12. veebruari 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-171 resolutsiooni p-i 1 alusel K.S. poolt S.S. le makstava elatise suurust ja määrata S.S. elatise suuruseks alates
  13. novembrist 2016 150 eurot kuus kuni S.S. täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub tasumisele K.K. kontole nr XXX Swedbank esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord AS-s. 4.
  14. Muuta Tartu Maakohtu
  15. veebruari 2015 määruse tsiviilasjas nr 2-15-171 resolutsiooni p-i 2 alusel K.S. poolt S.K. le makstava elatise suurust ja määrata S.K. elatise suuruseks alates
  16. novembrist 2016 150 eurot kuus kuni S.K. täisealiseks saamiseni. Elatis kuulub tasumisele K.K. kontole nr XXX Swedbank AS-s.
  17. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
  18. K.S. (hageja) esitas
  19. novembril 2016 Tartu Maakohtusse hagi S.K. (kostja I) ja S.S. (kostja II) vastu Tartu Maakohtu
  20. veebruari 2015 määrusega välja mõistetud elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu
  21. veebruari 2015 määrusega hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatis 170 eurot kuus mõlema kostja kohta, kuid mitte vähem kui pool Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast. Hageja soovis elatise vähendamist 50 euroni kuus kostja kohta. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjatele veel kaks last L.S. ja G.S.. Hageja abikaasal L.S. on endisest kooselust kaks last, kellele peab hageja Soome seaduste alusel võimaldama ülalpidamise. Hageja töötasuks on igakuiselt umbes 1700 eurot, millest hageja saab kätte 1100-1529 eurot. Kohtutäituri vahendusel on hageja tasunud kostjatele elatisena igakuiselt 242 eurot 90 senti. Lisaks maksab hageja vastavalt enda võimalustele elatist G.S. 50 eurot kuus ja saadab talle riideid. Soome seaduste kohaselt peab hagejale kätte jääma 1407 eurot 90 senti. Hageja igakuised kohustused on korteriüür 715 eurot 55 senti, kodukindlustus 87 eurot 22 senti, elekter 55 eurot, internet/telefon 50 eurot, kokku 907 eurot 77 senti. Hagejal on tekkinud
  22. novembri 2016 seisuga elatise võlg kostjate ees summas 7241 eurot 95 senti. Hageja on maksnud kostjatele elatist ajavahemikul
  23. detsember 2015 kuni
  24. november 2016 summas 997 eurot 34 senti. Hagejal ei ole raha, mistõttu ta ei saa ka täita suhtluskorda kostjatega.
  25. Kostjad ei nõustunud hagiga elatisnõude vähendamiseks ja palusid jätta muutmata Tartu Maakohtu
  26. veebruari 2015 määrusega välja mõistetud elatise 170 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kostja kohta. 2 MAAKOHTU LAHEND
  27. Tartu Maakohus jättis
  28. veebruari 2017 otsusega hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tartu Maakohtu
  29. veebruari 2015 määrusega tsiviilasjas 2-15-171 on hagejalt välja mõistetud elatis iga kostja kasuks 170 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seega tuleks
  30. aastal hagejal kummalegi kostjale tasuda 235 eurot kuus, kokku 470 eurot kuus. Hageja soovis elatise vähendamist 50 euroni kuus kostja kohta. Maakohus selgitas, et kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu
  31. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). Maakohus hindas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-le 1, kas hagi esitamise ajaks on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hagiavalduse kohaselt ei ole hageja võimeline maksma kostjatele elatist miinimummääras, kuna tal ei ole nii suurt sissetulekut ning väljaminekud on Soome Vabariigis suuremad. Hageja sissetulekuks on töötasu keskmiselt 1238 eurot kuus (
