← Eesti

1-16-8993/19

Obsah (9)§ 306§ 180§ 293§ 310§ 189§ 175§ 178§ 179§ 126

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik (eesistuja) Rahvakohtunikud Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Asja läbivaatamise kuupäev Kriminaalasi

§ 306; § 309 lg 1,3; § 311; § 313; § 315; § 318 lg 1; § 319 lg 1,2 kohus OTSUSTAS: 1.

Süüdi tunnistada Mihhail Širjajev kuriteo toimepanemises KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) aastat vangistust.

  1. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 5.08.2016 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algust arvestada alates Mihhail Širjajevi vahistamisest, s.o 5.08.
  3. Mihhail Širjajevi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni.
  4. VÕS § 1043 alusel rahuldada kannatanu V. E.´i tsiviilhagi ning mõista Mihhail Širjajevilt kannatanu V. E. kasuks välja 416,62 eurot (nelisada kuusteist eurot ja 62 senti). 5.

§ 180

lg 1, 11 ja 3 alusel mõista Mihhail Širjajev’ilt riigituludesse välja menetluskulud: 1175 eurot sundraha; 717 (61 + 342 + 314) eurot ekspertiisikulud; 184 eurot tunnistaja sõidukulud; 1372,20 (135 + 122,40 + 122,40 + 727,20 + 265,20) eurot kaitsjatasu. 49,20 eurot kaitsjatasu osas jätta menetluskulud riigi kanda. Kokku 3448,20 eurot (kolm tuhat nelisada nelikümmend kaheksa eurot ja 20 senti). 1

