← Eesti

1-16-10335/26

Obsah (4)§ 414§ 180§ 175§ 179

Kriminaalasi nr 1-16-10335 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 28. aprill 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10335 (16249000095) Kohtu ee

§ 414

lg 1,2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Rander Persidski vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Rander Persidskile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt

§ 414

lg-le 3.

§ 180

lg 1 alusel Rander Persidskilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis) eurot, ekspertiisitasu 61 (kuuskümmend üks) eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 731 (seitsesada kolmkümmend üks) eurot 52 senti.

§ 180

lg 3 alusel määrata, et Rander Persidskil on õigus välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1967 (üks tuhat üheksasada kuuskümmend seitse) eurot 52 senti tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. Rander Persidski on kohustatud maksma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 163 (ükssada kuuskümmend kolm) eurot 96 senti kuni kogu summa tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on

  1. Selgitusse tuleb märkida „1-16-10335, menetluskulud, Rander Persidski“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatades kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav
  2. mail
  3. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 2 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Rander Persidskile on esitatud süüdistus KarS § 118 lg 1 p 2 järgi selles, et tema 24.03.
  4. a kella 21.30 ajal Põltsamaa linnas Kesk tn 6 kaupluse „Maxima“ parklas pani toime raske tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas tervisehäire, mis kestab vähemalt 4 kuud, mis seisnes selles, et lõi mõlema käe rusikaga korduvalt kannatanu xxxxxxxxxxxxx näkku, mille tagajärjel kannatanu tundis tugevat valu, kaotas teadvuse ja kukkus pikali maha ning seejärel jätkas ta maas lamava kannatanu peksmist rusikatega erinevatesse kehapiirkondadesse, millega tekitas kannatanu xxxxxxxxxxxxx füüsilist valu ja raske tervisekahjustusexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx KOHTU SEISUKOHT
  5. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Rander Persidski süü KarS § 118 lg 1 p-s 2 järgi toimepandud kuriteos on tõendatud.
  6. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu xxxxxxxxxx ja süüdistatav Rander Persidski on omavahel tuttavad inimesed ja seda terve oma teadliku elu. Nimetatud isikud on elanud ühes asulas, nende elukohtade vahe on umbes 100 meetrit. Varasemalt olid kannatanu xxxxxxxxxxx ja süüdistatav Rander Persidski omavahelised suhted normaalsed, konflikte ei olnud. Vaidlust ei ole ka selles, et süüdistatav Rander Persidski tüdruksõber/elukaaslane on alates oktoobrist 2014.a tunnistaja xxxxxxxxxx. Samal ajal oli aga tunnistaja xxxxxxxxxxxx suvest kuni talveni
  7. a suhe kannatanuxxxxxxxxxxxxxx Kannatanu ja tunnistaja vahelisest suhtest sai teadlikuks ka süüdistatav Rander Persidski, kes korduvalt suhtles sellel teemal nii tunnistaja xxxxxxxxxxi kui ka kannatanu xxxxxxxxxxxxa, eesmärgiga saada toimunust selgust. Nimetatud suhe oli põhjuseks, miks süüdistatav Rander Persidski kannatanu xxxxxxxxxxx suhtes ka kuriteo toime pani.
  8. Kohus leiab, et kõikide kohtus ütlusi andnud isikute ütlused toimunud sündmuse kohta on olulistes asjaoludes omavahel kooskõlas ja eluliselt usutavad. Sellest tulenevalt on tegemist usaldusväärsete tõendiallikatega. Lisaks sellele leiab kohus, et isikulised tõendid on kooskõlas ka kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kogutud tõenditest järeldub, et 24.03.