  32. detsember 2016 kuni
  33. detsember 2016 14860 eurot 48 senti, tl 66 pöördel). Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjatele kaks alaealist last, kellega ei ole elatise esialgsel väljamõistmisel arvestatud. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, mis piiraks tema sissetuleku hankimise võimalusi või miks ei peaks ta saama tema käsutada olevaid vahendeid kasutada enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. Hageja väidab, et Soome Vabariigi seadustega peab talle kätte jääma 1407 eurot 90 senti ning ta on kohustatud oma kasulapsi ülal pidama. Maakohus selgitas, et abikaasa lapsi ei saa kohus ülalpeetavana arvestada, kuna PKS § 97 kohaselt ei ole abikaasa lapsed ülalpidamist saama õigustatud isikud. Hageja on hagiavalduses märkinud, et abikaasa lapsed on vallaslapsed ja neile maksab alimente Soome Vabariik. Maakohus leidis, et hageja peab tasuma elatist kõigile lastele ühetaoliselt. Hagejal on neli alaealist last, seega tuleks hageja sissetulek jagada viieks (4 last + hageja), mis on 247 eurot 60 senti (1238÷5) kuus inimese kohta. Seega on hageja võimeline oma sissetuleku järgi maksma kõigile lastele elatist miinimummääras, mis
  34. aastal on 235 eurot kuus ühe lapse kohta. Maakohus ei arvestanud elatise vähendamise nõude lahendamisel hageja väidet, et Soome seadustega peab hagejale kätte jääma 1407 eurot 90 senti, mis on nn kaitstud summa. Maakohus leidis, et põhjendatud ei ole elatist vähendada põhjusel, et on tekkinud elatise võlg. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
  35. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega vähendada kostjatele tasutavat elatist 50 euroni kuus kostja kohta. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja poolt esitatud tõenditega, mille kohaselt peab hagejale Soome Vabariigi seaduste kohaselt elamiseks kätte jääma nn kaitstud summa töötasust 46 eurot 93 senti päevas, 1407 eurot 90 senti kuus. Hageja töötasu on keskmiselt 1238 eurot kuus. Maakohus jättis arvesse võtmata, et hageja elab Soome Vabariigis ja hagejal on vaja tasuda üür ja kanda muud igapäeva kulud. 3 Maakohus ei arvestanud sellega, et hagejal on kogunenud elatise võlg üle 8439 euro, mis näitab, et hageja ei ole suuteline enda rahalistest vahenditest maksma Tartu Maakohtu
  36. veebruari 2015 otsusega väljamõistetud elatist. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Seega tuleb arvesse võtta hageja poolt Soomes makstavat üüri, kommunaalkulusid ja lisaks kahe alaealise lapse ülalpidamise kohustust. Soomes on hageja peres kaks täiskasvanut ja kolm last, kellest üks on hageja bioloogiline laps. Maakohus oleks pidanud võtma arvesse, et kostjate esindaja saab Eesti Vabariigi poolt riiklike peretoetusi. Lastetoetuse summa on suurenenud ning selle eest on võimalik lapse kulusid osaliselt katta ja selle arvelt tuleb vanemalt välja mõistetavat elatist vähendada. Kohus peab arvesse võtma, et hageja töötab XXX-s alates
  37. aastast. Töökoha vahetus ei ole antud hetkel arvestades Soome tööturgu ka võimalik. Soomes on hetkel töötuid väga palju ja töötuks jäädes oleks hageja sissetulek umbes 1000 eurot kuus, mis vähendaks hageja poolt elatise tasumise võimalusi veelgi. Eestis töötades oleks hageja sissetulek umbes 680 eurot. Hagejal ei ole kinnisvara ega autot.