(14)
  1. Mihhail Širjajev’il tasuda menetluskulud kokku 3448,20 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700003x2 ning selgitus „Mihhail Širjajev 1-16-8993 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  2. Asitõendid: M.Širjajevi küünte alt võetud proovid, DNA-proovid sündmuskohalt; M. Širjajevi mobiiltelefon, tööpüksid, nokkmüts, jalatsid; V. E.i t-särk – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. CD-R plaat – jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ehk hiljemalt 26.01.
  3. Kohtuotsus jõustub 15-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 4.02.2017 juhul kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. SÜÜDISTUS Mihhail Širjajev süüdistatakse selles, et tema tegutsedes tahtliku tapmise eesmärgil 05.08.2016.a ajavahemikul 11.16 kuni 11.50 aadressil xxx maja hoovis asuva garaaži juures isiklike vaenulike suhete pinnal, soovides kannatanu surma saabumist, lõi kaasa toodud haamriga Širjajevi poole seljaga seisnud V. E.ile pähe, kes ei näinud süüdistatava tegevust ega oodanud lööki, mistõttu ei olnud võimeline ennast kaitsma ega tõrjuma rünnakut. Pärast lööki kannatanu sundus majja. M. Širjajev jälgis kannatanut ning püüdis korduvalt lüüa haamriga kannatanule pähe, kuid V. E. ajas korduvalt M. Širjajevi endast eemale. V. E. suutis minna oma majja ning kutsuda appi poega, sel ajal M. Širjajev ootas teda tuppa viivas esikus. Kannatanu poeg kutsus kohale politsei ja kiirabi ning takistas M. Širjajevil oma kuritegu lõpuni viimist. Mihhail Širjajevi tegevus jäi lõpule viimata temast mittesõltuvatel asjaoludel, kuna sündmuskohale saabus kannatanu poeg A. JE. kutsus välja politsei ja kiirabi. Löögi tagajärjel sai V. E. koljulae impressioonimurru ja koldelise ajutrauma. Vastavalt isiku ekspertiisiaktile nr 16E-IDI0073 V. E.il esines aju-kolju tömp trauma põrutushaavaga paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas, koljulaeluude sissepressitud, luufragmentide nihkega, murruga paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas, traumaatilise epiduraalse, subduraalse ja subarahnoidaalse verevalumiga. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratudpinnaga esemega vastu paremat poolt otsmiku-oimupiirkonda. Aju-kolju trauma põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse. 2
(14)Oma tegevusega kannatanule tervisekahjustuse tekitamisega, selle laadi ja paiknemist ja samuti relva kasutamist arvestades, pani Mihhail Širjajev toime KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so. teise inimese tapmiskatse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Prokurör jäi esitatud süüdistuse juurde. Leidis, et M. Širjajev pani tapmiskatse kaudse tahtlusega. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust ning mõista M. Širjajev’ile karistuseks 7 aastat vangistust. Rahuldada tsiviilhagi. Asitõendid hävitada. Menetluskulud mõista süüdistatava käest välja. Kaitsja leidis, et M. Širjajev’i teod tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 järgi. Süüdistatava ütluste järgi ei soovinud ta kannatanut tappa, vaid katel ära lõhkuda, milleks olid tal kilekotis kaasas tööriistad. Lõi kannatanut mitte tugevasti vasaku käega ja mitte selja tagant. Tunnistaja A. JE. kinnitas, et nägi väikest haamrit vasakus käes. Kui tunnistaja hakkas karjuma, siis süüdistatav taganes. Soovi korduvalt lüüa süüdistatav eitab. Abi kutsuda ei saanud. Tahtlus tappa ei ole tõendatud. Kannatanu enda käitumine (ettevõttele suunatud ebatsensuurne sõim) ei pruugi olla õiguspärane ning tuleb arvesse võtta karistust kergendava asjaoluna vastavalt KarS § 56 lg 1 p-le
  1. Tuleb anda üldhinnang kannatanu käitumisele. Tunnistaja M. M. ütlustest tuleneb, et kannatanu sõimas süüdistatavat. Kahju hüvitamise nõudega pidi kannatanu pöörduma ettevõtte, mitte süüdistatava vastu. Süüdistatava tehtud töö oli korralik. Tsiviilhagi on põhjendamata. Süüdistatav tunnistas oma süüd täielikult ja võttis tsiviilhagi õigeks. Selgitas, et tal oli lahkarvamusi kannatanuga tehtud töö kvaliteedi pinnalt, nimelt esitas kannatanu pretensioone nii temale kui ettevõttele, nõudes kahju hüvitamist seoses gaasikatla rikkumisega. Tunnistas, et lõi kannatanut ühel korral vastu pead haamritaolise tööriistaga, s.o rihtimisvasaraga, mis on ca 25 cm pikk, puidust käepidemega ja metallist peaga. Esialgu ei olnud tal kavatsust lüüa kannatanut millegagi. Nimetatud tööriista võttis kaasa nö igaks juhuks, sest 5.08.2016 kannatanuga telefonivestluse käigus tundus talle, et kannatanu on agressiivselt meelestatud. Ei osanud selgitada miks ikkagi otsustas kannatanut lüüa. KOHTU SEISUKOHT
  2. Kohus leiab, et Mihhail Širjajev’ile süüks arvatud tegu on leidnud tõendamist kohtuliku arutamise käigus uuritud tõenditega ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 järgi.
  3. Tapmine on suvalise teokirjeldusega materiaalne delikt, mille kosseisuline tagajärg on teise inimese surm. Tegu ja tagajärg peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos - suhtes.
  4. Süüteokatse on omaette süütegu ning erinevalt lõpuleviidud tahtlikust süüteost alustatakse süüteokatse koosseisu tuvastamist subjektiivsetest tunnustest. Katse üle ei saa otsustada enne, on teada, millist tegu toimepanija plaanis ehk tema tahtlus. Alles seejärel saab tuvastada süüteokoosseisu objektiivsed tunnused.
  5. Tahtlus süüteokatses ja lõpuleviidud süüteo puhul on identsed. Süüteokatse subjektiivses koosseisus peavad olema kõik süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused. Intellektuaalse elemendi seisukohalt peab toimepanija ette kujutama situatsiooni, mis selle tegeliku olemasolu korral täidaks eriosa süüteokoosseisu. Katse subjektiivne koosseis eeldab 3
(14)toimepanijalt tahtlust koosseisu kõigi objektiivsete tunnuste suhtes. Voluntatiivse elemendi seisukohalt peab toimepanija sellise situatsiooni saabumist soovima. On oluline, et isik oleks langetanud tingimusteta otsuse konkreetse süüteo toimepanemise suhtes (KarS-i kommenteeritud väljaanne 2015, lk 95, p 6.1, 6.2.1).