  9. a õhtul tuli kannatanu xxxxxxxxxx koos tunnistaja xxxxxxxxxxx ja autojuhi xxxxxxxxxxxxxxxxxxa Põltsamaa linnas asuva kaupluse „Maxima“ (kesk tn 6) parklasse. xxxxxxxxxxxxxxxxxlahkus parklast teise autoga (seltskonnal oli parklas 2 autot), parklas asuvasse autosse jäi istuma tunnistaja xxxxxxxxxl, kannatanu xxxxxxxxxx läks kauplusesse. Süüdistatav Rander Persidski ja tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlustest nähtuvalt viibisid nad 24.03.
  10. a Põltsamaal asuvas „Maxima“ poes. Süüdistatav Rander Persidski nägi kannatanu xxxxxxxxxxx poes ja tema näoilme häiris süüdistatavat. Poest väljudes läksid süüdistatav Rander Persidski ja tunnistaja xxxxxxxxxxxkannatanu xxxxxxxxxxx auto juurde. Süüdistatav Rander Persidski tahtis oodata seal kannatanu xxxxxxxxxxx. Autos viibis tunnistaja xxxxxxxxxx. Seda, et süüdistatav Rander Persidski auto juures viibis, on kinnitanud ka tunnistajad xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxx Tunnistaja xxxxxxxxxxi ja süüdistatav Rander Persidski ütluste kohaselt käskis süüdistatav Rander Persidski mingil ajal tunnistaja xxxxxxxxxxxx autosse minna. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta aru, et süüdistatav Rander Persidski on vihane ja ta kartis, et „juhtub see, mis juhtus“. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli süüdistatav Rander Persidski teistsuguse ilmega ja oli 3 natuke närvis vms. Tunnistaja xxxxxxxxxx täitis süüdistatav Rander Persidski korraldust ja läks autosse. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxjärel kõndis auto juurde ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx Kannatanu xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta süüdistatav Rander Persidskit kauplusest „Maxima“ väljudes kui ta hakkas auto juurde jõudma. Käes olid tal lahtiselt pudelid. Süüdistatav Rander Persidski taga nägi kannatanu xxxxxxxxxx tunnistaja xxxxxxxxxxx. Süüdistatav Rander Persidski tuli talle autode vahel parklas vastu. Kannatanu tervitas teda. Süüdistatav Rander Persidski ei öelnud talle midagi, tuli vastu ja lõi rusikaga näkku. Kannatanu xxxxxxxxxx kaotas teadvuse (kõik käis kiirelt, ei tea, kas oli 1 või 2 lööki enne kui teadvuse kaotas) ja kiirabiautos tuli uuesti teadvusele. Kannatanu xxxxxxxxxx ei tea, kas ta löögi tagajärjel üldse maha kukkus. Kannatanu xxxxxxxxxxx ütlusi kinnitavad ka süüdistatav Rander Persidski ütlused. Süüdistatav Rander Persidski on selgitanud, et kannatanuxxxxxxxxxxxi peksmise soov tekkis tal poes olles. Kannatanu xxxxxxxxxx otsustas ta oodata kannatanu auto juures. Kui süüdistatav Rander Persidski kannatanuxxxxxxxxxxxi nägi (käes pudelid), liikus ta talle vastu ja lõi rusikaga näkku. Süüdistatav Rander Persidski teada kukkus kannatanuxxxxxxxxxxv esimesest löögist maha. Seejärel lõi süüdistatav Rander Persidski mitmel korral maas lamavat kannatanut. Süüdistatav lõi kannatanut ainult näkku, kehapiirkonda ei löönud. Lööke võis olla 2-3 kui kannatanu pikali maas oli. Peksmise ajal ütles süüdistatav Rander Persidski kannatanu xxxxxxxxxxxxe, et „oled täiskasvanud mees, et aru peaks peas rohkem olema“. Kannatanu xxxxxxxxxxxxja süüdistatav Rander Persidski ütlustega haakuvad ka tunnistaja xxxxxxxxxxx ütlused, kes tajus sündmust kannatanule kuuluvas sõiduautos viibides. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt nägi ta kannatanu xxxxxxxxxxx poest väljumas, pudelid süles. Samal ajal süüdistatav Rander Persidskit ta ei näinud. Siis kuulis tunnistajaxxxxxxxxxxx kui vastu autot käis pauk. Seejärel nägi tunnistaja xxxxxxxxxx, et süüdistatav Rander Persidski lõi kannatanu xxxxxxxxxxx paar korda rusikaga näo piirkonda. Kannatanu xxxxxxxxxx kukkus löögist maha. Midagi toimus ka maas, kuid seda tunnistaja xxxxxxxxxl ei näinud. Tunnistaja xxxxxxxxxl läks autost välja ja nägi, et kannatanu oli pikali maas, kuulis ka naisterahva karjumist. Kiirabi kutsus keegi meesterahvas. Eelkäsitletud isikute ütlustega haakuvad ka tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütlused. Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt järgnes ta tunnistajaxxxxxxxxxxxxxx. Ta kuulis lööke ja kui vaatas selja taha, siis nägi löömist. Kuulis ka oigamist. Nähtud löögi järgselt hakkas kannatanu xxxxxxxxxxxkukkuma, maha asfaldile, selili. Kuulis ka oigamist, eeldas, et see oli kannatanu xxxxxxxxxxx hääl. Tunnistaja kuulis ka kellegi hõikamist. Tunnistaja xxxxxxxxxx ei näinud, kuidas toimus peksmine. Tunnistaja tuli pärast vestlust tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxx autost välja ja siis nägi, et kannatanu xxxxxxxxxx oli pikali maas, näos oli vist verd ja ta oigas. Tunnistaja xxxxxxxxxxx ütluste kohaselt, kui süüdistatav Rander Persidski auto juurde tuli, oli ta suhteliselt rahulik ja nad (süüdistatav Rander Persidski, tunnistajad xxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxn) lahkusid tunnistaja xxxxxxxxxxx elukoha juurde (elab Maxima poe juures). Tunnistajate xxxxxxxxxxi jaxxxxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli süüdistatav Rander Persidski ühe käe nukid verised (nukid olid katki) kui ta auto juurde tuli. Tunnistaja xxxxxxxxxx tõi süüdistatav Rander Persidskile kodust salvrätte käe puhastamiseks verest. Tunnistaja xxxxxxxxxxx elukoha juures olles nähti, et kiirabi jõudis „Maxima“ kaupluse parklasse Patrullilehe kohaselt sai politsei 24.03.
  11. a kell 21.32 väljakutse, et Põltsamaal Maxima parklas on pikali verise näoga xxxxxxxxxx, ei mäleta, mis juhtus. Kiirabi võttis xxxxxxxxxxx kaasa. Politsei rääkis Maxima turvatöötajaga, kes ei näinud midagi, poel väljas kaameraid ei ole, tunnistajaid väljas ei olnud (tl 15-16). Võttes arvesse patrullilehel märgitud väljakutse tegemise aega ja isikute ütlusi sündmuse ajalise kestuse kohta, on kohtu arvates süüdistuses 4 märgitud teo toimepanemise aeg usutav, st tuvastatav, et sündmus toimus 24.03.
  12. a kella 21.30 ajal.
  13. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates usaldusväärselt tuvastatud, et süüdistatav Rander Persidski lõi Põltsamaa linnas Kesk tn 6 kaupluse „Maxima“ parklas 24.03.
  14. a kella 21.30 ajal kannatanu xxxxxxxxxxx korduvalt rusikatega näo piirkonda. Löökide tulemusel tundis kannatanu xxxxxxxxxx tugevat valu (mida kinnitab kannatanu oigamine), kaotas teadvuse ja kukkus maha. Süüdistatav Rander Persidski jätkas kannatanu xxxxxxxxxxx peksmist rusikatega kui kannatanu oli maha kukkunud. Seda, et süüdistatav Rander Persidski oleks kannatanu xxxxxxxxxxx löönud erinevatesse kehapiirkondadesse (mis on märgitud süüdistuses), kogutud tõendid ei kinnita. Kogutud tõendite kohaselt jätkas süüdistatav Rander Persidski maas lamava kannatanu xxxxxxxxxxx rusikatega löömist näo piirkonda.
  15. Kannatanu xxxxxxxxxxxx tekkinud vigastusi kinnitavad lisaks kannatanu enda ütlustele ka meditsiinidokumendid, st SA Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis (tl 21-24) ja ekspertiisiakt nr 16E-LÕI0050 (tl 25-27). xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
  16. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatav Rander Persidski tegu kvalifitseerida KarS § 118 lg 1 p 2 järgi. Siinkohal on oluline eksperdiarvamus, mille kohaselt ei olnud kannatanu xxxxxxxxxxxx esinenud tervisekahjustused eluohtlikud ja tavalise kulu korral põhjustavad koosvõetuna tervisekahjustuse kestvusega rohkem kui 4 kuud (tl 25-27). Kannatanuxxxxxxxxxxxx ütluste kohaselt oli ta pärast tema suhtes toimepandud kuritegu ka haiguslehel üle nelja kuu.
