Obsah (8)

§ 174§ 177§ 477§ 175§ 138§ 143§ 144§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Nele Seping Kohtujurist Ülle Nõu Määruse tegemise aeg ja koht 03. mai 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-106111 Tsiviilasi XXXXOÜ hagi

) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 5.

§ 174

lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 6.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p 2 alusel asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud

§ 144p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

2

1. Esmalt annab kohus hinnangu hageja kohtukuludele. Hageja kohtukuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 112,45 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 162,55 eurot ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot, kokku 550 eurot. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajalike kuludega.
2. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hagejale on osutatud õigusabi 10 tundi ja 5 minutit, millest: 4 tundi ja 41 minutit tunnihinnaga 100 eurot/h + käibemaks, 4 tundi ja 54 minutit tunnihinnaga 150 eurot/h + käibemaks ja 30 minutit tunnihinnaga 125 eurot/h + käibemaks.
3. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kohus nõustub, et arvestades käesoleva vaidluse sisu ei saa käesolevas asjas pidada mõistlikuks tunnihinda 150 eurot/h + käibemaks. Kohus leiab, et mõistlikuks ja põhjendatuks tuleb lugeda käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot/h käibemaksuta ja 120 eurot/h käibemaksuta.
4. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja ei ole kinnitanud, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summaga mis on ilma käibemaksuta.
5. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 22.03.2016 maksekäsu kiirmenetlusavalduse koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 36 minutit. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
6. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 05.05.2016 hagiavalduse koostamiseks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud hagiavaldusega ja selle sisuga, on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
7. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 25.07.2016 kohtule seisukoha koostamiseks 35 minutit. Hageja ei ole kohtule küll esitanud 25.07.2016 seisukohta, kuid kohus leiab, et hageja on mõelnud 22.07.2016 esitatud seisukohta. Kohus, tutvudes esitatud seisukohaga ja selle sisuga, leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
8. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 19.09.2016 tsiviilasjas tehtud esimese astme kohtu otsuse ja tsiviilasja materjalide analüüsiks, edasikaebamise perspektiivikuse hindamiseks ja e-kirja saatmiseks kliendile 1 tund ja 24 minutit. Kohus on seisukohal, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku ajakuluga.
9. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 29.09.2016, 03.10.2016 ja 06.10.2016 apellatsioonkaebuse koostamiseks, allkirjastamiseks, kohtule esitamiseks, vastustaja esindajale ja kliendile e-kirjade saatmiseks 3 tundi ja 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud apellatsioonkaebusega ja selle sisuga, on seisukohal, et esindajal ei saanud apellatsioonkaebuse koostamiseks, allkirjastamiseks, kohtule esitamiseks ja e-kirjade saatmiseks kuluda rohkem kui 1 tund ja 30 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks. 3
10. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulisel esindajal kulunud 03.01.2017 täiendava seisukoha koostamiseks 30 minutit. Kohus, tutvudes esitatud seisukohaga, leiab, et esindajal ei saanud kuluda täiendava seisukoha koostamiseks rohkem kui 15 minutit, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks.
11. Kokku on põhjendatud hageja menetluskulud summas 1396 eurot (riigilõiv 550 eurot + lepingulise esindaja kulu 468 (4,68 x 100) + 348 (2,9 x 120) + 30 (0,25x120)). Hageja taotlus jääb rahuldamata summa 678,60 euro osas (taotletud 2074,60 – rahuldatud 1396). 18.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 19.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping kohtunik 4