lg 1 näeb ette, et kohus uuendab peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Antud juhul peatas kohus menetluse hageja surma tõttu kuni seda jätkab surnud hageja üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Hageja üldõigusjärglasena (pärijana) on menetlusse astunud Palamuse vald. Seega on menetluse peatamise alus ära langenud ning menetlus tuleb uuendada.
lg 3 kohaselt loetakse menetlus uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega.
2 Menetlus jäi pooleli eelmenetluse staadiumis. Hageja üldõigusjärglane on kohtule teatanud, et ei soovi menetluse läbiviimist ja loobub esitatud hagist.
lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta ja asja menetlus tuleb
Kohus selgitab asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: Vastavalt
§-ile 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt
lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja üldõigusjärglane ei ole loobunud hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleb
10.
lg 2 kohaselt määrab kohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Asjas teadaolevateks menetluskuludeks on hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud ning hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv. Tartu Maakohtu 14.01.
lg 1 näeb ette, et isiku valdusest asja väljanõudmise või asja omandi üleandmise või asja kuuluvuse või valduse üle toimuva muu vaidluse puhul, muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Hagiavalduse kohaselt on hagis väljanõutava kinnistu väärtus 22 369 eurot, mis tuleb lugeda hagihinnaks. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 25 000 eurot, tasuda riigilõivu summas 900 eurot. Seega kuulub hagilt tasumisele riigilõiv summas 900 eurot. Tartu Maakohtu 23.03.2015. a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta täielikult hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmisest. 3
lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt muu hulgas menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Antud juhul ei loobunud hageja hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega tuleks
lg 4 alusel hagilt tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest hageja menetlusabi korras oli vabastatud,
lg 4 alusel hagejalt riigituludesse täies ulatuses välja mõista.
lg 7 näeb erisusena ette, et sama paragrahvi lõigetes 3-6 nimetatud juhtudel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja üldõigusjärglane taotles hagist loobumise avalduses, et kohus vabastaks ta
Kohus leiab, et hageja üldõigusjärglase taotlus on põhjendatud. Antud juhul suri hageja vahetult pärast hagi esitamist. Hagi menetlusse võtmisel peatati ühtlasi asja menetlus ning muid menetlustoiminguid tehtud ei ole. Hageja üldõigusjärglane (pärija), menetlusse astumisel, loobus koheselt hagist. Kõiki neid asjaolusid arvestades hindab kohus, et esineb
lg 7 järgi mõjuv põhjus hageja üldõigusjärglase menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamiseks. Eeltoodu alusel vabastab kohus hageja üldõigusjärglase hagilt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 900 eurot, mille maksmisest hageja menetlusabi korras oli vabastatud, riigituludesse tasumise kohustusest. Muid hageja poolt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole teada. Kostja on teatanud kohtule, et tal ei ole menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.