  17. Kohtu hinnangul on süüdistatav Rander Persidski teo toime pannud tahtlikult KarS § 16 mõttes. Süüdistatav Rander Persidskil tekkis soov ja mõte kannatanu xxxxxxxxxxx lüüa juba ajal, kui ta nägi kannatanut kaupluses „Maxima“. Seega teo toimepanemise soov oli süüdistatav Rander Persidskil olemas juba enne kauplusest väljumist. Sellest tingituna läksid süüdistatav Rander Persidski ja tunnistaja xxxxxxxxxx poest väljudes kannatanu xxxxxxxxxxxxauto juurde. Selleks, et kannatanu xxxxxxxxxxx suhtes kuritegu toime panna, andis süüdistatav Rander Persidski tunnistaja xxxxxxxxxxxxx korralduse minna autosse ja ise liikus kannatanu xxxxxxxxxxxxe vastu kui viimast poest väljumas nägi, eesmärgiga kannatanut lüüa. Süüdistatav Rander Persidski selgituste kohaselt ei tahtnud ta, et tunnistaja xxxxxxxxxx näeks kui ta kannatanu xxxxxxxxxxxxlööb. Siinkohal peab kohus ka oluliseks, et süüdistatav Rander Persidski oli tegu toime pannes kaine, st tegemist ei olnud alkoholijoobest tingitud mõtlematu käitumisega. Süüdistatav Rander Persidski ise on selgitanud, et ta ei suutnud kontrollida tekkinud viha. Seega on süüdistatav Rander Persidski teo suhtes tegutsenud kavatsusega KarS § 16 lg 2 mõttes. Süüdistatav Rander Persidski lõi kannatanu xxxxxxxxxxi korduvalt ja intensiivselt rusikatega näo piirkonda, mis on elutähtis organ. Seda kinnitavad ainuüksi kannatanuxxxxxxxxxxxxx tekkinud vigastused. Selliste valimatute ja tugevate löökide tegemisega pidi süüdistatav Rander Persidski pidama võimalikuks ja möönma, et kannatanu xxxxxxxxxxxx tekivad löömisest rasked tervisekahjustused. Siinkohal peab kohus oluliseks, et esimeste löökide järel kaotas kannatanu xxxxxxxxxxteadvuse ja kukkus maha. Lähedal asuvad inimesed kuulsid ka kannatanu xxxxxxxxxxxxvaluoigeid. Sellele vaatamata jätkas süüdistatav Rander Persidski kannatanu xxxxxxxxxxx löömist rusikatega näkku (enda sõnul tegi 2-3 lööki kui kannatanu maas lamas). Lisaks on oluline, et peksmise tagajärjel olid ka süüdistatav Rander Persidskil vigastused (käe nukid verised). Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatav Rander Persidski tegutses tekkinud tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes.
  18. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
  19. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatav Rander Persidski süüdi tunnistada KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõista talle karistus. 5 KarS § 118 lg 1 järgi karistatakse isikut 4- kuni 12-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  20. Süü suuruse juures arvestab kohus, et süüdistatav Rander Persidski poolne rünne oli intensiivne ja seda kinnitavad kannatanu xxxxxxxxxxxl esinenud vigastused. Samuti on tuvastatud, et ka süüdistatav Rander Persidskil endal esinesid löömisest vigastused (kuigi ta ise eitas vigastuste olemasolu). Süüdistatav Rander Persidski lõi kannatanuxxxxxxxxxxxx korduvalt rusikaga näo piirkonda, s.o elutähtsasse piirkonda, ja jätkas peksmist pärast seda, kui kannatanu xxxxxxxxxxxoli maha kukkunud. Kusjuures kogutud tõendite kohaselt kaotas kannatanu xxxxxxxxxx pärast esimesi lööke teadvuse ja kukkus maha. Lisaks on oluline, et vahetult enne kuriteo toimepanemist ei olnud süüdistatav Rander Persidski ja kannatanu xxxxxxxxxxx vahel konflikti. Süüdistatav Rander Persidski ründas kannatanu xxxxxxxxxxx sõnagi lausumata (peksmise käigus lausus kannatanule, et oled täiskasvanud mees, aru peaks rohkem peas olema). Seega rünne oli kannatanu xxxxxxxxxxx jaoks selgelt ootamatu. Kohus arvestab, et kuriteo toimepanemine oli tingitud süüdistatava varem tekkinud vihast ja armukadedusest kannatanu xxxxxxxxxxx vastu seoses sellega, et kannatanu xxxxxxxxxv ja tunnistaja xxxxxxxxxx olid suhtes (kuigi teo toimepanemise ajaks oli suhe lõppenud). Kuritegu toime pannes oli süüdistatav Rander Persidski kaine ja kuriteo