  1. Kohus leiab, et asjas tuvastatud faktilised asjaolud viitavad, et Mihhail Širjajev on langetanud sellise tingimusteta otsuse kannatanu tapmiseks ja soovinud tema surma.
  2. Antud asjas ei olnud vaidlust selles, et M. Širjajev on löönud kannatanut ühel korral tuvastamata haamritaolise esemega vastu pead. Ka süüdistatav tunnistas seda oma ütlustes. Selgitas, et 2016.a juulikuus tegi ta B. OÜ firma suunamisel gaasikatla remonditöid kannatanu V. E.’i majas ning kannatanu ei jäänud töö kvaliteediga rahule. Viimased pool aastat oli süüdistatav töötu, olid finantsraskused, ei suutnud tööd leida, ka vaimne seisund oli raske, oli depressioon, elas seda raskelt üle. Oli väga palju probleeme, pangakontol oli vaid 40 eurot. Kaks nädalat enne juhtunut ei väljunud oma korterist. Kohus loeb süüdistatava ütluste alusel tõendatuks, et sündmuse ajal 5.08.2016 oli M. Širjajev emotsionaalselt pingelises seisundis. 5.08.2016 tegi süüdistatav remonti oma korteris ja ootas kõnet võimalikult tööandjalt. Kui vastas kõnele, selgus, et helistab kannatanu V. E., kes esitas süüdistatavale pretensioone töö kvaliteedi suhtes ja nõudis muuhulgas materiaalse kahju hüvitamist. Peale telefonivestlust kannatanuga juhtus tal (süüdistataval) närvivapustus, tundis ennast solvatuna. Läks garaaži, kus võttis „M.“ kilekotti, milles olid plastikust detailid ja mitu, vist kaks või kolm, ühetaolist tööriista, ei ole haamer, aga näeb haamri moodi välja. See tööriist on ca 25cm pikk, käepide on puidust ja pea on metallist, üks pool on lame, teine pool on kumer, s.o rihtimisvasar. Üks tööriist oli suurem ja teine väiksem. Siis ei olnud tahtlust kannatanut rünnata, võttis esimese raske asja, mis kätte sattus. (Vastates prokuröri küsimustele, milleks ta ikkagi võttis tööriistad kaasa täpsustas, et arvestades kannatanu tooni, kuidas ta rääkis temaga telefonitsi, tajus, et midagi võib juhtuda. Teises kohas kaitsja küsimustele vastates ütles, et tahtis kaasavõetud tööriistadega lõhkuda kannatanu gaasikatla – istungiprotokolli lk 32). Jalgrattaga sõitis kannatanu maja juurde. Tööriistad olid kaasas, hoidis pakki käes. Jättis jalgratta kannatanu maja juurde, toetas aia äärde. Tööriistad rippusid tal kilekotis vasaku käe otsas. Peas oli tumepunane nokkmüts Reebok logoga, seljas olid tööriided. Kannatanu võttis teda vastu ebaviisakalt ja seetõttu kaotas M. Širjajev kontrolli enda üle. Ebaviisakus seisnes selles, et oli ebatsensuurne sõim ja põhjendamata nõudmised. (Kohtu küsimustele vastates täpsustas, et teda isiklikult ei ole kannatanu solvanud. Ebatsensuursed väljendid puudutasid vaid B. OÜ firma töötajaid. Samuti ei ähvardanud kannatanu teda füüsilise kättemaksuga, kehavigastuste tekitamisega või vara hävitamisega. Ähvardus seisnes, süüdistatava arusaama järgi, väidetavalt ebakvaliteetse töö eest hüvitise nõudmises). Nad läksid läbi hoovi garaaži juurde. Süüdistataval oli paremas käes telefon ja vasakus käes pakk, mille sees oli see kaasa võetud tööriist. Garaaži juures läks kannatanu ees, M. Širjajev tema järel. Kannatanu rääkis midagi ja et seda kõike lõpetada lõi ta kannatanut ühel korral vasaku käega (, milles oli kilekott tööriistadega). Löök oli üsna intensiivne. Ei valinud kuhu lüüa. (Kohtu täiendavale küsimusele vastas, et peale löögi tegemist oli kilekott natuke katki, aga tööriistad sellest välja ei kukkunud, metallosad paistsid välja - istungiprotokolli lk 38). Löögi ajal oli kannatanu temast natuke ees, madalamal ja poolenisti tema poole keeratud. Kannatanu just pööras ennast tol hetkel. Kui lõi teda seal, siis süüdistatav midagi karjus ka, võimalik, et ähvardas. Ei tea miks. Mingil hetkel sai aru, et tegi midagi valesti, ehmus. Mis juhtus edasi hästi ei mäleta. Kannatanu lõi teda vastupanuks jalaga, siis käega vastu nägu. Tol hetkel kannatanul verd ei olnud. Süüdistatav oli šokis, ei olnud jõudu sealt lahkuda. Kannatanu läks oma majja. Süüdistatav läks tema järel, tegi mõned sammud trepist ülesse. Trepi juures nägi, et kannatanu peast pritsib verd. Ei osanud selgitada, mis eesmärgil suundus kannatanu järel majja. Oli vaid üks löök. Siis tegi ähvardavaid liigutusi, aga ei võtnud hoogu, et kannatanut veel kord lüüa. Ei osanud neid liigutusi kirjeldada. Siis ukse peal kannatanu taga ilmus veel üks inimene, hiljem 4
(14)sai teada, et see oli kannatanu poeg. Süüdistatav läks trepist alla, selg ees. Läks hoovi värava juurde. Ei mäleta kuidas koju tagasi sõitis. Juhtis jalgratta ühe käega, kuna teises käes oli pakk (kilekott tööriistadega), millega lõi kannatanut. Ei saanud jalgratta juhtimisega toime ja kukkus maha. Ei mäleta, kas viskas paki tööriistadega eemale või see lihtsalt jäi sinna. Meelega ei püüdnud sellest lahti saada ega peita. Kukkumisest läks katki ka mobiiltelefoni paneel, telefon enam ei töötanud, ei saanud politseile helistada. Kodus natuke rahunes. Pani telefoni kokku, aga ei saanud sisse lülitada, kuna PIN ei tulnud meelde. Siis mõtles, et on möödunud palju aega, politsei ja kiirabi on juba kohale jõudnud. Ise ei võtnud midagi ette. Jäi ootama politseid. Kahe-kolme tunni pärast nägi aknast, et maja ette sõitis politseiauto ja autost tuli välja temale tuttav inspektor K.. Küsis K.’i käest, mis seisundis kannatanu on. Ei olnud tahtlust kannatanut tappa või kehavigastusi tekitada. Kui sooviks tappa, siis selleks oli garaažis palju paremini sobivaid tööriistu (istungiprotokolli lk 26-39). 7. Kohus leiab, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed osas, milles M. Širjajev räägib, et 5.08.2016 peale kannatanu telefonikõnet võttis ta kaasa haamritaolise tööriista, omamata seejuures kavatsust kannatanut tappa või lüüa või seda üldse kuidagi moodi kasutada. Ühes kohas oma ütlustes rääkis süüdistatav, et lihtsalt võttis tööriistad kaasa omamata mingit eesmärki. Teises kohas, et lõhkuda tööriistadega kannatanu gaasikatla. Prokuröri taotlusel

