MÄÄ RUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar 8. august 2017, Tartu 3-17-1350 Igor Ger

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla
2. mai 2017 käskkirjaga nr 6-3/516-1 tunnistati kinnipeetav I. Geraskin süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises
3. mail 2017 ning karistati teda 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Karistus pöörati täitmisele
4. juunil
5. I. Geraskin esitas
6. juunil 2017 vastustajale vaide käskkirja vaidlustamiseks.
7. I. Geraskin esitas
8. juunil 2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kohustamiseks hoiduda I. Geraskini kartseris hoidmisest pidevalt järjestikku ning tagada kartserikaristuste täitmise vahel s.t enne uue kartserikaristuse täitmisele pööramist tavarežiimil viibimine vähemalt 10 päeva. I. Geraskinit on kartseris hoitud juba üle 6 kuu, ta on esitanud vaide Viru Vangla
9. mai
10. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ning menetlus veel kestab. Kinnipeetav on taotlenud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist abikaasa ja lapsega
11. aasta juunis ja juulis, kuid mõlemad taotlused on jäänud rahuldamata, kuna kinnipeetav viibib taotletava kokkusaamise ajal kartseris. Järjestikuste distsiplinaarkaristuste kohaldamisega lõhub vangla meelevaldselt esialgse õiguskaitse taotluse esitaja füüsilist ja psüühilist tervist ning perekonnasidemeid ja teisi olulisi kontakte. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud määruses haldusasjas 3-17-533, et vangla on kohustatud mitte hoidma kinnipeetavat järjestikku kartserirežiimil. Lisaks taotleb I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
12. Viru Vangla palus vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele jätta taotlus läbi vaatamata. Kohtule esitatud taotluses ei ole kaebaja ise määratlenud, millisel alusel ta esialgset õiguskaitset taotleb ning kaebaja on esitanud kaks erinevat pöördumist, millega võiks menetletavat taotlust hüpoteetiliselt siduda. Kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras abstraktselt kõigil juhtudel, et vangla jätaks erinevate karistuste vahele vähemalt 10-päevase vahe. Hoolimata kaebaja viitamisest konkreetsele distsiplinaarasjale (käskkiri nr 6-3/516-1) ja sellele esitatud vaidele, on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluses tuginenud üldisele kohustamiskaebusele, mistõttu ei saa esitatud taotlust tõlgendada selle vaidemenetluse ajal esitatuks. Kaebaja nõue seostub pigem
13. aprillil
14. a A. Nilenderi kui kinnipeetavate s.h I. Geraskini esindaja poolt esitatud taotlusega, mille puudused kõrvaldati
15. juunil
16. Nimetatud taotluse lahendamise 30-päevane tähtaeg ei ole veel saabunud ja taotlus on lahendamata. Vastustaja leiab, et kuna esialgset õiguskaitset ei ole võimalik kohaldada taotluse lahendamise ajal, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta läbi vaatamata. Kinnipeetavale kohaldatud kartserikaristus kestab
17. juunist –
18. juulini 2017 ning hetkeseisuga täitmisele pööramata kartserikaristusi ei ole. Kaebaja kannab distsiplinaarkaristust tavalises elukambris, kus talle kohaldatakse kartserirežiimi isiklike esemete ja päevasel ajal voodivarustuse äravõtmisega.
19. Tartu Halduskohus rahuldas
20. juuni
21. a määrusega I. Geraskini taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks esialgse õiguskaitse esitamisel ja jättis I. Geraskini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus on sõnastatud üldiselt, aga kaebaja tahet saab tõlgendada nii, et ta soovib praeguse vaidemenetluse raames käskkirja nr 6-3/516-1 täitmise peatamist.

§ 249

lg 3 kohustab esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestama avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi ning hindama kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Praeguses asjas avalikkuse huvi puudub. Halduskohus leidis, et I. Geraskin on olnud ajavahemikul 12.05.-06.06.2017 tavarežiimil – seega ei ole põhust väita, et kartser oleks kestnud ülemäära kaua. Halduskohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus on praegu põhjendamatu ja esialgse õiguskaitse taotluse rakendamiseks puudub vajadus. Seega jääb taotlus täies ulatuses rahuldamata. Kohus nõustus vanglaga selles, et kaebajal on võimalik distsiplinaarkaristusi, sh kartserikaristusi vältida õiguskuuleka käitumisega.