toimepanemine oli kavatsetud. See tähendab, et süüdistatav Rander Persidski tegi kaalutletud otsustuse kannatanu xxxxxxxxxxx suhtes kuritegu toime panna ja sellel eesmärgil jäi kannatanu xxxxxxxxxxx ootama viimase auto juurde. Samuti jäi otsustuse tegemise ja kuriteo toimepanemise vahele piisav ajavaru (seega süüdistatav Rander Persidskil oli võimalus kuriteo toimepanemisest loobuda), mistõttu ei tegutsenud süüdistatav Rander Persidski hetke emotsioonide ajendil. Kohus arvestab, et kannatanu xxxxxxxxxv on enda sõnul suures osas tervistunud, käesoleval ajal annab talle aegajalt tunda jalavigastus. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxt. Oluline on kohtu hinnangul ka see, et kannatanu xxxxxxxxxxxxx ei ole määratud toimepandud kuriteoga seoses töövõimetust.
  21. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 mõttes. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et süüdistatav Rander Persidski on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Siinkohal on õige, et süüdistatav Rander Persidski on sõnaliselt väljendanud kahetsust, kuid kohtu arvates ei ole tegemist siira ja seega puhtsüdamliku kahetsusega kannatanu suhtes toimepandud kuriteo eest. Kohtu arvates järeldub süüdistatav Rander Persidski suhtumisest ja käitumisest kohtuistungite toimumise ajal, et ta tõepoolest on aru saanud enda valest reageeringust ja teguviisist. Siiski seda põhjusel, et süüdistatav Rander Persidski on raske süüdistusega kohtu ees ja teda ootab toimepandu eest karistus. Seetõttu ei ole kohtu arvates avaldatud kahetsus puhtsüdamlik ja siiras ning seega ei saa kergendada mõistetavat karistust. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ka süüdistatav Rander Persidski ei ole osanud selgitada, miks tema kahetsuse siirusesse uskuma peaks ja mis konkreetselt seda väljendab. Süüdistatav Rander Persidski ja kannatanu xxxxxxxxxx omavahel ei suhtle. Süüdistatav Rander Persidski ütluste kohaselt on kannatanu xxxxxxxxxx tema jaoks jätkuvalt ebameeldiv ja ta ei soovi temaga ühes ruumis olla. Süüdistatav Rander Persidski ütluste kohaselt soovib ta kõike juhtunut lihtsalt unustada. Samuti ei ole süüdistatav Rander Persidski pärast toimepandud kuritegu soovinud kannatanu ees vabandada, tekitatud kahjusid hüvitada või muul viisil näidata välja kahetsust ja soovi kuriteo toimepanemise tagajärgi heastada. Siinkohal peab kohus oluliseks, et jätkuvalt elavad nii süüdistatav kui ka kannatanu lähestikku ja seega on teatav kokku puutumine või üksteise nägemine sisuliselt vältimatu.
  22. Kohtu hinnangul puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 p 1 ja 3 mõttes. 6 Kohtu arvates ei ole tuvastatud, et süüdistatav Rander Persidski on kuriteo toime pannud abitus seisundis oleva inimese suhtes (KarS § 58 p 3). Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxx oli vahetult enne kuriteo toimepanemist adekvaatses seisundis ja teadvusel. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et kannatanu xxxxxxxxxx kaotas teadvuse pärast esimest lööki või lööke, s.o kuriteo toimepanemise ajal. See ei anna alust olla seisukohal, et kuritegu on toime pandud abitus seisundis oleva inimese suhtes. Samuti ei ole kohtu arvates süüdistatav Rander Persidski kuriteo toime pannud madalal motiivil KarS § 58 p 1 tähenduses. Süüdistatav Rander Persidski ütluste kohaselt pani ta kuriteo toime vihast kannatanu xxxxxxxxxxx vastu. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatav Rander Persidski viha põhjustas kannatanu xxxxxxxxxxx ja tunnistaja xxxxxxxxxxxxomavahelised suhted, s.o armukadedus. Kuna tunnistaja oli ja on käesoleval ajal süüdistatav Rander Persidski tüdruksõber, on ilmselgelt tegemist armukadedusest tingitud vihaga. Kuigi igasuguse vihakuriteo toimepanemine on selgelt taunitav, saab KarS § 58 p 1 tähenduses karistust raskendada üldinimlikult hukkamõistetav motiiv, mille hulka ei saa kohtu arvates lugeda armukadedusest tekkinud viha.
