2-15-8936/53

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2017 Tartu Tsiviilasja number 2-15-8936 Tsiviilasi Logos Trans OÜ hagi AS Roolid vastu kahju hüvitamiseks 117249,11 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 28. veebruari 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Logos Trans OÜ apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 13. juuni 2017 Apellant: Logos Trans OÜ (hageja), rk 12021645; esindaja vandeadvokaat Indrek Naur Menetlusosalised ja nende esindajad Vastustaja: AS Roolid (kostja), rk 10015853; esindaja Igor Sumarok RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 28. veebruari 2017 otsus, millega jäeti hagi rahuldamata ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada osaliselt.

2.Välja mõista AS-lt Roolid Logos Trans OÜ kasuks 69 180,40 eurot (põhivõlgnevus 61 919,68 eurot ja ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 7260,72 eurot).

3.Välja mõista AS-lt Roolid Logos Trans OÜ kasuks viivis 5 % aastas põhivõlgnevuselt 61 919,68 eurot alates 7. juulist 2017 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

4.Rahuldada Logos Trans OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

5.Tühistada osaliselt Viru Maakohtu 18. juuni 2015 määrusega seatud hagi tagamine, millega arestiti AS-i Roolid arvelduskontod Eesti Vabariigi krediidiasutustes ja Eesti Vabariigis tegutsevates välisriigi krediidiasutuste filiaalides 110 327,18 1 euro ulatuses Logos Trans OÜ kasuks ja jätta hagi tagamiseks kehtima arest AS Roolid arvelduskontodel asuvatele rahalistele vahenditele 69 180,40 euro ulatuses.

6.Jätta 60 % Logos Trans OÜ menetluskuludest maaja ringkonnakohtus AS-i Roolid kanda.

7.Jätta 40 % AS-i Roolid menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus Logos Trans OÜ kanda.

8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED 1. Logos Trans OÜ (hageja) esitas 12. juunil 2015 hagi AS Roolid (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 110 327,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1405,57 eurot ning mittesissenõutavaks muutnud viivis põhinõudelt 5 % aastas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled veolepingu, millega kostja kohustus vedama veose (elektriseadmed) Narvast Venemaale Sankt-Peterburgi. Veotähtajaks lepiti kokku 9. veebruar 2015. Vedamise kohta väljastati CMR-veokiri nr 06022015-4, mille järgi oli veose kaaluks 12 943,80 kg. Pooled leppisid kokku veotasu 600 eurot. Veos läks vedamisel kaotsi ning selle asukoht ei ole teada.

Veose väärtus oli 123 147,20 USA dollarit (110 327,18 eurot). Kahju suurus on 110 327,18 eurot. Hagejalt tellis veo DSV Transport AS, kes esitas hagejale nõude kahju hüvitamiseks suuruses 123 147,20 USD.

Hagiavalduse kohaselt tuleb veolepingule kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR). Kostja vastutab CMR art 17 lg 1 alusel. CMR art 20 lg 1 järgi võib lugeda veose kaotsiläinuks, kui veost ei ole kohale toimetatud veotähtajast alates 30 päeva jooksul. Kuna veos pidi sihtkohta jõudma 9. veebruaril 2015, tuleb lugeda veos kaotsiläinuks.

CMR art 27 lg 1 alusel võib hageja nõuda kostjalt viivist 5 % aastas alates nõude esitamisest (4. märts 2015). Põhjendamatu on kostja seisukoht, et ta vabaneb vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel. Vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et rakendas 2 kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast, hoolsust. Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel (3-2-127-05 p 13). Tõendamiskoormus CMR art 17 lõikes 2 nimetatud asjaolude esinemise kohta on CMR art 18 lg 1 alusel vedajal.

Hageja ja DSV Transport AS sõlmisid tsiviilasjas nr 2-15-13590 kohtuliku kompromissi, mille kohaselt pidi hageja tasuma DSV Transport AS-le kahjuna 78 834,21 eurot.

2.Kostja vaidles hagile vastu.