§ 293

ja § 289 alusel avaldatud eeluurimisel antud ütluste järgi haaras ta haamri enda kaitseks kaasa ja sõitis vihasena V. maja juurede (istungiprotokolli lk 32). Süüdistatav ei osanud põhjendada erinevusi oma ütlustes, viidates vaid, et eeluurimisel ei olnud aega meelde tuletada neid sündmusi, ütles uurijale esimest asja, mis pähe tuli, et kuidagi seletada. Kohtu arvates ei ole see põhjendus veenev ning vastuolude tõttu tunnistab kohus ebausaldusväärseteks ning jätab tõendikogumist välja süüdistatava ütlused osas, milles ta põhjendab, miks kannatanu juurde minnes võttis ta endaga kaasa nimetatud kilekoti tööriistadega.

  1. Osas, milles kohus peab süüdistatava ütlused usaldusväärseteks, haakuvad need olulistes osades ka teiste uuritud tõenditega.
  2. Tunnistaja D. K. seletas, et töötab Ida prefektuuris menetlustalituse uurijana ning 5.08.2016 kui sai infot kahtlusaluse kohta sõitis M. Širjajev’i elukoha aadressil. Süüdistatav tuli talle vastu. Ühiskoridoris seletas M. Širjajev’ile, et tema on kahtlusalune. M. Širjajev’it see ei üllatanud. Tema esimene küsimus oli „Kas ta suri?“. Tunnistaja vastas, et mitte. Korteris palus üle anda riided, mis olid tal seljas kuriteopaigas, s.o sinist värvi töökombinesoon, valged tossud, jope, punane nokkmüts. Korteris käis remont. Kinnipidamisel ütles M. Širjajev kuriteo kohta, et tal jooksis juhe kokku. Nähtavaid vigastusi või kaebusi terviseseisundile süüdistataval ei olnud (istungiprotokolli lk 11).
  3. Kannatanu V. E. kinnitas, et gaasikatla remontimiseks pöördus ta firmasse, kus talle anti Mihhail Širjajev’i telefoninumbrit. See oli 2016.a juulis. M. Širjajev käis kahel korral kannatanu juures, tegeles gaasikatla remontimisega, kuid ei suutnud seda korda teha ning kannatanu jäi töö kvaliteediga ebarahul. 5.08.2016 helistas kannatanu süüdistatavale ja ütles, et katel on nüüd teise meistri poolt korda tehtud, see läks maksma 192 eurot ja et süüdistatav võib viia seda raha kauplusse, kust see katla osa sai ostetud. Rääkis M. Širjajev’iga normaalses toonis, sest tahtis, et too remondi eest maksaks. Süüdistatav vastas sellele üsna järsult, et kohe tuleb kohale. Ei kutsunud teda, vaid M. Širjajev ise tahtis tulla. Kannatanu nägi aknast, et M. Širjajev tuli jalgrattaga maja juurde, jättis jalgratta teisel pool aeda, tuli tema juurde. Peas oli M. Širjajev’il punane nokkmüts. Nad seisid trepi ääres. Vasakus käes oli M. Širjajev’il ajaleht ja selle sees oli veel midagi. (Kohtu täiendavale küsimusele vastates täpsustas, et see oli mingi pakk, täpsemalt ei osanud kirjeldada – istungiprotokolli lk 10). Nende vahel toimus vestlus, milles süüdistatav ei tunnistanud oma viga gaasikatla 5