  23. Süüdistatav Rander Persidskil puuduvad kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused. Süüdistatav Rander Persidski on Tartu Maakohtu 28.10.
  24. a otsusega süüdi mõistetud KarS § 266 lg 2 p 3 järgi ja teda on karistatud rahalise karistusega (tl 32-35). Rahaline karistus on täidetud 05.04.
  25. a. Samuti on süüdistatav Rander Persidskil tasutud kõik määratud rahatrahvid toimepandud väärtegude eest, viimane 19.12.
  26. a (tl 29-31). Süüdistatav Rander Persidski omab töökohta xxxxxxxxxxxx tellingu paigaldajana. Töökoht asub xxxxxxxxxxxxxxxx ja süüdistatav Rander Persidski on töötanud nimetatud äriühingus pool aastat. Süüdistatav Rander Persidskil ülalpeetavaid ei ole. Samuti ei ole süüdistatav Rander Persidskil probleeme tervisega.
  27. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Siinkohal on oluline, et süüdistatav Rander Persidski on toime pannud äärmiselt raske isikuvastase kuriteo. Toimepandud kuriteoga on kahjustanud süüdistatav Rander Persidski raskelt kannatanu xxxxxxxxxxx tervist. Kuriteo tagajärjel on kannatanu xxxxxxxxxxxsaanud tervisekahjustusi, mille kestus on vähemalt 4 kuud. Samas peab kohus oluliseks arvestada, et KarS § 118 lg 1 järgi karistatakse (sanktsioonivahemik 4-12 aastat vangistust) ka tegude eest, millega põhjustatakse oht elule, raske psüühikahäire, raseduse katkemine, nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus, elundi kaotus või selle tegevuse lakkamine. Seega on kohtu arvates oluline käesoleval juhul kohast sanktsioonimäära hinnates arvestada, et KarS § 118 lg 1 järgi tuleb karistada isikuid ka oluliselt intensiivsemalt elu ja tervist riivavate süütegude toimepanemise eest.
  28. Eeltoodud asjaolusid arvestades on kohtu arvates kohane määrata süüdistatav Rander Persidskile karistuseks vangistus selle sanktsiooni alammäära lähedasena, s.o 4 aastat 4 kuud vangistust. Kohus on seisukohal, et mõistetav vangistus tuleb osaliselt täitmisele pöörata. Kohtupraktikas (sealhulgas Riigikohtu lahendid kohtuasjades nr 3-1-1-116-12, 3-1-1-18-11, 3-1-1-99-06) on korduvalt väljendatud seisukohta, et karistuse kandmiselt tingimisi vabastamata jätmise otsustus on kohtu diskretsiooniotsus, mida kohus eraldi põhjendama ei pea. Vastupidi, kohtul tuleb eraldi põhjendada, miks peab kohus asjaolusid arvestades ebaotstarbekaks kogu karistuse ärakandmist. Kohus, võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatav Rander Persidski isikut, leiab, et süüdistatav Rander Persidski puhul on kogu karistuse ärakandmine ebaotstarbekas. Siinkohal tugineb kohus süüdistatav Rander Persidski karistust mõjutavatele asjaoludele (mida 7 kohus eelnevalt käsitles). Lühiajaline šokivangistus ja hilisem tingimuslik katseaja kohaldamine peaks varem vangistust mittekandnud süüdistatav Rander Persidskile avaldama vajalikku mõju karistuse eesmärkide saavutamisel ja tulevikus seaduskuulekale teele asumisel. Samas vastab lühiajalise vangistuse kohaldamine süüdistatav Rander Persidski süü suurusele ja võimaldab täita ka nii karistuse eri- kui ka üldpreventiivseid eesmärke. Kohus, arvestades kõiki karistust mõjutavaid asjaolusid, on seisukohal, et kohane ja kooskõlas karistuse mõistmise põhimõttega on karistada Rander Persidskit 4 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega, millest kohesele ärakandmisele tuleb määrata 4 kuud vangistust. Ülejäänud karistus, s.o 4 aastat vangistust, jääb tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Rander Persidski ei pane 4 aasta 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 16.