Kostja vabaneb vastutusest CMR art 17 lg 2 alusel, kuna kahju tekkis asjaoludel, mida vedaja ei saanud ära hoida ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Veos rööviti koos vedukiga.

Hageja ei ole tõendanud nõuet, kahju olemasolu ja selle suurust. Hageja on ekspedeerija VÕS § 854 mõttes. Hagejale ei ole kahju tekkinud. Ka DSV Transport AS on ekspedeerija ja ei ole veose omanik või saatja. DSV Transport AS esitatud nõue ei saa tõendada kahju tekkimist. Isegi juhul, kui nõue eksisteerib, ei ole tõendatud kahju suurus. Power Point Inc LTD esitatud arve nr A2015023 järgi on veose väärtus 69 184,96 USD (63 536,56 eurot). Sama summa deklareeriti ka tollis. Hageja arvestas nõude suuruse CMR art 23 lg 3 järgi ebaõigesti. CMR art 23 lg 3 järgi ei või kahjuhüvitise suurus ületada 25 franki puuduoleva veose brutokaalu kilogrammi eest.

MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 28. veebruari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust ning tühistas 18. juuni 2015 määrusega seatud hagi tagamise (rahaliste vahendite arest kostja arvelduskontodel).

Maakohus sedastas, et pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 6. veebruaril 2015 veolepingu, mille kohaselt pidi kostja vedama veose Narvast Venemaale Sankt-Peterburgi. Vaidlus tuleb lahendada CMR-i sätete alusel. CMR-s reguleerimata ulatuses tuleb kohalda riigisisest õigust.

Hageja on veo tellija ja kostja on tegelik vedaja. Hageja ei ole ekspedeerija VÕS § 854 mõttes, kuna ei ole tuvastatud, et hageja oleks sõlminud veolepingu kostjaga kolmanda isikuga sõlmitud ekspedeerimislepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või kolmanda isiku esindajana (VÕS § 855 lg 3). Kuigi veose saatjaks on CMR-veokirja järgi kolmas isik, ei võta see hagejalt õigust esitada hagi tegeliku vedaja vastu. VÕS § 800 lg 2 alusel võib tegelik vedaja esitada tema vastu esitatud nõudele samu vastuväiteid, mida võib esitada vedaja.

Vedaja vastutab CMR art 17 lg 1 alusel veose täieliku või osalise kaotsimineku või kahjustumise eest veose veoks vastuvõtmise hetkest kuni selle üleandmise hetkeni, samuti veose kohaletoimetamisega mis tahes viivitamise eest. Vastavalt CMR art 17 lg 2 vabaneb vedaja vastutusest, kui veose kaotsiminek toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu, nõude esitaja antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud põhjustanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus või veosele omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida. Lähtuvalt CMR art 18 lõikest 1 lasub vedajal (kostjal) kohustus tõendada, et veose kaotsiminek oli põhjustatud CMR art 17 lõikes 2 nimetatud asjaolu tõttu.

3 Maakohus jõudis seisukohale, et kostja vabaneb CMR art 17 lg 2 järgi vastutusest. Tõendatud on veose vargus koos vedukiga. Kostja tõendas CMR art 17 lõikes 2 sätestatud vedaja vastutust välistava asjaolu. Kuna kostja tõendas CMR art 17 lg 2 sätestatud vedaja vastutusest vabanemist kaasa toova asjaolu, pidi hageja CMR art 29 lg 1 kohaselt tõendama, et kahju ja veose kaotsiminek oli kostja poolt tekitatud tahtlikult või raske hooletusega kostja õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. Hageja ei ole seda tõendanud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Maakohus jagas tõendamiskoormuse valesti. CMR art 18 lg 1 alusel on tõendamiskoormus CMR art 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta vedajal (kostjal). Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis toovad kaasa vedaja vastutusest vabanemise. Vedaja vastutus on lähedane riskivastutusele ja vedaja vabaneb CMR art 17 lg 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui ta tõendab, et rakendas kahju ärahoidmiseks kõrgendatud, mitte üksnes tavapärast, hoolsust.