(14)remontimisel. Kannatanu ütles, et teeb garaaži ukse lahti, et M. Širjajev näitaks ise, et tegi kõik õigesti. Kannatanul oli käes garaaživõti, ta keeras ennast, et teha garaaživäravad lahti kui tundis tugevat lööki vastu pead. See löök ei olnud tehtud käega, vaid oli tugev löök. (Kohtu täiendavale küsimusele vastates täpsustas, et haamrit ei näinud, aga löögist sai aru, et löödi haamriga, peas oli isegi sinikas haamri käepidemest – istungiprotokolli lk 10) Süüdistatav oli siis tema selja taga. 5-10 sekundi pärast lööki nägi, et peast pritsib verd umbes 1 meetri kaugusele ja sai aru, et võib surma saada. M. Širjajev karjus aga, et ta (kannatanu) püüab ajada kõik probleemid tema (süüdistatava) kaela. Kannatanu vastas, et „Kas sa niiviisi lahendad oma probleeme?“ ja lõi süüdistatavat jalaga. Selle löögiga püüdis ennast kaitsta. Pärast seda lõi M. Širjajev’it käega näo alumisse ossa. Kuna mobiiltelefon jäi majja, siis läks kannatanu maja poole. Süüdistatav tuli uuesti tema juurde, vehkides parema käega, aga tal ei õnnestunud kannatanut teist korda lüüa, kuna V. E. lõi M. Širjajev’it veel korra näo alumisse ossa. Löögid olid tehtud seoses enesekaitsega, vastupidi ei oleks võimalust ellu jääda. Verandal olles võttis kannatanu mobiiltelefoni, aga ei suutnud kutsuda kiirabi välja, kuna igale poole pritsis verd tema peast. Kannatanu ajas üles oma poega, kes helistas kiirabisse. Kui kannatanu tuli pojaga koos tagasi seisis M. Širjajev verandal. Poeg hakkas karjuma ning selle peale, nähes, et kannatanu pole kodus üksi, jooksis süüdistatav oma jalgratta poole ja sõitis minema. Mis süüdistataval käes oli täpselt ei vaadanud. Kiirabi tuli kiiresti, siis kaotas teadvuse ja teadvus tuli tagasi peale Tartus peetud operatsiooni. Ravil oli kaks nädalat. Oli haiguslehel ja ei töötanud. Praegu saab ka ravi. Tsiviilhagi koosneb 192 eurost, so gaasikatla rikutud elektroonika osa, ülejäänu on saamata jäänud töötasu. Eeluurimisel tehti ka fotod saadud traumast. Fotodel on näha koljuluumurd paremal pool, silma all on sinikad, see on turse löögi tagajärjel. Nüüd on töövõimetu (tl 2-11).
  1. 5.08.2016 patsiendikaardist nr R581954 nähtuvalt saabus V. E. 5.08.2016 kell 12.35 kiirabiga koljusisese vigastusega. Saabumisel on teadvusetu, on raskes üldseisundis (tl 30-34). Kannatanu ütlusi saadud vigastustest ja tursest kinnitavad ka 16.08.2016 tehtud fotod (tl 3-5). Eesti töötukassa 2.09.2016 otsusega tunnistati kannatanu V. E. osaliselt töövõimeliseks (tl 102-105).
  2. Tunnistaja A. JE. seletas, et kannatanu V. E. on tema isa ning 5.08.2016 magas tunnistaja oma toas. Hommikul tuli tema juurde isa, ta oli verine ja ütles, et teda löödi haamriga ja et kutsuks kiirabi. Nad läksid õue ja verandal, kus on väljapääs õue, nägid süüdistatavat, kellel oli seljas sinist värvi tööriided, peas oli tal nokkmüts ja vist oli vasakus käes väike haamer, ca 20-25cm pikk, väikese peaga. Süüdistatav katsus majja siseneda, see haamer oli tal käes. V. E. püüdis oma poega kaitsta ning lükkas süüdistatavat eemale. Süüdistatav vehkis selle peale kätega. Kui süüdistatav nägi, et isa ei ole üksi, ja kui tunnistaja hakkas karjuma M. Širjajev’i peale, siis süüdistatav taganes. Tunnistaja kutsus õe K. telefonilt välja kiirabi, pani kannatanut pikali maha. Küsimusele „mis juhtus“, vastas kannatanu, et tuli remondimees ja kui ta (kannatanu) pööras talle selja, lõi (süüdistatav) teda tagant. Isa telefonilt helistada ei saanud, telefon oli verine. Verd oli väga palju. Kiirabi tuli 4-5 minutiga. Isa oli kaua, ca 6 nädalat haiglas, pärast kodus taastamisel, ei saanud oma äriga tegeleda. See kõik mõjus tema tervisele halvasti (istungiprotokolli lk 12-17).
  3. Tunnistaja M. E.a on kannatanu V. E.i abikaasa ning tema ütluste järgi käis süüdistatav 2016.a umbes juunis mitmel korral nende majas gaasikatelt remontimas. 5.08.2016 tuli tunnistaja poest ja nägi, et maja juurest sõidab ära kiirabi, seisab politseiauto. Poeg oli näost valge ja ütles, et mingi „Miša“ lõi isale pähe augu sisse ja ta (isa) viidi kiirabiga ära. Tee garaaži juures, trepp, kõik oli verine. Palju verepritsmeid oli ka poja A.i toa juures. Tütar oli ka näost valge. Kannatanu viidi Puru haiglasse. Med.õde ütles, et kaotas teadvuse kiirabiautos, on kunstlikus koomas, olid tugevad krambid, koljuluumurd, killud on sees, et on raskes seisundis. Umbes kuu aega oli kannatanu ravil. Praegu on vormistatud töövõimetus. M. 6
(14)M. on tunnistajale tuttav, elab kõrvalmajas, paremat kätt kaks maja edasi, aga tema maja ei ole hästi nähtav, puud ja põõsad on vahel (istungiprotokolli lk 17-21).
  1. Tunnistaja M. M. kinnitas, et 5.08.2016 oli ta kodus, tegi hoidiseid, õhuaken oli lahti. Siis kuulis mingit lärmi, karjet, olid meeste hääled, sõim. Ta läks majast välja, aga vahel on puud ja hoovi ei ole näha. V. E.’i maja ta eriti ei näe, on näha vaid piirdeaed ja värav. Vasakul pool väravast oli maas jalgratas. Kui tuli tuppa tagasi, nägi, et jalgrattaga sõitis mööda meesterahvas. Seljas olid tal sinist värvi tööriided ja peas punane nokkmüts (istungiprotokolli lk 21-22).
  2. Tunnistaja A. V. seletas, et töötab patrullpolitseinikuna Ida prefektuuris ning 5.08.2016 sai tema ja paarimees D. K. väljakutse Kohtla-Järve M tee eramajja, kus meesterahvast löödi haamriga vastu pead. Haamri kohta ütles kas kannatanu ise või keegi tema lastest. Kohale jõudes tegeles kannatanuga kiirabi, väljas oli kannatanu tütar ja pärast tuli ka poeg. Nad aitasid kiirabi töötajaid. Kannatanu oli hoovis raskes seisundis, vaevu rääkis. Peas oli tal verine muhk. Poeg näitas isa mobiiltelefonist ründaja numbrit, oli keegi Mihhail. Nimi oli salvestatud nimega „Mihhail kotjol“ (katel – venek „kotjol“). Garaaži ees oli palju verd. Samuti ukse ees ja muru peal. Kui kiirabi viis kannatanu ära andsid info juhtimiskeskusele ja lahkusid (tl 23-25).
  3. 5.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt avastati M tee xx, Kohtla-Järve maja territooriumil erinevates kohtades verejälgi, sh esikus, trepil ja majas põrandal, esiku seintel, esiku ja koridori vaheuksel. Kõnnitee plaadid garaaži väravate ees on tunnistaja sõnade järgi puhtaks pestud enne uurija tulekut (tl 8-22).
  4. 15.09.2016 DNA-ekspertiisiaktist nr 16E-TR0014 nähtuvalt M. Širjajev’ilt kinnipidamisel äravõetud riietel ja jalatsitel tuvastati ülekandumisjälgi, mis on tekkinud kokkupuutel verise pinnaga. Pükstel, nokamütsil ja jalatsitel tuvastati pritsmed, mis on tekkinud õhus laialipihustunud verest vereallikale mõjunud välisjõu toimel (tl 55-67).
  5. 26.09.2016 ekspertiisiaktist nr 16E-GE0985 tulenevalt M. Širjajev’i kinnipidamisel äravõetud nokamütsilt võetud proovist saadud DNA-profiil on kokkulangev kannatanu V. E.i DNA-profiiliga (tl 69-71, 100-101).
  6. Nimetatud tõendid kinnitatavad kannatanu ja süüdistatava ütlusi löögi tegemise kohast ja et sellele järgnes tugev verejooks kannatanu peast, samuti tunnistaja A. JE.i ütlusi, et isa peast tuli palju verd nii majas kui hoovis maja ees.