1. I. Geraskin esitas
2. juulil 2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a määrus. Kaebaja ei ole olnud vahemikus 12.05-06.06 2017 tavarežiimil vaid on nüüdseks viibinud kartserirežiimil järjest üle 7 kuu. Halduskohus ei ole määruse tegemisel arvestanud õiguskantsleri seisukohtadega
5. oktoobri
6. a ettekirjutuses ja CPT
7. aasta raporti seisukohtadega, kus nõutakse kartserikaristuste kohaldamise lõpetamist just rahumeelse tööst keeldumise puhul. Lisaks on Tartu Halduskohtu määrus vastuolus Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 3-17-533, millega sarnases asjas kohaldati kinnipeetavale esialgset õiguskaitset. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, mille kohaselt asjas puudub avalik huvi. Kindlasti ei ole avalikkuse huvides, et kaebaja vabanedes on tema perekond lagunenud, tütar võõrdunud ja olulised sidemed katkenud. 2 Lisaks taotleb I. Geraskin tema vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel.
8. Tartu Ringkonnakohus jätkas
9. juuli
10. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse esitajale Tartu Halduskohtu antud menetlusabi ja vabastas I. Geraskini riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja kohustas vastustajat sellele vastama.
11. Viru Vangla palub määruskaebusele esitatud seisukohas jätta I. Geraskini määruskaebus läbi vaatamata, kuna faktilised asjaolud on sedavõrd muutunud. Käskkirjaga nr 6-3/516-1 seotud vaidemenetlus on lõppenud Viru Vangla
12. juuli
13. a vaideotsusega nr 6-12/194-2, millega jäeti I. Geraskini
14. juuni
15. a vaie nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ning teadaolevalt ei ole vaideotsust kohtus vaidlustatud. Määruskaebuse esitaja on käskkirjaga nr 6-3/516-1 määratud distsiplinaarkaristuse ära kandnud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlus samas asjas enam olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Määruskaebuse esitaja kannab hetkel käskkirjaga nr 6-3/648-1 määratud distsiplinaarkaristust ning käesolevalt toimub distsiplinaarmenetlus
16. juulil 2017 ja
17. juulil 2017 koostatud ettekannete osas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
19. juuni
20. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 9.

§ 249

lg-te 1, 2 ja 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaide- või kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse funktsiooniks on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ning hoida kohtu- või vaidemenetluse ajal ära niisugune isiku õiguste riive, mille kõrvaldamine ei ole pärast põhivaidluse lõppu enam võimalik. Seega peab kaebaja vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme kindlaks kaebuse nõue ja alus ning kohus teeb otsuse ainult kaebuses esitatud nõude ja aluse kohta, ületamata nende piire. Esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse üheks kriteeriumiks on, et esialgse õiguskaitse taotlus peab lähtuma põhivaidlusest, olema eesmärgipärane ning esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.

1. I. Geraskin taotleb, et kohus kohustaks Viru Vanglat hoiduma talle järjestikuste kartserikaristuste kohaldamisest ja võimaldama peale iga kartserikaristuse ärakandmist tavarežiimil viibimist vähemalt 10 päeva. Halduskohus on lugenud esialgse õiguskaitse taotluse vaidemenetluse tõttu lubatavaks, kuna I. Geraskin on eelnevalt vaidemenetluses vaidlustanud talle kartserikaristuse määramise ja taotluse esitamise ajal täitmisele pööratud käskkirja nr 6-3/516-1, mille täitmise peatamist halduskohtu hinnangul esialgse õiguskaitse abinõuna soovitakse. Käesolevaks ajaks on nimetatud vaidemenetlus lõppenud Viru Vangla
2. juuli
3. a otsusega nr 6-12/194-2, millega I. Geraskini vaie jäeti rahuldamata. Vastustaja ka halduskohus on põhjendatult leidnud, et nimetatud vaidemenetlus ei anna alust I. Geraskini taotletud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks, kuna vaide rahuldamata jätmisele järgnevas kohtumenetluses saab kaebaja vaidlustada üksnes konkreetse distsiplinaarkaristuse määramist ja asja lahendamisel ei saa kohus anda hinnangut distsiplinaarkaristuste järjestikusele kohaldamisele. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole I. Geraskin esitanud vanglale vaiet ega kohtule kaebust kartserikaristuste vahedeta täitmisele pööramise vaidlustamiseks ning kartserikaristuste kandmise vahapeal tavarežiimi võimaldamiseks. Seega ei toimu esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt kohtumenetlust ega vaidemenetlust. 3
4. Eelnevast tulenevalt ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ringkonnakohus jätab Igor Geraskini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
5. juuni
6. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata. 12.

§ 210

lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks. Ringkonnakohus peab ringkonnakohtunike puhkuste ajakavast tulenevalt asja kiiremaks lahendamiseks põhjendatuks määruskaebuse lahendamist ühe ringkonnakohtuniku poolt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 4