Seetõttu vabaneb vedaja vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-127-05 p 13). Veose rööv ei ole selline asjaolu, mis vabastaks vedaja vastutusest igal juhul CMR art 17 lg 2 järgi (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-127-05 p 13).

Vedaja vastutusest vabanemist kaasa toovate asjaolude esinemise tõendamiskoormuse hagejale panemine on hageja jaoks üllatuslik (TsMS § 436 lg 3). Kohtuistungil selgitas maakohus tõendamiskoormust teisiti.

Ringkonnakohtu istungil nõustus hageja, et tõendatud kahju suuruseks on 69 184 USA dollarit 8. juuni 2015 päevakursiga euro suhtes.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Kostja leidis, et maakohus määras tõendamiskoormuse õigesti. Hageja ei ole tõendanud, et veos läks kaotsi vedaja raske hooletuse tõttu, mistõttu ei kuulu CMR art 29 lg 1 kohaldamisele.

Asjaolu, et kohus tegi kostjale ettepaneku tõendada, et autojuht ei saanud vargust takistada, ei anna alust tõendamiskoormust ümber pöörata.

Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Hageja nõustus 1. detsembri 2015 kirjalikus dokumendis, et ta on ekspedeerija VÕS § 854 mõttes. Hageja ei ole veose omanik ega saatja.

Hageja esitatud kompromissleping DSV Transport AS-ga, mille kohaselt kohustub hageja tasuma DSV Transport AS-le 78 834,21 eurot, ei tõenda automaatselt kahju olemasolu.

Isegi juhul, kui eeldada, et DSV Transport AS-ga sõlmitud kompromiss on kahjuhüvitis, on kaotsiläinud veose väärtus 69 184,96 USD (63 536,56 eurot). Ringkonnakohtu istungil nõustus kostja, et hagejal tekkinud kahju suuruseks saab olla 69184 USA dollarit 8. juuni 2015 päevakursiga euro suhtes.

4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 28. veebruari 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse normide rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Hagi tuleb rahuldada osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

7.Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et pooled sõlmisid rahvusvahelise veolepingu, millele tuleb kohaldada rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) vastavalt CMRi artiklile 1. Ekslik ja ebaoluline on kostja väide, et ta on ekspedeerija VÕS § 854 mõttes.

Sõlmitud leping vastab veolepingu tunnustele siis, kui sellega võetaks kohustus veos sihtkohta toimetada. Veoleping on töövõtulepingulaadne õigussuhe. Pooled ei vaidle, et kostja lepinguliseks kohustuseks oli veos vedada Venemaal asuvasse sihtkohta. Asjakohatu on kostja väide, et hageja ei ole veose omanik. Veolepingu sõlmimise eelduseks ei ole omandiõigus veosele.

8.Asjas puudub vaidlus selles, et veos ei jõudnud sihtkohta. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtus jagas otsuse tegemisel pooltevahelist tõendamiskoormist ekslikult ja erinevalt kohtuistungil pooltele selgitatust. Maakohus leidis otsuses ebaõigesti, et juhul, kui vedaja tõendas CMR art 17 lg 2 sätestatud vedaja vastutusest vabanemist kaasa toova asjaolu, pidi hageja CMR art 29 lg 1 kohaselt tõendama, et kahju ja veose kaotsiminek oli kostja poolt tekitatud tahtlikult või raske hooletusega kostja õigusvastase tegevuse või kohustuste mittenõuetekohase täitmise tõttu. CMR art 18 lg 1 alusel lasub tõendamiskoormis CMR art 17 lõikes 2 sätestatud asjaolude esinemise kohta vedajal. Seega pidi kostja vedajana tõendama, et esinesid asjaolud, mis toovad kaasa vedaja vabanemise vastutusest. Maakohtu viide CMR art 29 lõikele 1 on ebaõige, kuna CMR art 29 lg 1 reguleerib vedaja vastutusele seatud piirangute äralangemist, mitte vedaja vabanemist vastutusest. Vedaja vastutab, kui ta ei ole tõendanud CMR art 17 lg 2 eeldusi. Vedaja vastutus ei ole süüline.