  7. Isiku 6.09.2016 ekspertiisi aktist nr 16E-IDI0073 nähtuvalt esines V. E.’il aju-kolju tömp trauma põrutushaavaga paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas, koljuluude sissepressitud, luufragmentide nihkega, murruga paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas, traumaatilise epiduraalse, subduraalse ja subarahnoidaalse verevalumiga, mille tüsistusena haiglasse toimetamise ajal tekkis kooma ning krambid. Vigastused on tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega (võimalik et haamriga) vastu paremat poolt otsmikuoimupiirkonda ekspertiisimääruses märgitud ajal, s.o 5.08.2016 kella 11.00 paiku. Aju-kolju trauma põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse (tl 26-28).
  8. 6.08.2016 sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Kohtla-Järvel, xxx majade vastas asuv haljastusala, mille käigus kuriteole viitavaid jälgi ei avastatud (tl 23-25).
  9. Asitõendi 22.09.2016 vaatlusprotokollist nähtuvalt saabus 5.08.2016 kell 11.50 kõne häirekeskusele, milles noormees teatab, et M tee xxx, Kohtla-Järvel meesterahval löödi peas auk sisse, helistajaks on A. JE., nägi ründajat ning tema (ründaja) telefoninumber on 7
(14)salvestatud telefonis „Miša“ nime all (tl 35-41). See asitõend ja sellele lisatud helisalvestis (CD-plaadil) riimuvad omavahel ning kannatanu, tunnistajate A. JE.i, M. E.a ja A. V. ütlustega.
  1. 13.09.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kinnitab kannatanu ja süüdistatava ütlusi, et enne 5.08.2016 on nad omavahel suhelnud, nimelt ajavahemikul 18.06.2016 kuni 5.08.2016 on korduvalt suhelnud telefoni teel. Viimane kõne toimus 5.08.2016 kell 11.16 kui kannatanu helistas süüdistatavale (tl 76-79).
  2. M. Širjajev’i kinnipidamisel temast ja temalt äravõetud esemetest tehtud fotod riimuvad süüdistatava enda, aga ka kannatanu ja tunnistajate A. E.i ja M. M. ütlustega, et kannatanut rünnanud meesterahval oli peas punast värvi nokkmüts ja seljas sinist värvi tööriided (tl 4454). Kokkuvõte (faktilised asjaolud)
  3. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et 5.08.2016 ajavahemikul kell 11.16 kuni 11.50, süüdistatav Mihhail Širjajev, viibides kannatanu elukoha territooriumil, s.o M tee x eramaja hoovis, kättemaksuks kannatanupoolsetele nõudmistele hüvitise maksmiseks väidetavalt ebakvaliteetselt tehtud töö eest, lõi ühel korral kannatanut V. E.’it vastu katmata pead otsmiku-oimupiirkonda temaga kaasas olnud täpselt tuvastamata haamritaolise tööriistaga puidust käepidemega ja metallist peaga, mis oli pakitud kilekotti ja rippus temal vasaku käe otsas, mille tulemusena tekitas V. E.’ile aju-kolju tömbi trauma põrutushaavaga paremal pool otsmiku-oimu piirkonnas. Peale löögi saamist osutas kannatanu M. Širjajev’ile vastupanu, lüües teda jalaga vastu jalga ning kahel korral käega vastu nägu. Vaatamata sellele ei loobunud süüdistatav oma kavatsustest ning jätkas kannatanu jälitamist kuni kannatanu läks abi otsimiseks ja kiirabi väljakutsumiseks majja. Kui kannatanu kutsel tuli kannatanule appi majas olnud poeg tunnistaja A. JE. oli süüdistatav sunnitud sündmuskohalt lahkuda, mille tõttu ei saanud viia oma kavatsust lõpule ning tema soovitud tagajärg ehk kannatanu surm jäi saabumata süüdistatava tahtest olenemata põhjusel. Tahtlus
  4. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks.
  5. Tapmine on toime pandud kavatsetusega, kui kannatanu surm on toimepanija eesmärk. Kavatsetuse määrab ära tahtluse voluntatiivne element – tapja peab kannatanu surma otseselt soovima. Praktikas viitab kavatsetusele selge tapmismotiiv, nt tapmine kättemaksuks. Kavatsetusele viitab ka relva või muu vahendi sihipärane kasutamine, nt sihtimine pähe (KarS-i kommenteeritud väljaanne, 2015, lk 361-362, p 4.2).
  6. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et Mihhail Širjajev pani talle süüks arvatava kuriteo toime kaudse tahtlusega ehk on pidanud kannatanu surma saabumist võimalikuks ja möönnud seda. Kohtu arvates tahtluse voluntatiivne element on antud juhul esitatud palju tugevamalt, võrreldes kaudse tahtlusega.
  7. Asjas tuvastatud faktilised asjaolud viitavad sellele, et süüdistatav on seadnud kannatanu tapmist endale eesmärgiks ja lüües kannatanut metallist peaga haamritaolise tööriistaga vastu katmata pead on vähemalt pidanud võimalikuks kannatanu surma saabumist. Kohus on eelnevalt süüdistatava enda ütluste alusel tuvastanud, et 5.08.2016 oli süüdistatav 8
(14)depressioonis, elas raskelt üle töö ja raha puudumist ning peale kannatanu telefonikõnet juhtus tal närvivapustus, ta tundis ennast solvatuna. Ka kannatanu on oma ütlustes maininud, et tema sõnadele vastas süüdistatav üsna järsult. Sel alusel tuvastab kohus, et juba kannatanu juurde minnes oli süüdistataval kindel motiiv, nimelt soov maksta kannatanule kätte süüdistatava arvates alusetute pretensioonide ja nõudmiste eest. Oma kättemaksu realiseerimiseks võttiski ta kaasa kilekoti, milles oli vähemalt üks haamritaoline tööriist (rihtimisvasar).
  1. Süüdistatava enda ütlused, et ta ei tea, milleks võttis tööriista kaasa ei ole veenvad. Kohtu arvates püüab süüdistatav sellega varjata oma tegude tegelik motiiv.
  2. Ka süüdistatava teine versioon, et tööriista(de)ga soovis ta lõhkuda kannatanu gaasikatla ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Esiteks puudus süüdistataval juurdepääs gaasikatlale, mis asus lukustatud garaažis (kannatanu ütluste järgi oli tal garaaži võti kaasas ja nad suundusid garaaži poole, kuid süüdistatav lõi teda enne garaaži väravate lahti tegemist). Teiseks ei sobinud see haamritaoline töörist (rihtimisvasar) sellise tugeva konstruktsiooniga seadme nagu gaasikatel lõhkumiseks. Tunnistaja A. JE.i kirjelduse järgi oli tegemist väikese haamriga. Ka süüdistatav mainib oma ütlustes, et tööriist ei olnud suur. Kuid see tööriist oli sobiv inimese ründamiseks ning süüdistatava tegu, nimelt, et löök oli sihitud kannatanu katmata pähe ja tabanud kannatanut otsmiku-oimupiirkonda, viitab selgelt süüdistatava kavatsustele kannatanut tappa ja et ta soovis kannatanu surma.
  3. Seda kinnitab ka süüdistatava edasine käitumine. Nimelt kannatanu ütlustest nähtuvalt peale löögi tegemist hakkas süüdistatav karjuma tema peale, et kannatanu soovib lahendada oma probleeme tema (süüdistatava) arvelt. Ka süüdistatav tunnistab oma ütlustes, et on midagi karjunud, võimalik, et ähvardanud. Kohtu arvates kinnitab see süüdistatava tegutsemist kättemaksu motiivil.
  4. Ükski asjaolu ei osuta sellele, et peale kannatanu löömist oleks süüdistatav oma meelt muutnud, tegu kahetsenud või oma kavatsustest loobunud. Vastupidi, süüdistatav ei lahkunud sündmuskohalt, vaid järgnes kannatanule, hoides kuriteoriista jätkuvalt enda käes, nii et uute löökide eest ennast kaitsmiseks oli kannatanu sunnitud lüüa süüdistatavat jalaga vastu jalga ning seejärel kahel korral käega vastu nägu. Aga ka peale seda ei ole süüdistatav oma teoplaanist loobunud ja kui kannatanu läks majja abi otsima, järgnes temale. Lõppkokkuvõttes ainult füüsilise jõu ülekaal ehk see, et kannatanuga koos ilmus maja verandale kannatanu poeg A. JE. ja hakkas karjuma tema (süüdistatava) peale, sundis M. Širjajev’it loobuma oma kavatsustest ja lahkuda sündmuskohalt.
  5. Seda, et süüdistatav on ise pidanud kannatanu surma saabumist võimalikuks tõendavad muuhulgas süüdistatava enda ja tunnistaja D. K.’i ütlused, mille järgi kui tunnistaja tuli mõned tunnid peale juhtunut tema elukohta, oli süüdistatava esimeseks küsimuseks – „Kas ta (kannatanu) on elus?“. Seega sündmuskohalt kannatanule abi andmata lahkudes nägi süüdistatav, et V. E. on raskes seisundis ning mõned tunnid peale seda ei olnud ka ise kindel, kas kannatanu jäi saadud löögist ellu või suri ära.