  38. Kostjad apellatsioonkaebusega ei nõustunud ja palusid jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-17203 põhjendatud ja õige. Hageja seisukohad ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Hageja leiaks Soomes tulusama töökoha. Hageja hoiab laste ülalpidamisest kõrvale, tuues ettekäändeks vähest tööd. Kostjatele teadaolevalt on Soome riigis toetused suuremad. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  39. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu
  40. veebruari 2017 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ja vähendab hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatist alates
  41. novembrist 2016 kostja kohta 150 euroni kuus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus poolte endi kanda. Ringkonnakohus võtab asja juurde Tartu Maakohtu
  42. veebruari 2015 määruse kompromissi sõlmise kohta, millega hageja kohustus tasuma kostjatele elatist 170 eurot kuus kostja kohta. Kompromissi kohaselt ei võinud alates
  43. jaanuarist 2016 tasutav elatis olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus arvestanud hageja esitatud tõendeid. Hageja on seisukohal, et võrreldes elatise väljamõistmise ajaga
  44. veebruaril 2015 on hageja elatustase muutunud, hageja ei ole suuteline tasuma kostjatele elatist, mida kinnitab tekkinud elatise võlgnevus ning Soome Vabariigi seaduste kohaselt on hagejal õigus nn kaitstud sissetulekule, mida tuleks elatise vähendamisel arvestada. Maakohus ei arvestanud elatise välja mõistmise ajal asjaoluga, et hagejal on ülalpidamiskohustus lisaks kostjatele veel kahe alaealise lapse suhtes.
  45. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole arvestanud hageja väitega, et hagejale peab Soome Vabariigi seadustega kätte jääma 1407 eurot 90 senti, nn „kaitstud summa“. Maakohus on selgitanud, kohus ei saa sellist väidet võtta aluseks elatise vähendamiseks. Elatise suuruse kindlaksmääramisel lähtub kohus Eesti Vabariigis kehtivast perekonnaseadusest. Kogunenud elatise võlgnevus ei ole üldjuhul tulevikus makstava elatise vähendamise aluseks. 4
  46. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hageja poolt ülalpeetavate arvu, hageja sissetulekut ning hageja poolt tasumisele kuuluvaid igapäevaseid kulutusi nende vajalikus ulatuses. Riigikohus on
  47. juuni 2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 21.4 selgitanud, et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii vanema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot, lapse vajadused 300 eurot ja vanemal 450 eurot, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis. Sama otsuse p 20.
  48. kohaselt tuleb lapse vajaduste hindamisel ja ülalpidamise suuruse määramisel arvestada ka lapse ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulu, söögikulu, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) on mitme lapse kooselamise tõttu mastaabisäästu tõttu väiksemad. Hageja on kinnitanud, et hageja reaalne sissetulek oli hagiavalduse esitamisel 1529 eurot kuus (tl 2) ja aastal 2016 oli hageja keskmine sissetulek 1237 eurot 70 eurot kuus (tl 14, tõlge tl 20) Hageja pere sissetulek kokku on 3004 eurot kuus (tl 42). Hageja kohustus Tartu Maakohtu
  49. veebruari 2015 määrusega tasuma kostjatele elatist alates
  50. jaanuarist 2016 seadusjärgses miinimummääras, mis aastal 2016 oli 215 eurot kuus ja aastal 2017 on 235 eurot kuus. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p-d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu
  51. juuni 2017 otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 32 jj). Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  52. oktoobri
  53. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võib elatise suuruse muutmise aluseks olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. Hageja väitel on tema palk ja töötundide arv aastatega vähenenud ning elatise tasumine kompromissis kokkulepitud ulatuses on talle ülejõukäiv. Hagiavalduse kohaselt on hageja vältimatud püsikulud kokku 907 eurot 77 senti (tl 2). Hageja üürilepingu kohaselt on hageja igakuine korteri üür 1416 eurot 11 senti (tl 70). Hagiavalduse kohaselt elab korteris viis inimest, hageja, hageja abikaasa, abikaasa kaks last ja hageja ja hageja abikaasa ühine bioloogiline laps. Hageja on selgitanud, et auto parkimiskohta on vaja seoses tööauto parkimisega kuna hageja tööaeg on 24/7 (tl 2, 42). Samas on hageja väitnud, et ei tööta täistööajaga (tl 42). Hageja ei ole esitanud tõendeid kodukindlustuse tasumise kohustuse kohta, elektriarvet, interneti/telefoni arvet. Seega ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida nende tasude suurust ning põhjendatust.