9.Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud vedaja vastutusest vabanemise aluseks olevaid asjaolusid. Kohtule tõendina esitatud Venemaa Leningradi oblasti uurija 12. veebruari 2015 kriminaalmenetluse algatamise määrus ei tõenda muud, kui et sõiduk oli varguse hetkel pargitud puhkuseks 111 km + 800 m maanteel A-118 Lomonossovskaja rajoonis Leningradi oblastis (I kd lk 45). CMR artikli 17 lõige 2 sätestab, et vedaja vabaneb vastutusest muu hulgas juhul, kui kahju on tingitud asjaoludest, mida vedaja ei saanud ära hoida ja mille tagajärgi ta ei saanud vältida. Vedaja vabaneb CMR artikli 17 lõike 2 alusel vastutusest vaid juhul, kui kahju tekkis erilistel asjaoludel, mida vedaja ei oleks suutnud ära hoida ka kõrgendatud hoolsuse ülesnäitamisel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-05, p 13). Selgitamaks, kas vedaja rakendas kõrgendatud hoolsust, tuleb vedaja käitumist võrrelda kompetentse professionaalse vedaja hüpoteetilise käitumisega samadel asjaoludel (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12705, p 14). Veose vargust ei saa lugeda iseenesest selliseks asjaoluks, mis tooks kaasa vedaja vabanemise vastutusest CMR art 17 lg alusel. Ringkonnakohus leiab, et kostja oleks saanud hoida varguse ja kahju tekkimise ära kõrgendatud hoolsuse rakendamisega. Hoolas vedaja pidanuks otsima veokile turvalise parkimiskoha ja mitte veokit parkima kohas, kus on võimalik varguse toimumine. Seega oli kahju tekkimine välditav. Veose vargust saab lugeda vedaja vastutusest vabanemise jaoks piisavaks ainult väga erakordsetel asjaoludel. Näiteks võiks selline olukord tekkida siis, kui vedaja parkis veoki põhjalikult ja mehitatult valvatud parklasse, kuid vargus toimus erandlikke ja mittetuntud vahendeid kasutades. Kostja ei ole tõendanud selliste asjaolude esinemist.

5 10. Kostja vastustab hageja ees tekkinud kahju eest CMR art 17 lg 1 alusel. CMR art 17 lg 1 sätestab, et vedaja vastutab veose täieliku või osalise kaotsimineku ja kahjustumise veose vedamiseks vastuvõtmise hetkest kuni selle üleandmise hetkeni, samuti veotähtaja ületamise eest. Puudub vaidlus, et veos läks kaotsi ning kaotsiminek toimus vedamise ajal.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest võib nõude materiaalõigusliku alusena tulla alternatiivselt kõne alla ka CMR art 37, mis sätestab vedaja regressiõiguse teise vedaja vastu, kuna hageja sõlmis veolepingu peavedajaks olnud AS-ga DSV Transport ning oli suhetes peavedajaga lepinguline vedaja. Samas on CMR art 37 kohaldatav vastavalt CMR artiklile 34 ainult järjestikuse vedamise korral. Selleks, et pidada vedajaid järjestikusteks vedajateks CMR art 34 mõttes, peab muu hulgas vedu toimuma ühe veolepingu alusel, vedajad peavad olema veose vedamiseks vastu võtnud ning aktsepteerinud ühe saatekirja. Pooled ei ole kohtule toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada järjestikust vedamist. Ainuüksi asjaolu, et veost võtsid osa mitu vedajat, ei tähenda järjestikust vedamist CMR art 34 mõttes. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus hagejat ja kostjat järjestikuste vedajatena CMR art 34 kohaselt ning ei kohalda CMR art 37 nõude õigusliku alusena.