  6. Eeltoodu alusel leiab kohus, et M. Širjajev pani tapmise katse toime kavatsetusega. 9
(14)Objektiivsed tunnused
  1. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud surma põhjustamisele ning algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettkujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma (KarS § 25 lg 2).
  2. Eelnevalt tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal alusel loeb kohus tuvastatuks ka seda, et ülalpool kirjeldatud viisil kannatanut vastu katmata pead haamritaolise esemega lüües on M. Širjajev vahetult asunud tapmise süüteokoosseisu täitmisele ning vaatamata sellele, et süüdistatava soovitud tagajärg – kannatanu surm jäi tema tahtest olenemata põhjustel saabumata, tegi ta kõik endast oleneva selle teostamiseks.
  3. Sellega on realiseeritud ka tapmise katse kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused. Kvalifikatsioon
  4. Seega süüdistatava tegudes on realiseeritud kõik KarS § 113 lg 1 - § 25 lg 1 sätestatud kuriteokoosseisu ehk tapmise katse tunnused ning tema teod on kvalifitseeritud õigesti.
  5. Siinkohal ei nõustu kohus kaitsja seisukohaga, et süüdistatava teod tuleb kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 järgi ehk raske tervisekahjustuse tekitamisena. Kohus on eelpool juba tuvastanud, et süüdistatava tahe oli suunatud just kannatanu surma põhjustamisele, mitte raske tervisekahjustuse tekitamisele.
  6. Kohus ei nõustu kaitsega ka selles, et süüdistatava tegudes on provotseeritud tapmise katse tunnuseid. Tuvastatud asjaolude pinnalt ei tuvasta kohus provokatsiooni kannatanu poolt. Süüdistatava enda ütlustest nähtuvalt ei olnud kannatanu rahul M. Širjajev’i töö kvaliteediga, kuid on solvanud mitte teda (süüdistatavat), vaid B. OÜ firma töötajaid. Süüdistatavat pole kannatanu solvanud. Samuti ei kinnita kannatanu oma ütlustes süüdistatava või tema lähendaste solvamist või ähvardamist. Tunnistaja M. M. ütluste järgi kuulis ta karjet, aga kes nimelt ja mida karjus tema ei kuulnud. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest tulenevalt karjusid nad üksteise peale, aga see oli juba peale löögi tegemist. Seega puuduvad antud juhul süüdistatava tegudes provotseeritud tapmise koosseisu objektiivsed tunnused. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud
  7. Kohus ei tuvasta õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ning keegi pooltest ei tuginenud sellele asja arutamise käigus.
  8. Prokuröri ja kohtu küsimustele vastates selgitas M. Širjajev oma ütlustes, et pärast sõjaväge umbes 1982-83 aastal on ta pöördunud psühhiaatrilise abi saamiseks. Sõjaväes oli samasugune (vägivalla kasutamise) juhtum. Siis tunnistati normaalseks aga kergesti ärrituvaks. Ravil ei olnud, ravimeid ei võtnud. Soovitati hoiduda eemal sellistesse olukordadesse sattumisest. Peale seda ei ole psühhiaatrilise abi saamiseks pöördunud (istungiprotokolli lk 36, 38-39). Kohus ei tuvasta antud juhul alust süüdistatava suhtes kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi määramiseks ning keegi pooltest pole seda taotlenud.
  9. KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. M. Širjajev on süüvõimeline ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. 10
(14)KARISTUS
  1. Kehtiva kohtupraktika kohaselt varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt RKKKo 3-1-1-79-03, p 14 ja 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka juhtudele, kui arutluse all on karistuse mõistmise eripreventiivne aspekt KarS § 56 lg 1 ls 2 alt 3 tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 9).
  2. Prokurör on viidanud M. Širjajev’i varasemale karistusele, kuid kuna praeguseks on see aegunud ei pea kohus võimalikuks sellele tugineda ning jätab kõik selle varasema karistusega seotud tõendid tõendikogumist välja. Seega M. Širjajev’it tuleb käsitleda varem kriminaalkorras karistamata isikuna.
  3. Kehtiva kohtupraktika kohaselt katsestaadiumisse jäänud süüteo korral on karistuse mõistmise jaoks tähtis eeskätt isiku tahtluse intensiivsus, millega on seotud nt ka kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Teiseks on oluline see, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve kahjustatud sai ehk teisisõnu toimepanija poolt silmas peetud ja soovitud tagajärje saavutamise lähedus. Määravad on ka konkreetse süüteo tehiolud, s.o katsestaadiumisse jäänu teo üldine ohtlikkus, nt kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Kaalukad on ka konkreetsed põhjused, miks ei päädinud katsestaadiumisse jõudnud tegu toimepanija poolt soovitud tagajärjega – oli selleks siis lihtsalt ebaõnnestumine (nt möödatulistamine), kolmandate isikute ootamatu ning planeerimata sekkumine (nt õigeaegne arstiabi osutamine) või toimepanija eesmärgi realiseerumine üksnes osaliselt (kahe inimese surma asemel üksnes ühe kannatanu surm) jne (RKKKo nr 3-1-1-70-16, p 14).
  4. Kuna kohus on eelnevalt süüdistatava ütluste alusel tuvastanud, et kuriteosündmuse ajal kannatas süüdistatav majanduslikke raskuste all, tal ei olnud tööd ega raha ning sellest tingituna oli ta väga tundlik igasuguste rahaliste nõudmiste suhtes ja sellistes tingimustes isegi õigustatud rahaline pretensioon võis lükata teda kuriteo toimepanemisele, nõustub kohus kaitsega selles, et karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4). Samuti võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse süüdistatava kahetsust (KarS § 57 lg 1 p 3).
  5. Samas, nagu varem oli juba märgitud, ei nõustu kohus, et antud juhul tegutses süüdistatav kannatanu õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul (KarS § 57 lg 1 p 6). Tugeva hingelise erituse seisund on kõrgest emotsionaalsest pingest tingitud erutusseisnud, mille tõttu isiku võime oma tegudest aru saada ja neid juhtida on piiratud. Kohus selliseid asjaolusid ei tuvasta. Kuigi kohus on eelnevalt leidnud, et sündmuse ajal oli süüdistatav majanduslikkest raskustest tingitud raskes isiklikus olukorras ja kannatanupoolsed pretensioonid olid talle niivõrd ebameeldivad, et kutsusid esile kättemaksu soovi, puuduvad tõendid selle kohta, et kannatanu oleks õigusvastaselt käitunud või et süüdistataval oleks tekkinud niivõrd tugeva hingelise erutuse seisnud, mille tõttu ta ei suudaks oma tegudest aru saada ja neid juhtida või et tema see võime oleks piiratud.
  6. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvasta.
  7. Tapmise süüteokoosseisu sanktsioon näeb karistuseks ette 6 kuni 15-aastast vangistust. Sanktsiooni keskmine määr on seega 10 aastat ja 6 kuud.
  8. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata, pani kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul, kahetseb seda, kuid pani kuriteo toime kavatsetult, ei loobunud 11
(14)kuriteokatsest kuni kolmanda isiku ootamatu sekkumiseni ning kuigi tagajärg – surm jäi saabumata, tekitas kannatanule raske eluohtliku tervisekahjustuse (kannatanu on praegu osaliselt töövõimetu), leiab, et M. Širjajev’i süü on alla keskmist, kuid on raskem prokuröri tehtud karistusettepanekust, mistõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks kaheksa-aastane vangistus. 53. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus karistusaja hulka ning lugeda vangistuse kandmise alguseks M. Širjajev’i kinnipidamist 5.08.2016. Tsiviilhagi 54.