  54. Ringkonnakohus arvestab, et hagejal on ülalpidamiskohustus nelja alaealise lapse (kostjate ning L-M. S ja G. S) suhtes. Hageja on hagiavalduses väitnud, et temaga kooselaval lapsel on diagnoositud psoriaas (tl 2), kuid hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit haiguse olemasolu ja/või seoses haigusega tekkinud täiendavate ravikulude kohta. Hagejaga elab ühises majapidamises hageja abikaasa, abikaasa kaks last ning hageja ja tema abikaasa ühine laps. PKS § 97 kohaselt ei ole abikaasa lapsed isikuteks, kellele hageja peab andma ülalpidamist. Samas võib perekonnaliikmete arv mõjutada isiku igapäevaseid kulutusi toidule, transpordile jne. Niisamuti võib see, et kostjate emal on uus elukaaslane, kes töötab, mõjutada perekonna üldist elustandardit, kuid ka kostjate ema elukaaslasel ei ole hageja laste ülalpidamise kohustust. Hagejal on kohustus anda ülalpidamist oma lastele ning ülalpidamise suuruse arvestamisel saab kohus võtta arvesse ainult neid isikuid, kelle ülalpidamise kohustus on hagejal Eesti Vabariigis kehtiva 5 perekonnaseaduse järgi. Samas kohustab PKS § 16 lg 1 abikaasasid vastastikku oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama ning on pigem tavapärane, et ühises majapidamises kasvavaid lapsi toetavad mõlemad abikaasad, sõltumata sellest, kas neil on nende laste suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud arvesse võtma Eesti Vabariigi poolt makstavaid peretoetusi. Riigikohus on
  55. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutanud. Käesolevalt ei ole hageja maakohtus sellele tuginenud ning maakohus ei pidanudki seda arvesse võtma. Ringkonnakohus arvestab hageja taotlust apellatsioonkaebuse menetlemisel. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et kohus peab eraldi arvesse võtma, et hageja töötab XXX alates
  56. aastast ning hagejal ei ole võimalik töökohta vahetada. Kohus saab lähtuda vaid esitatud tõenditest ning hindab neid kogumis, mistõttu ei oma asjaolu, et hageja töötab oma praeguse tööandja juures alates aastast 2009 ning tööjõuturu muutustest tulenevalt ei ole hagejal võimalik töökohta vahetada, asja lahendamisel tähtsust. Arvestades hageja sissetulekut, kohtule esitatud hageja kulutusi eluvajaduse katteks, hageja ülalpeetavate ja pereliikmete arvu, kostjate seadusliku esindaja poolt saadavat riikliku peretoetust kostjatele, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud vähendada hageja poolt kostjatele tasutavat elatist alates hagi esitamisest
  57. novembril 2016 150 euroni kuus kostja kohta. Nimetatud summa tasumine ei pane teisi hageja poolt ülalpidamise kohustuse saamiseks õigustatud isikuid PKS § 102 lg 1 tähenduses halvemasse olukorda kui ülalpidamist saavaid kostjaid.
  58. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks hageja etteheidet maakohtule, et maakohus ei arvestanud, et kostjate esitatud avaldus ei olnud korrektselt vormistatud. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus jättis hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks käiguta, sest hageja poolt esitatud menetlusdokumendil olid puudused (puudus allkiri, puudusid soome keelsete dokumentide tõlked), mis takistasid hageja avalduse menetlemist kohtus.
  59. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus märgib, et menetlusosalised ei ole maakohtus ega ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude nimekirju esitanud. Seega puuduvad menetlusosalistel hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.