11.Õige on kostja väide, et hageja ei ole tõendanud kahju suurust hagis taotletud rahalises väärtuses (110 327,18 eurot). CMR art 23 lg 1 järgi määratakse veose kaotsiminekuga tekitatud kahju suurus kindaks veose vedamiseks vastuvõtmise kohas ja ajal kehtiva veose väärtuse alusel. Tõendamiskoormis veose rahalise väärtuse suuruse osas lasub hagejal. Hageja esitas kohtule AS-ga DSV Transport sõlmitud kompromisslepingu (I kd, tl 188-189), mille kohaselt kohustus kostja tasuma AS-le DSV Transport 78 834,21 eurot. Kompromisslepingu järgi oli veose väärtus 69 184,96 USA dollarit (USD). Ringkonnakohtu hinnangul saab kompromisslepingut pidada üheks tõendiks kahju tekkimise ja veose väärtuse 69 184,96 USD osas. Ringkonnakohtu 13. juuni 2017 istungil nõustus hageja kahju suurusega 69 184,96 USD 8. juuni 2015 valuutakursiga euro suhtes. Kahju suurusega nimetatud ulatuses nõustus ka kostja (kd II, tl 48). Kostja möönis veose väärtust 69 184 USD ka maakohtule esitatud vastuses (kd I, tl 116) ja selle lisaks oleva arve esitamisega (kd I, tl 118). Järelikult puudub poolte vahel vaidlus kahju suuruse üle ning ringkonnakohus loeb kooskõlas CMR art 23 lõikega 1 kaotsiläinud veose väärtuseks ja kahju suuruseks 69 184 USA dollarit. 8. juunil 2015 oli USA dollari kurss euro suhtes 1 USD = 0,895 eurot. Seega on hagejale veose kaotsiminekuga tekitatud kahju suurus 61 919,68 eurot ja ringkonnakohus mõistab selle kostjalt välja hageja kasuks.

12.Hageja palub mõista kostjalt välja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 1405,57 eurot ja edasi viivise 5 % aastas. CMR art 27 lg 1 sätestab, et nõude esitaja võib hüvitamisele kuuluvalt summalt nõuda viivise tasumist. Sama sätte teise lause kohaselt on viivisemäär 5 % aastas ning viivis arvutatakse vedajale kirjaliku nõude esitamise päevast või juhul, kui nõuet ei esitatud, hagi esitamise päevast. Hageja tõendas nõude esitamist 4. märtsi 2015 kahjunõudena (kd I, tl 40). Kostja ei ole viivise arvestamise algusajale esitanud vastuväiteid. Seega loeb ringkonnakohus hageja esitatud 4. märtsi 2015 nõudekirjaga (kd I, lk

40)tõendatuks, et nõue sel päeval esitati ja loeb viivise arvestamise alguseks 4. märtsi 2015.

Ringkonnakohus võtab viivise arvestamisel aluseks käesoleva otsusega rahuldatud põhinõude 61 919,68 eurot. Hagi esitamise hetkeks (12. juuni 2015) oli sissenõutavaks muutunud viivis 856,70 eurot. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks (7. juuli 2017) on muutunud sissenõutavaks viivis 7260,72 eurot (viivitatud päevi 857). Seega mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise 7260,72 eurot ning TsMS § 367 alusel alates 7. juulist 2017 viivise 5 % aastas kuni põhinõude 61 919,68 euro tasumiseni.

6 13. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Maakohus tagas 18. juuni 2015 määrusega hagi kostja arvelduskontode arestimisega 110 327,18 euro ulatuses. Kuna ringkonnakohus jätab hagi osaliselt rahuldamata, tühistab ringkonnakohus TsMS § 386 lg 4 alusel hagi tagamise osas, milles hagi jäetakse rahuldamata. Hagi jääb tagatuks maakohtu määratud viisil nõude rahuldatud ulatuses, s.o 69 180,40 eurot.

14.TsMS § 163 lg 1 alusel kannavad pooled menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palus mõista kostjalt välja koos sissenõutavaks muutunud viivisega 116 967,77 eurot. Hagi rahuldatakse summas 69 180,40 eurot, ca 60 % ulatuses. Seega jätab ringkonnakohus 60 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 40 % kostja menetluskuludest hageja kanda.

15.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti-Kerstna Vaks

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.