Kriminaalasi nr 1-06-2703 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-2703 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistung

§ 141lg 2 p 1, 6) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust, ja Kr

K § 115 lg 3 p 2 (

§ 141

lg 2 p 1, 6) järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 10 aastat vangistust.

§ 64

lg 1 ja § 63 lg 2 alusel mõisteti Enn Västrikule liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.09.

1. a ja lõppeb 07.09.
2. a. Vangla toetab Enn Västriku vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Enn Västriku tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Enn Västriku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Enn Västrik selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Enn Västriku, leiab, et Enn Västriku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
4. Enn Västrik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Enn Västrik temale mõistetud karistusajast (10 aastat) ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. Enn Västrikul on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused Enn Västriku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Enn Västriku on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Reaalset vangistust kannab Enn Västrik esimest korda. Enn Västriku varasem karistus (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis) on käesolevaks ajaks aegunud. Käesolevat karistust kannab Enn Västrik raskete isikuvastaste süütegude toimepanemise eest, s.o seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude toimepanemise eest. Enn Västrik on süüdi mõistetud selles, et ta on korduvalt astunud noorema kui 18-aastase isikuga suguühendusse. Kuriteod pani Enn Västrik toime ajavahemikul

1. a kuni
2. a ning seda ka kannatanu elukohas. Kohtu hinnangul on Enn Västriku poolt toime pandud kuritegude asjaolud äärmiselt rasked. Kohus arvestab siinkohal kuritegude iseloomu, tehiolusid, aga ka kannatanu isikut. Kohus on seisukohal, et seksuaalse enesemääramise vastu toimepandud teod on äärmiselt rasked isikuvastased süüteod, millega kahjustatakse oluliselt nii kannatanu füüsilist kui ka vaimset tervist. Enn Västrik pani samalaadseid süütegusid toime väga pika perioodi jooksul ühe kannatanu suhtes. Enn Västrik poolt toimepandud kuritegude taunitavust suurendab kohtu arvates oluliselt fakt, et kannatanu näol oli tegemist alaealise lapsega - kannatanu oli kõigest 10-aastane, s.o lapseealine, kui Enn Västrik hakkas kannatanu suhtes raskeid seksuaalse 2 enesemääramise vastaseid süütegusid toime panema ja tegi seda äärmiselt pika ajavahemiku jooksul. Lisaks arvestab kohus, et Enn Västrik kasutas kannatanu vastupanu mahasurumiseks korduvalt ka vägivalda, sh füüsilist. Kohus peab oluliseks arvestada ka asjaolu, et Enn Västriku hinnangul on ta alusetult süüdi mõistetud. Kohtul puudub sellest tulenevalt veendumus, et Enn Västriku suhtes on karistus käesolevaks ajaks täitnud eesmärki. Siinkohal peab kohus oluliseks rõhutada, et süüdimõistetutele ei ole mingil juhul etteheidetav enese käitumise õigustamine või süü mittetunnistamine. Samas on tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel oluline arvestada kinnipeetava suhtumist kuritegudesse, milles on ta süüdi mõistetud, kuna seeläbi on võimalik hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgid (nii eri- kui ka üldpreventiivsed). Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Kohus ei saa sellisel juhul olla veendunud, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Samuti ei oleks sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega. Kuna Enn Västrik ei tunnista toimepandud kuritegusid, ei saa kohus olla veendunud, et Enn Västriku suhtes on karistus täitnud eesmärgi ja vabaduses hoiduks Enn Västrik uute samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Olukorras, kus Enn Västrik ei teadvusta toimepandud kuritegusid ja nende tagajärgi, on alust pidada Enn Västrikust lähtuvat ohtu eelkõige alaealistele lastele suureks. 3.2 Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt Enn Västrikul distsiplinaarkaristused puuduvad. Enn Västrik ei ole vangla tööhõives osalenud seoses oma tervisliku seisundiga. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava kohaselt on Enn Västrikule täitmisperioodiks planeeritud toetavad vestlused psühholoogiga ja ravi vastavalt arsti ettekirjutusele. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et käesolevaks ajaks ei ole vestlusi psühholoogiga läbi viidud, kuna Enn Västrik toimepandud kuritegusid ei tunnista ja pole avaldanud soovi pöörduda psühholoogi poole. 3.3 Vabanemise korral soovib Enn Västrik elama asuda oma abikaasale kuuluvasse korterisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus Enn Västrik omab sissekirjutust ja kus ta elas ka enne käesolevat vangistust. Enn Västrik on kohtule selgitanud, et tema suhted oma abikaasa ja pojaga on head. Enn Västriku abikaasa on nõus Enn Västriku vabanemise korral materiaalselt toetama. Vabanemise korral on kinnipeetaval tagatud kindel sissetulek pensioni näol. Lisaks on Enn Västrikul vabanemisfondis 1410 eurot.
3. Kohus, võttes arvesse kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Enn Västriku tingimisi vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et Enn Västriku tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema kuriteo toimepanemise asjaolud, aga ka asjaolu, et käesolevaks ajaks ei ole Enn Västrikule mõistetud karistus saavutanud oma eesmärki. Enn Västrikul tuleb jätkata karistuse kandmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3