§ 310

lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

  1. Kannatanu V. E. on esitanud tsiviilhagi summas 416,62 eurot (kohtutoimiku lk 7), millest nähtuvalt moodustub kahjusumma tervisekahjustuse tõttu saamata jäänud töötasust summas 223,62 eurot ja rikutud gaasikatla varuosa maksumusest 193 eurot. Kohtuistungil jäi kannatanu tsiviilhagi juurde.
  2. Kohtu arvates tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilhagi põhjendatust kinnitavad ka esitatud dokumentaalsed tõendid. B. OÜ 2.08.2016 arve-saateleht nr T000002627 kinnitab, et V. E.ile tehtud pakkumise alusel kaup „Regelungsplatine CGG-1K maksab 194 eurot (tl 1). Seda, et ravi ajaks kaotas ta palka kinnitab OÜ xxx 14.10.2016 tõend nr 3, millest nähvuvalt töötab V. E. OÜ-s t. veoautojuhina ja kui ta oleks töötanud ajavahemikus 5.08-25.08.2016 oleks tema palk olnud 223,62 eurot (tl 2).
  3. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega.
  4. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 kohaselt isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg-st 4 järeldub, et kostja õigeksvõtt ei ole kohtule siduv üksnes abielu- või põlvnemisasjas või asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad.
  6. Süüdistatav võttis kohtuliku arutamise käigus tsiviilhagi õigeks ning kohus rahuldab hagi süüdistatava õigeksvõtu alusel ja tuginedes VÕS § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, § 130 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p
  7. Kannatanu tsiviilhagis avaldatud kahjusumma 416,62 eurot tuleb mõista süüdistatavalt M. Širjajev’ilt kannatanu V. E.’i kasuks välja. 12

(14)Menetluskulud 61.

§ 306

lg 1 p 14 sätestab, et kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt

§ 189

lg 2 kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 62.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Toimiku materjalidest nähtub, et M. Širjajev’ile riigi õigusabi osutamise eest on määratud kaitsjatele makstud järgmised summad: kohtueelses menetluses 135 eurot (tl 80), 122,40 eurot (tl 83) ning kohtulikus menetluses 122,40 + 727,20 + 265,20 eurot (kohtutoimiku lk 18, 25). Kokku riigi õigusabi osutamisega seotud kulud moodustavad 1372,20 eurot. Kuna 6.12.2016 kohtuistung jäi toimumata kannatanu süül, tuleb selles osas jätta kaitsjatasu summas 49,20 eurot riigi kanda. 63.

§ 175

lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas asjas on ekspertiisikulud järgmised: isiku kohtuarstlik ekspertiis 61 eurot (tl 29); DNAekspertiisid 314 eurot (tl 68) ja 342 eurot (tl 75). 64.

§ 175

lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajale

§ 178

kohaselt makstavad summad, v.a § 176 lg 1 p 1 nimetatud kulud.

§ 178

lg 1 p 3 kohaselt tunnistajale hüvitatakse kriminaalmenetlusega seoses tekkinud kulud, sh sõidukulud. Tunnistaja A. JE. elab alaliselt Inglismaal ning esitas kohtule avaluse, paludes, hüvitada tema sõidukulud seoses 21.11.2016 istungile tulekuga summas 184 eurot (kohtutoimiku lk 28-30). Kohtu 25.11.2016 määrusega hüvitati tunnistajale nimetatud sõidukulu (kohtutoimiku lk 31). Nimetatud kulu kulub ka välja mõistmisele süüdimõistetu käest. 65.

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Vastavalt

§ 179

lg 1 p 1 süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. 66.

§ 180

lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 67. Kohus leiab, et menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele M. Širjajev’ilt. Kuigi menetluskulude summa on suur, võib M. Širjajev menetluskulusid hüvidata vangistuses tööd tehes ja siis peale karistuse ärakandmist. Kohus ei tuvasta alust M. Širjajev’i menetluskulude kandmisest vabastamiseks. 68.

§ 180

lg 3 lg 3 kohaselt kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus leiab, et antud juhul võib määrata menetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid 69.

§ 126

lg 1 p 3 ja 4 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada 13

(14)asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
  1. Kohtuistungil ülekuulamisel avaldas kannatanu, et ei soovi tagasi temalt ära võetud Tsärki.
  2. Kohus leiab, et antud asjas kogutud asitõenditega tuleb toimida järgmiselt. M.Širjajevi küünte alt võetud proovid, DNA-proovid sündmuskohalt, M. Širjajevi mobiiltelefon, tööpüksid, nokkmüts, jalatsid; V. E.i T-särk (hoiul PPA Ida prefektuuris) – hävitada antud kohtuotsuse jõustumisel. CD-R plaat kõnega häirekeskusele – jätta kriminaaltoimiku juurde. Tõkend
  3. M. Širjajev peeti kahtlustatavana kinni 5.08.2016 (tl 42-43) ning 7.08.2016 kohtumäärusega võeti vahi alla (tl 85, 93).
  4. Kohus leiab, et M. Širjajev’i suhtes tuleb kohaldada tõkendina vahistamine kuni antud kohtuotsuse jõustumiseni. M. Širjajev võib jätkata kuritegude toimepanemist või praegu kantavast vangistusest vabastamise korral pakku minna. Kohtuotsuse jõustumisel ja vangistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada. /allkirjastatud digitaalselt/ D. Minzatov (eesistuja) /allkirjastatud digitaalselt/ Anne Viimsalu rahvakohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Kuusik rahvakohtunik Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2017 kohtuotsusega. 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.