§ 414

lg 1 alusel edastab kohus Rander Persidskile teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse Rander Persidski peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määratud ajaks ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud summas 44 eurot (tl 44). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 683,52 eurot. Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 731,52 eurot.

§ 175lg 1 p 3 alusel on menetluskuluks ekspertiisikulu 61 eurot (tl 28).

Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2016.a) määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 2 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 470 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1175 eurot. Menetluskulud kokku on 1967,52 eurot.

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kohus võib jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör leidis, et süüdistatav Rander Persidskil tuleks menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa ühe aasta jooksul on põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus, et käesoleva otsusega tuleb süüdistatav Rander Persidskil kanda osa karistusest reaalselt. Lisaks, arvestades menetluskulude kogusummat ja süüdistatav Rander Persidski sissetulekuid (960 eurot bruto 2 nädala tasu), on ilmne, et süüdistatav Rander Persidski majanduslik seisund ei võimalda menetluskulude tasumist ühe korraga. Selleks, et anda süüdistatav Rander Persidskile võimalus tasuda menetluskulud vabatahtlikult, tuleb määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul. Menetluskulude tasumine tuleb määrata alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise kohustusena, st süüdistatav Rander Persidskil tuleb menetluskulusid tasuda ka ajal, kui ta kannab karistust vanglas. 8 Valli Tooming rahvakohtunik Raina Pärn kohtunik 9 Inna Vesi rahvakohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.